← Eesti

1-15-6077/24

1-15-6077 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-6077 Kohtukoosseis Julia K

§ 184

lg 1 järgi, Sergei Lukjanov mõisteti süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning Vadim Kirpitšjov mõisteti süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Sergei Lukjanov (ik 37111100214, viibib Tallinna Vanglas), määruskaebus RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 01.09.2015 kohtuotsus osaliselt, so osas millega Sergei Lukjanov mõisteti süüdi

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Harju Maakohtu 01.09.2015 otsusega tunnistati S. Struts süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja teda karistati 1-aasta pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 10.02.2015-12.02.2015, so 3 päeva ja periood alates 01.09.2015 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 01.09.2015 ning sellest alates kuulub ära kandmisele 11 kuud ja 27 päeva vangistust. S. Strutsi suhtes kohaldati tõkendina vahistamist. Samuti mõisteti S. Strutsilt riigi tuludesse KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 408 eurot ning ekspertiisikulu 477 eurot. Väljamõistetud menetluskulusid kohustub S. Struts tasuma kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, igakuise maksena mitte vähem kui 155 eurot. 1.2. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ka S. Lukjanov, keda karistati

§ 184

lg 2 p-des 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 10.02.2015. Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Samuti 1

(6)mõisteti S. Lukjanovilt välja sundraha 975 eurot, kaitsjatasu 504 eurot ning ekspertiisikulu 855 eurot. Kohtuotsuse kohaselt kohustub S. Lukjanov tasuma väljamõistetud menetluskulud 12 kuu jooksul, igakuiselt mitte vähem kui 194,50 eurot. 1.3. Kõnealuse kohtuotsusega mõisteti süüdi ka V. Kirpitšjov, keda karistati

§ 184

lg 2 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 11.02.

  1. Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Samuti mõisteti V. Kirpitšjovilt menetluskuluna välja sundraha 975 eurot, kaitsjatasu 744 eurot ja ekspertiisikulu 1047 eurot. Menetluskulude hüvitamiseks andis kohus 12 kuu pikkuse tähtaja ning märkis, et menetluskulusid tuleb hüvitada igakuiste maksetena mitte vähem kui 230,50 eurot.
  2. Harju Maakohtu 01.09.2015 kohtuotsuse tõlke on kinnipidamisasutuses viibinud süüdistatavad kätte saanud 09.09.2015 (kd II tl 73-75).
  3. 14.09.2015 ja 15.09.2015 on S. Lukjanov ja V. Kirpitšjov edastanud maakohtule apellatsioonteated.
  4. 18.09.2015 registreeris maakohus S. Lukjanovi apellatsiooni talt väljamõistetud menetluskulude vaidlustamises. Esitatud kaebuses palub S. Lukjanov läbi vaadata maakohtu lahend seoses talt välja mõistetud kaitsjatasu, so 504 euro osas. Ta ei mõista, miks talt mõisteti advokaadi tasuna välja just selline summa. Selle summa eest oleks ta saanud palgata kokkuleppel kaitsja. Samuti palub ta üle vaadata DNAekspertiisiga seonduv tasu. Nimelt oli ekspertiis teostatud sellele narkootilisele ainele, mis konfiskeeriti S. Strutsilt. Kooskõlas seadusega ei pea seda tasu tema hüvitama, sest S. Strutsilt äravõetud narkootilistelt ainetelt tema DNAd ei tuvastatud. Ülaltoodust johtuvalt taotleb ta menetluskulude tasumisest vabastamist või selgitust, miks just temal lasub sellises summas menetluskulude hüvitamise kohustus.
  5. Tallinna Ringkonnakohus määras oma 28.09.2015 määrusega vaadata S. Lukjanovi kaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andes tähtaja kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks kuni 06.10.
  7. Ringkonnakohtule taotlusi ega seisukohti ei laekunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Enne kaebuse sisulistele argumentidele hinnangul andmist märgib kohtukolleegium, et KrMS § 189 lg 3 kohaselt, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi. Kaebusest nähtuvalt vaidlustab S. Lukjanov temalt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulusid. Sellest tulenevalt vaatab kohtukolleegium S. Lukjanovi kaebuse läbi vastavalt määruskaebemenetluse regulatsioonile.
  9. Ringkonnakohus, tutvunud S. Lukjanovi määruskaebusega ning kriminaaltoimiku materjalidega, asub seisukohale, et vaidlustatav Harju Maakohtu kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus tuleb S. Lukjanovi osas tühistada ning kriminaaltoimik tuleb tagastada prokuratuurile alljärgnevatel põhjendustel.
  10. 01.09.2015 sõlmisid abiprokurör Algis Sepp, süüdistatav S. Lukjanov ja tema kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann kokkuleppe, mille kohaselt taotleb abiprokurör kohtus 2

(6)S. Lukjanovi süüditunnistamist ja karistamist 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega

§ 184lg 2 p-des 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest.

