lg 1 p 5 ja § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Süüdistatav Nimi: Elu- või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Anatoli Kravtšenko XXX asub Vanglas, 38109090249 määratlemata põhiharidus vene keel ei tööta Karistatus: 6 kehtivat kriminaalkaristust, neist viimased: - 31.10.2011 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 5, 8 ja § 266 lg 2 p 1, 3 vangistusega 7 k 29 p
alusel tingimisi 2-aastase katseajaga; - 17.12.2013 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 5 alusel 2-kuulise vangistusega,
lg 2 alusel liideti 31.10.2011 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistus, liitkaristus 9 kuud ja 29 päeva,
alusel asendati üldkasuliku tööga 598 t, 09.07.2014 Harju Tõkend: Kaitsja: /kd 1 tl 132, kd 3 tl 97/ Kuriteo kvalifikatsioon: Maakohtu kohtumäärusega
lg 6 alusel mõistetud karistus pöörati täitmisele, 09.02.2015 vabanes pärast karistuse kandmist; 8 kehtivat väärteokaristust, neist viimased: -28.06.2014 PPA Põhja prefektuuri poolt
järgi (28.06.2014 vargus) rahatrahviga 60 €; - 14.05.2015 PPA Põhja prefektuuri poolt
järgi (14.05.2015 vargus) rahatrahviga 80 €; - 16.06.2015 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt ÜTS § 547 lg 1 järgi (21.05.2015 süütegu) rahatrahviga 16 € /kd 3 tl 91-93, kohtulahendid kd 1 tl 151-161, 175-178, kd 3 tl 106, kinnipeetava andmed kd 1 179-182, kiirmenetluse otsused kd 1 200-201/ vahistatud 11.09.2015 /kd 3 tl 99-101/ vandeadvokaat Leelo Viil, määratud korras
lg 1 p 5; § 199 lg 2 p 9 Prokurör Toomas Tomberg Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Anatoli Kravtšenko
Süüdi tunnistada Anatoli Kravtšenko
lg 1 p 5 järgi ja karistada vangistusega 6 aastat.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista Anatoli Kravtšenkole liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja lugeda lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust. Karistusest lugeda
Kandmisele kuuluvaks karistuseks on 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Karistusaja alguseks lugeda 10.09.2015.a. KrMS § 180 lg 1 ja lg 3 alusel välja mõista Anatoli Kravtšenkolt riigituludesse menetluskuludena kaitsjatasu 1032 eurot (600 + 432) eurot, ekspertiisitasu 84 euro, koopiakulud 5 eurot ja sundraha 1075 eurot. Menetluskulud kokku 2196 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Anatoli Kravtšenko võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alljärgneva graafiku alusel: Alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb 12 kuu jooksul iga kuu 15.kuupäevaks tasuda 183 eurot. Tasuda tuleb Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank AB Eesti filiaal). Viitenumber on
Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, sealhulgas on karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 28.06.2014 otsusega nr 2316,14,006164
lg 1 alusel 28.06.2014 toime pandud varguse eest ja Politsei- ja Piirivalveameti 14.05.2015 otsusega nr 2317,15,005009
lg 1 alusel 14.05.2015 toime pandud varguse eest, uuesti 16.05.2015 kella 12.26 paiku Tallinnas Akadeemia tee 35 asuvas ETK Jaekaubandus AS kaupluses Akadeemia Konsum võttis ära võõra vallaasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ETK Jaekaubandus AS-le kuuluvat kaupa, nimelt 1 šokolaadi Kalev Amaretto maksumusega 3,79 eurot, 7 šokolaadi Kalevipoeg maksumusega a 3,49 eurot ja kogumaksumusega 24,43 eurot ja 1 šokolaadi Mesikäpp maksumusega 3,45 eurot, kaupa kogumaksumusega 31,67 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, sealhulgas on karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 28.06.2014 otsusega nr 2316,14,006164
lg 1 alusel 28.06.2014 toime pandud varguse eest ja Politsei- ja Piirivalveameti 14.05.2015 otsusega nr 2317,15,005009
lg 1 alusel 14.05.2015 toime pandud varguse eest, uuesti 10.07.2015 kella 11:22 paiku Tallinnas Õismäe tee 46 asuvas Maxima Eesti OÜ kaupluses Maxima võttis ära võõra vallaasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Maxima Eesti OÜ kuuluvat kaupa, nimelt 8 šokolaadi Mesikäpp maksumusega a 3,39 eurot ja kogumaksumusega 27,12 eurot ning 10 šokolaadi Anneke maksumusega a 3,39 eurot ja kogumaksumusega 33,90 eurot, kaupa kogumaksumusega 61,02 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, sealhulgas on karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 28.06.2014 otsusega nr 2316,14,006164
