← Eesti

3-15-611/19

Obsah (6)§ 43§ 121§ 49§ 203§ 190§ 187

MÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Einar Vene 15. jaanuar 2016, Tartu 3-15-611 Tallinna linna kaebus Harid

) § 121 lg 1 p 3 alusel nõuete osas, milles Tallinna linn palus välja mõista HTM-lt EraKS § 222 rakendamisel tasutud 618 720 eurot (resolutsiooni p 1.1) ja viivis summas 250 324,21 (resolutsiooni p 1.2). Ülejäänud osas võttis halduskohus kaebuse menetlusse. Määruse põhjenduste kohaselt: 2.1.

§ 43

lg 1 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või selle kohta on jõustunud kohtumääruse menetluse lõpetamise kohta või varasem kaebus on kohtu menetluses. 2.

  1. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-13-1329 Tartu Halduskohtule muuhulgas nõude kohustada vastustajat tasuma Tallinna linnale EraKS § 22 2 rakendamisest tulenevalt tasutud 1 375 879,93 eurot, alternatiivselt hüvitama samas summas kahju. Tegemist on aastate 20112012 eest tasutud summadega. 2.
  2. Apellatsioonimenetluse käigus täpsustas Tallinna linn oma nõuet ning palus kohustada HTM-i tasuma kaebajale EraKS § 222 rakendamisest tulenevalt 1 994 599,93 eurot, alternatiivselt hüvitama samas summas kahju ning tasuma selle kohustuse täitmise viivitatud aja eest viivist 250 324,21 eurot. Tegemist on aastate 2011-2013 tasutud summade ja nendelt arvestatud viivisega. 2.
  3. Tartu Ringkonnakohus rahuldas haldusasjas 3-13-1329 apellatsioonkaebuse osaliselt ja rahuldas kohustamiskaebuse summas 1 375 879,93 eurot. Apellatsioonkaebuse täpsustuses märgitud viivitusintressi väljamõistmise nõude jättis ringkonnakohus läbi vaatamata. Otsuse resolutsioonist ei nähtu ringkonnakohtu seisukoht täpsustatud põhinõude summas 1 994 599,93 euro osas, kuid otsuse põhjendava osa p-s 17 on ringkonnakohus täpsustatud nõuet käsitlenud. Kuna ringkonnakohus pidas viivise nõuet menetluses olevaks, siis tuleneb sellest, et ringkonnakohus oli kogu täpsustatud nõude menetlusse võtnud ja teinud selle kohta otsuse. Ringkonnakohtu otsus, sh intressinõude läbi vaatamata jätmise ja täpsustatud nõude osas, ei ole jõustunud. Kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on
  4. aprill
  5. 2.
  6. Kokkuvõttes kattuvad käesolevas kohtuasjas esitatud nõuded ning haldusasjas nr 3131329 esitatud ja praegu veel kohtu menetluses olevas nõuded osaliselt. Kohustamisnõude osas kattuvad nõuded 618 720 euro ulatuses (1 994 599,93-1 375 879,93) ning viivisenõude osas 250 324,21 euro ulatuses. 2.
  7. Kohtul on võimalik võtta menetlusse hüvitamis-, alternatiivselt kohustamiskaebus summas 662 168,12-618 720= 43 448,12 eurot ja viivise nõue (245 003,47 + 56 678,10) – 250 324,21 = 51 357,36 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  8. Tallinna linn esitas
  9. märtsil 2015 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
  10. märtsi
  11. a määruse resolutsiooni p 1.
  12. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 3.
  13. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 43lg-t 1, kuna puudub jõustunud lahend 618 720 euro hüvitamise nõudes.