Karistuse kandmise aja alguseks loetakse 10.02.2015. Pooled leppisid kokku ka selles, et

§ 832

alusel kuuluvad konfiskeerimisele sularaha 100 eurot ning politsei asitõendite hoidlas asuvad esemed, so mansetinööp, kullast ripats ja kõrvarõngas. Harju Maakohtu 07.05.2015 määrusega arestitud sularaha tagastatakse S. Lukjanovi näidatud pangakontole. Kokkuleppele jõuti ka selles, et S. Lukjanov kohustub hüvitama järgnevad kriminaalmenetluse kulud: narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulud 252 euro suuruses summas, bioloogilise materjali ekspertiisi teostamise kulud summas 1368 eurot, ekspertiisiakti teostamise kulud seoses väärismetallist ehete hindamisega summas 90 eurot ning määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 144 eurot. Samuti lasub S. Lukjanovil kohustus tasuda süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel sundraha esimese astme süüteo toimepanemise eest. Kokkuleppe on allkirjastanud abiprokurör, süüdistatav ja tema kaitsja (kd II tl 36-37).

  1. Tutvudes vaidlustatava Harju Maakohtu otsusega (kd II tl 51-54), tuleneb sellest, et maakohus on S. Lukjanovi süüditunnistamisel lähtunud kokkuleppes kokkulepitust ja on seda teinud ka konfiskeerimisotsustust tehes, ent menetluskulude küsimuse lahendamisel on kokkuleppes sätestatust hälbinud. Nii on maakohus S. Lukjanovilt menetluskuludena välja mõistnud sundraha 975 eurot, määratud kaitsja tasu 504 eurot ja ekspertiisitasu 855 eurot.
  2. Seonduvalt eeltooduga märgib kohtukolleegium, et 29.03.2015 jõustus kriminaalmenetluse seadustiku redaktsioon, mille kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 muudetud võrreldes varasemalt kehtinud redaktsioonidega. Nimelt sätestas varasem KrMS redaktsiooni § 245 lg 1, et kokkuleppes peavad olema märgitud muuhulgas kuriteo asjaolud (p 7), kuriteo kvalifikatsioon ning kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus (p 8), karistuse liik ja määr (p 9), konfiskeerimisele kuuluv vara (p 10). Riigikohus on selgitanud, et sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 1-5 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks (RKKKo nr 3-1-1-25-09, p 15). Kohtuliku arutamise korraldamine kokkuleppemenetluses on kantud vajadusest vältida olukorda, kus süüdistatav sõlmib end süüstava kokkuleppe oma tegeliku tahte vastaselt või selle sisust aru saamata. Kohtuistungil on kohus kokkulepet vahetult arutades kohustatud välja selgitama, kas see vastab süüdistatava tõelisele tahtele nii enda kuriteos süüditunnistamise, karistamise kui ka muude selles sisalduvate tingimuste osas (RKKKm nr 31-1-8-12, p 8).
  3. Alates 29.03.2015 jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 täiendatud. Nimelt märgitakse KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt kokkuleppesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese ning § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. Seletuskirjas selgitatakse, et kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab tal juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma (samas). Kriminaalkolleegium järeldab, et seadusemuudatuse eesmärk oli lisada tsiviilhagi alus ja ese ning süüdistatavalt väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppemenetluses prokuröri ja süüdistatava ning kaitsja vahel 3