lg 1 alusel 28.06.2014 toime pandud varguse eest ja Politsei- ja Piirivalveameti 14.05.2015 otsusega nr 2317,15,005009
lg 1 alusel 14.05.2015 toime pandud varguse eest, uuesti 25.08.2015 kella 10:33 paiku Tallinnas Liivalaia 24 asuvas Harju Maakohtu lukustamata garderoobist võttis ära võõra vallaasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX`le kuuluva jalgratta Bottecchia mudel 120 raami nr WIC 192681J maksumusega 490,96 eurot koos lisatuledega maksumusega 14,95 eurot, sadulakotiga maksumusega 15,95 eurot, pudelihoidjaga maksumusega 10,95 eurot, tagavara sisekummiga maksumusega 5,95 eurot, pedaalidega Shimano SPD Pedal Click’R PD-T420-black maksumusega 33,18 eurot, kokku võõraid vallaasju kogumaksumusega 571,94 eurot. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, sealhulgas on karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 28.06.2014 otsusega nr 2316,14,006164
lg 1 alusel 28.06.2014 toime pandud varguse eest ja Politsei- ja Piirivalveameti 14.05.2015 otsusega nr 2317,15,005009
lg 1 alusel 14.05.2015 toime pandud varguse eest, uuesti 10.09.2015 kella 20:50 paiku Tallinnas Mustakivi tee 17 asuvas Prisma Peremarket AS kaupluses Lasnamäe Prisma võttis ära võõra vallaasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Prisma Peremarket AS-ile kuuluvad 10 pakki kohvi Luxus maksumusega a 4,95 eurot ja kogumaksumusega 49,50 eurot ja 1 kilekoti maksumusega 0,15 eurot, kaupa kogumaksumusega 49,65 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Sellega Anatoli Kravtšenko, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil Sellega Anatoli Kravtšenko, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, pani toime
Anatoli Kravtšenko tunnistas end kohtuistungil temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi, avaldas kahetsust toimepandu pärast, ütles, et soovib vanglas leida tööd, et kannatanutele tekitatud kahju hüvitada ja vanglast vabanemise korral sooviks kannatanu XXX ees vabandada. Kaitsja viitas esmalt küll
lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul sellele, et tegemist võis olla hädakaitsega, kuid kohtuvaidlustes jäi siiski selle juurde, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Prokurör taotles Anatoli Kravtšenkole mõista liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mida lühimenetluse sätete alusel 1/3 võrra vähendada. Kohus leiab, et A.Kravtšenko süü on temale kõikides inkrimineeritud kuritegudes täielikult tõendamist leidnud, prokuröri poolt taotletud karistus (
lg 2 p 9 – 1 aasta ja 6 kuud ja § 118 lg 1 p 5 – 6 aastat vangistust) on kooskõlas karistuse nii eri- kui üldpreventiivsete eesmärkidega ja on vastavuses A.Kravtšenko süü suurusega.
lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritavas kuriteos /episood 05.04.2014, kannatanu XXX/ on A.Kravtšenko süü tõendatud: - kannatanu XXX´i ütlustega selle kohta, et tüli tekkis süüdistuses näidatud ajal ja kohas baarist väljas süüdistatavaga, miks täpselt, ta aru ei saanudki, kuid kannatanu hakkas teda ründama, tõukles ja seejärel hakkas tema näoja peapiirkonda noaga lõikuma, tekitades kaks haava näkku ja üks pea piirkonda. Tema hinnangul tahtis kannatanu teda lüüa noaga ka kõhtu, kuid tema põikles kõrvale ja hakkas ära jooksma, mingi aeg ajas süüdistatav teda veel noaga taga, siis loobus järele jooksmisest. Ta on esitanud juhtunu kohta ka kuriteoteate /kd 1 tl 2-6/. S Kostjuk leiab, et temale on noaga lõikamise tagajärjel süüdistatava poolt tekitatud nägu oluliselt moonutav ja ravimatu vigastus. Kohus leiab, et kannatanu ütlustes ei ole alust kahelda. Tema ütlused on kooskõlas teiste tõenditega (näiteks tunnistaja Julia Molodožnikova ütlustega, eksperdiarvamusega jm) - isiku läbivaatuse protokollist nähtuv on täielikult kooskõlas kannatanu ütlustega selle kohta, millised vigastused temale tekitati ja millisesse piirkonda. Lisatud on meditsiinikaart ja fototabelid. /kd 1 tl 7-14/; - Linnamäe tee 28 asuva sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga /kd 1 tl 18-20/ erilist tõenduslikku teavet sündmuskoha kohta ei anna, vaadeldud on pigem seda piirkonda, kus kannatanu istus ja kus ta palju verd kaotas (vereloik on näha fotodel); - äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga kannatanu XXX poolt teda 05.04.2014 rünnanud isiku äratundmise kohta /kd 1 tl 29-34/. protokollist nähtuvalt on kannatanu tundnud ära fotol nr 1 oleva isiku, kes