3.2. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 121

lg 1 p 3, kuna haldusasjades nr 3131329 ja 3-15-611 esitatud kaebuste alused on erinevad. Vaidlust ei ole selle üle, et eelpool nimetatud haldusasjades on kaebuse nõuded samad. Haldusasjades nr 3-13-1329 ja 3-15-611 esitatud kaebuste aluseks olevad elusündmused ja asjaolud on erinevad. Haldusasjas nr 3131329 esitas kaebaja Tartu Ringkonnakohtule (määruskaebuses ekslikult märgitud Tallinna Ringkonnakohtule) taotluse 618 720 euro tasumiseks kohustamiseks varasemalt kohtule esitatud kuni 31. detsembrini 2012 kantud ca 1,3 miljoni euro hüvitamise nõude suurendamise kaalutlusel (

§ 49

). Käesoleva vaidluse alus erineb haldusasjast nr 3-13-1329 selle poolest, et käesolevas haldusasjas vaidlustab kaebaja vastustaja õigusvastase tegevuse 618 720 euro hüvitamisest keeldumisel. Käesolevas asjas on kaebuse aluseks HTM-i tegevus Tallinna linna

  1. jaanuari
  2. a taotluse lahendamisel ja kohtumenetluses tuleb anda hinnang, kas vastustaja
  3. veebruari
  4. a keeldumine toimingu sooritamisest on kooskõlas seadusega. Sellest sõltub, kas Tallinna linnal on õigus nõuda vastustajalt 618 720 euro hüvitamist. 2 2 3.
  5. Tartu Ringkonnakohtu menetluses haldusasjas nr 3-13-1329 ei ole linna nõuet 618 720 euro hüvitamiseks. Ebaõige on halduskohtu poolt viivitusintressi nõude läbi vaatamata jätmise seostamine erakoolide tegevuskulu 618 720 euro nõude suurendamisega. Kaebaja esitas nõude suurendamise taotluse

§ 49lg 1 alusel, mille Tartu Ringkonnakohus rahuldamata jättis.

Nõude suurendamisest keeldumise õiguslikuks tagajärjeks on see, et kohus ei ole nõude suurendamist menetlusse võtnud. Kui kohus lahendab nõude suurendamise

§ 49

lg 1 alusel, siis ei kuulu kohaldamisele kaebuse läbi vaatamata jätmise või tagastamise alused, vaid kohus lahendab nõude otsustades, kas anda nõusolek nõude suurendamiseks või mitte. 3.4. Tallinna linn ei ole varem esitanud halduskohtule kaebust erakoolidele makstud 618 720 euro hüvitamiseks ning halduskohus ei ole haldusasjas nr 3-13-1329 sellise nõude osas ka otsust teinud.

§ 43lg 1 ja § 121 lg 1 p 3 kohaldamine eeldab nõude esitamist halduskohtule.

  1. Tartu Halduskohus jättis
  2. aprilli
  3. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Määruse põhjenduste kohaselt: 4.
  4. Kaebuse alus on sama - kaebaja tugineb mõlemal juhul sellele, et erakoolide rahastamine on riiklik kohustus ja sellega seotud kulud peab kandma riik. Kaebaja ei esitanud haldusasjas nr 3-13-1329 suurendatud nõuet kahes eristatavas osas eraldi põhjendustega, vaid esitas selle ühtse nõudena ja põhjendustega. 4.
  5. Pärast määruskaebuse esitamist esitas kaebaja kassatsioonkaebuse eelpool nimetatud haldusasjas, kus palub tühistada ringkonnakohtu otsuse p 5 ja kohustada vastustajat tasuma talle 618 720 eurot. Kaebaja põhjenduste kohaselt ei olnud tegemist kaebuse muutmisega, vaid nõudesumma suurendamisega. Kaebaja positsioon on vastuoluline. Haldusasjas nr 3-131329 väidab kaebaja, et ta suurendaks nõude summat ning vaidlustab kohtuotsust osas, millega jäeti tema kaebus rahuldamata. Halduskohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et vaidlusalune nõue on hetkel kohtu menetluses. 4.
  6. Tartu Ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis puuduvad otsustused apellatsiooniastmes täiendavalt esitatud 618 720 euro suuruse nõude kohta, v. a resolutsiooni p 5, millega jäetakse apellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata. Vaidlusalune nõue esitati aga apellatsioonkaebuse osana (kaebuse täpsustusena). 4.
  7. Määrava tähtsusega ei ole see, kas korduvana kohtu menetluses olev nõue esitati halduskohtule või ringkonnakohtule. Oluline on see, et sama nõuet ei saa esitada kohtule korduvalt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 6.