(6)peetavate läbirääkimiste eseme hulka. See tähendab, et lisaks kuriteo asjaoludele, kuriteo kvalifikatsioonile, karistusele, tsiviilhagi aluse ja esemele peavad prokurör, kaitsja ning süüdistatav jõudma kokkuleppele ka väljamõistetavate menetluskulude osas. Prokuröril, süüdistataval ning kaitsjal on võimalik kokku leppida, kas ja millises ulatuses jääb osa menetluskuludest riigi kanda. Seda kinnitab ka seletuskirjas märgitu, et kui eesseisvas kohtumenetluses tekkivate kulude täpne suurus ei ole kokkuleppe sõlmimise hetkel täpselt teada, on võimalik märkida (osa) süüdistatava hüvitatavatest menetluskuludest kokkuleppesse murdosana (KrMS § 190 p 1), näiteks tingimusena, et kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja.
  1. Eelnev tähendab kohtukolleegiumi hinnangul seda, et olukorras kus prokurör, kaitsja ning süüdistatav on jõudnud väljamõistetavate menetluskulude osas kokkuleppele, on need kokkuleppe osaks ning kohus peab hindama nende põhjendatust ja poolte tahet kokkuleppe sõlmimiseks tervikuna. Olukorras, kus kohus ei pea võimalikuks kokkuleppes märgitud menetluskulusid süüdistatavalt välja mõista, tuleb kohtul teha KrMS § 248 lg 1 p-s 3 sätestatud lahend, s.o kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus. See aga ei takista prokuröril, kaitsjal ja süüdistataval uue kokkuleppe sõlmimist.
  2. KrMS § 180 lg 3 teise lause kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et selle sätte kohaldumine kokkuleppemenetluses seoses KrMS § 245 lg 1 täiendamisega punktiga 12, millega süüdistatavalt välja mõistetavad menetluskulud said kokkuleppe osaks, on piiratud. Küll aga on kohtul omal algatusel võimalik KrMS § 180 lg 3 kolmandale lausele tuginedes määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, kuna selles osas ei ole KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud erisusi.
  3. Käesolevas asjas on prokurör, kaitsja ning süüdistatav S. Lukjanov nõustunud kokkuleppe sõlmimisega, sh ka kokkuleppes sisalduvate S. Lukjanovilt välja mõistetavate menetluskuludega. Harju Maakohtu 01.09.2015 istungil on prokurör, kaitsja ning süüdistatav jäänud kokkuleppe juurde. S. Lukjanov kinnitas, et kokkulepe on arusaadav, ta nõustub sellega ja saab aru, et ta peab tasuma sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu eeluurimisel ja kohtus (kd II tl 49-50). Kuigi kaitsja on istungil taotlenud maakohtult osade menetluskulude jätmist riigi kanda, ei ole kaitsja selgesõnaliselt avaldanud tahet kokkuleppest loobumiseks, selle tagastamiseks prokuratuurile menetluse jätkamiseks ning võimalusel uute kokkuleppemenetluse läbirääkimiste avamiseks. Maakohus on aga vaidlustatavast kohtuotsusest nähtuvalt menetluskulusid väljamõistnud kokkuleppes sätestatust erinevalt ehk ekspertiisitasu osas vähendanud menetluskulusid ning kaitsjatasu osas suurendanud.
  4. Kohtukolleegium märkis eelnevalt, et seadusmuudatuste järgselt on menetluskulud kokkuleppe osaks ning maakohtul puudub alus teha otsustust, sh menetluskulude väljamõistmise osas kokkuleppes märgitust erinevalt. Maakohus on antud juhul aga selliselt just toiminud ning rikkunud sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 399 lg 2 tähenduses. Järgnevalt analüüsib kohtukolleegium, kas kohtutel endil on võimalik tekkinud minetust kõrvaldada.
  5. Nagu märgitud, kuulus kokkuleppe kohaselt S. Lukjanovilt ekspertiisitasuna väljamõistmisele narkootilise aine ekspertiisitasu summas 252 eurot ja bioloogilise materjali ekspertiisi teostamise kulud summas 1368 eurot. 252 euro osas maakohus mingitki seisukohta ei kujundanud ning 1368 euro suhtes leidis kohus, et kõnealust summat tuleb vähendada põhjusel, et ekspertiisiproove võeti 9, DNAekspertiisi hind ühe ühiku kohta on 57 eurot, mis 4
(6)tähendab, et S. Lukjanovilt on põhjendatud välja mõista vaid 513 eurot. Maakohtu hinnangul tuleb ülejäänud osas, so 855 euro suuruses summas jätta ekspertiisitasu riigi kanda. Arvestades maakohtu otsuses märgitud põhjendusi menetluskuludesse (so vaatlusalusesse ekspertiisi) puutuvalt, leiab kohtukolleegium, et maakohtu põhjendused menetluskulude vähendamise osas on iseenesest põhjendatud ja kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Samas, kuna menetluskulud on kehtiva seaduse kohaselt kokkuleppe osaks, polnud maakohtul menetluslikku pädevust menetluskulude vähendamiseks, sest menetluskulude väljamõistmine kokkuleppes kajastatust erinevalt tähendab sellise kokkuleppe nö kinnitamist, milles pooled pole kokku leppinud. Seega oli maakohtu pädevuses üksnes KrMS § 248 lg 1 p-s 3 nimetatud lahendi tegemine ehk kokkuleppemenetlusest keeldumine ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamine.
  1. Tekkinud olukorda pole võimalik lahendada/korrigeerida ka ringkonnakohtul. Nimelt vaatab ringkonnakohus määruskaebust läbi süüdistatava kaebuse alusel. Tulenevalt KrMS § 340 lg-s 2 ei ole võimalik ringkonnakohtul süüdistatava olukorda raskendada. Koostades aga lahendi, mis oleks vastavuses kokkuleppes tooduga, oleks sellel süüdistatava jaoks olukorda raskendav mõju, sest võrreldes maakohtu otsuses tooduga suureneks S. Lukjanovilt väljamõistetavate menetluskulude suurus – ja nagu märgitud eelnevas alapunktis, oleks see ebaõiglane ning hälbiv kehtivas kohtupraktikas omaksvõetud arusaamadest. Samuti pole võimalik õiglast ja seaduslikku tulemit saavutada ka asja maakohtule uueks arutamiseks saates. Nimelt KrMS § 341 lg 5 teisest lausest tulenevalt pole võimalik süüdistatava suhtes kohaldada muid õigusjärelmeid, mis võrreldes tühistatud esimese astme kohtu otsusega raskendaksid süüdistatava olukorda. Seega poleks võimalik ka maakohtul tekkinud olukorda korrigeerida, sest puuduks võimalus raskendada süüdistatava olukorda võrreldes esmakordse maakohtu lahendiga. Samuti puuduks seaduslik alus kokkuleppe kinnitamiseks seal toodud tingimustel – ühelt poolt raskendaks see süüdistatava olukorda võrreldes esmakordse maakohtu lahendiga ning teiselt poolt jääks kehtima olukord, kus süüdistatavalt kuuluks välja mõistmisele menetluskulud, milliste väljamõistmiseks süüdistatavalt vastavalt kehtivale kohtupraktikale alus puuduks. Seega leiab kohtukolleegium, et käesoleval juhul tuleb kooskõlas KrMS § 341 1 p-ga 3 maakohtu otsus S. Lukjanovi osas tühistada ning tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile.
  2. Täiendavalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida sedagi, et kui kohtuotsuse motiveerivas osas on maakohus märkinud, et S. Lukjanovilt kuulub seoses ekspertiisitasuga väljamõistmisele 513 eurot ning 855 eurot jääb ekspertiisitasust riigi kanda, siis kohtuotsuse resolutiivosas on kohus S. Lukjanovilt ekspertiisitasuna välja mõistnud 855 eurot, st selle summa, mis motiveeritud osa kohaselt oleks pidanud jääma riigi kanda. Seega on kohtuotsuse motiveeriv osa resolutsiooniga ka vastuolus.
  3. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 390, § 339 lg-st 2, § 340 lg-st 2, § 341 lg-st 5 §-st 245, § 248 lg 1 p-st 3 ja § 3411 p-st 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 01.09.2015 kohtuotsuse S. Lukjanovi süüdimõistmises ning tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile. /allkirjastatud digitaalselt/ Jõustunud Riigikohtu 11.02.2016 määruses toodud muudatustega 5
(6)RESOLUTSIOON
  1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a määruse põhiosa, jättes sellest välja asjaolu, et Harju Maakohtu
  4. septembri
  5. a otsuse resolutiiv- ja põhiosa on omavahel vastuolus. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
  6. Määruskaebus jätta rahuldamata.
  7. Määrata Advokaadibüroole Jugans Grossmann makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Sergei Lukjanovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 4 (neli) eurot. Arvata see menetluskulu kriminaalmenetluse kulude hulka. 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.