§ 203

lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

§ 190

sätestab, et kui

§ 187

lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus § 187 lg-s 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata.

§ 203

lg-st 2 ning §-st 190 koosmõjus

§ 187

lg 3 pga 6 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus läbi vaatamata jätta, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtumäärus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada määruskaebuse esitaja õigusi või kohustusi. 7. Tartu Halduskohtu 24. märtsi 2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1.1 tagastati Tallinna linna

§ 121lg 1 p 3 alusel nõude osas, milles Tallinna linn palus välja mõista HTM-lt 3 3 Era

KS § 222 rakendamisel tasutud 618 720 eurot. Määruse resolutsiooni p-st 1.1 ega põhjendustest ei nähtu üheselt, mis osas on kaebus sisuliselt tagastatud. Halduskohus on resolutsioonis tagastanud kaebuse nõude vaid konkreetse summa osas täpsustamata sealjuures tagastatud osas kaebuse alust. Tartu Halduskohtu määruse põhjendustest nähtub halduskohtu tahe tagastada kaebus osas, mis kattub haldusasjas nr 3131329

  1. novembril 2014 esitatud nõude täpsustusega. Tartu Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a otsusest haldusasjas nr 3-131329 selgub, et apellatsioonimenetluses esitatud täpsustuses soovis kaebaja kohustamisnõuet rahalises mõttes suurendada ja kohustada vastustajat tasuma talle ajavahemiku
  4. jaanuar 2013 kuni
  5. november 2014 EraKS § 222 nõude täitmisest tekkinud kulud (p 17) ehk teisisõnu kohtumenetluse ajal tekkinud kuludega. Käesolevas haldusasjas on Tallinna linn selgitanud, et kaebaja nõue EraKS § 222 alusel erakoolidele nende kulude katteks tasutud 662 168,12 eurot ei olnud haldusasjas nr 3-13-1329 kaebuse esemeks, sest need kulud tekkisid kaebajal pärast tolles haldusasjas kaebuse esitamist (kaebuse p 18, tl 4). Ringkonnakohus kaebaja eeltoodud käsitlusega ei nõustu ja leiab eeltoodust tulenevalt, et osaliselt kaebuse alused kattuvad, kuna mõlemas haldusasjas on kaebaja esitanud nõude haldusasjas nr 3131329 kohtumenetluse ajal tekkinud EraKS § 222 nõude täitmisest tekkinud kuludega. Täpsemalt kattuvad seega haldusasjas nr 3-13-1329 ja käesolevas haldusasjas esitatud kaebused osas, milles kaebaja nõuab EraKS § 222 nõude täitmisest tekkinud kulude hüvitamist ajavahemikul
  6. jaanuar 2013 kuni
  7. november
  8. Halduskohus on seejuures märkinud õigesti, et nõuded kattuvad summas 618 720 eurot.
  9. Antud määruse tegemise hetkeks on vaidluse all olev Tallinna linna nõue hüvitada EraKS § 222 rakendamisel ajavahemikul
  10. jaanuarist 2013 kuni
  11. novembrini 2014 kantud kulud Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-13-1329 rahuldatud. Järelikult ei saa kaebuse tagastamine eelpool nimetatud osas isiku õigusi enam puudutada. Ühtlasi ei saa kaebajat enam lugeda isikuks

§ 203

lg 1 mõttes, keda halduskohtu määrus resolutsiooni p 1.1 osas antud ajahetkel saaks õiguslikult mõjutada. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.