on väga sarnane isikuga, kes teda näkku lõikas . Fotol nr 1 paiknes süüdistatav. - sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Anatoli Kravtšenko´le kuuluva abonentnumbri 58111518 kasutuses olekust 05.04.2014 /kd 1 tl 50-53, CDplaat kd 1 tl 53 küljes/; - asitõendi (kannatanu poolt Politsei Juhtimiskeskusesse tehtud kõned) vaatlusprotokoll kannatanu poolt vahetult peale sündmust antud teabe kohta /kd 1 tl 94-95, 97-103, CD-plaat kd 1 tl 96/; Nähtub, et kannatanu on teavitanud politseid sellest, et keegi narkomaan lõikas Lasnamäel Priisle juures teda noaga ja ta kaotab palju verd; - tunnistaja XXX´i ütlustega kuriteo asjaolude kohta /kd 1 tl 54-60/. Tunnistaja on seletanud, et ta nägi baaris valget värvi sviitris meest, ta märkas noormehe käsivarrel ja ka sviitri rinnaesisel verd siis, kui mees soovis oma jopet baarist kätte saada - tunnistaja XXXütlused ei ole kohtu hinnangul tõenduslikku teavet andvad. Ei ole tuvastatav, keda ja mida ta tegemas nägi, fakt on, et kaklust või tüli või kes selles osalesid, ta ei näinud. Kohus nõustub prokuröriga selles osas, et mingit intiimset tegevust, mida tunnistaja nägi, ei saa automaatselt omistada kannatanule, eriti, kui tunnistaja nimetab, et intiimsel viisil käitunud noormees temale ütles, et ta on pärit Ida-Virumaalt (kannatanu sealt pärit ei ole) /kd 1 tl 61-67/; - tunnistaja XXXütlused ei ole kooskõlas kannatanu ütlustega selle kohta, et tema tuli baari üksinda. Kirjeldab tüli, mille käigus mingi tütarlaps teda tõukas ja hammustas, tema pluusi katki rebis. Kannatanu ja tema sõber hoidsid tütarlast kinni. Saabus turvatöötaja ja viis tütarlapse baarist välja. Kannatanu ja tema sõber jäid baari istuma ja mõne aja pärast läksid koos ära. Kuriteosündmust ta ei näinud. Tunnistaja ütlustes on alust kahelda selles osas, kas antud kriminaalasjas olev kannatanu oli sama isik, kes baaris oma sõbraga istus. Äratundmiseks esitamist ei ole tehtud ja kuriteo kvalifitseerimise seisukohast ei ole sellel ka erilist tähtsust. /kd 1 tl 68-75/; - tunnistaja XXX on andnud ütlusi, mille kohaselt sekkus tema ja ühe noormehe vestlusse üks noormees, kes teda suuliselt solvas ja kui kannatanu tegi talle selle kohta märkuse, siis tegi ettepaneku kannatanule välja minna. Kui ka tema mõne hetke pärast baarist väljus, siis nägi ta kaklust, mehed seisid teineteise vastas ja tõuklesid. Mõlemal olid rusikad ja näod verised. Kannatanu käskis temal mitte sekkuda ja seepeale läks ta baari tagasi. Tunnistaja kirjeldab, et süüdistataval oli tätoveeringud kätel ja tal puudusid esihambad /kd 1 tl 76-82/. Tunnistaja kirjeldus vastab süüdistatava väljanägemisele. - äratundmiseks esitamise protokolliga koos fototabeliga tunnistaja XXX poolt Anatoli Kravtšenko äratundmise kohta /kd 1 tl 83-89/; - asitõendi (05.04.2014 Linnamäe tee 61 videosalvestused) vaatlusprotokoll sündmuskohal viibinud isikute kohta /kd 1 tl 90, 92-93, CD-plaat kd 1 tl 91/. salvestistelt on näha, et süüdistatav viibis baaris, seljas oli temal valget värvi kampsun ja jalas teksapüksid. - isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamusega XXX´il tuvastatud tervisekahjustuste iseloomu, tekkepõhjuste ja raskuse kohta /104-109/. Eksperdiarvamuse kohaselt esinesid kannatanul vasakpoolsel näopoolel ja juustega kaetud peanahal lõikehaavad, mis võisid olla tekitatud löökidest teravaservalise esemega, milleks võis olla nuga, 05.04.2014.a. Tuvastatud lõikehaavad vaskakul näopoolel põhjustavad nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse. - kahtlustatava Anatoli Kravtšenko ütlused kuriteo toimepanemise asjaolude kohta /kd 1 tl 112-118, 134-135/. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel avaldanud, et talle on arusaadav, milles teda kahtlustatakse ja ta o kahtlustusega nõus. Ta kinnitab, et baaris tekkis tal konflikt tütarlapsega nimega Julia, seejärel kannatanuga, kellega nad koos läksid tänavalae rääkima. Tänaval nad solvasid ja tõukasid teineteist ja siis võttis kannatanu taskust pudeli ja lõi teda sellega pähe, pärast seda tahtis veel lüüa. Süüdistatav ütles, et ta vihastas, haaras kannatanul ühe käega kaela ümbert kinni , võttis taskust noa, lõikas kannatanul alguses nägu ja hakkas siis pähe lööma noaga. Kannatanu rabeles lahti ja jooksis minema, järele tema kannatanule ei jooksnud. Seejärel võttis tema baari garderoobist oma jope ja läks koju. Kinnitab, et sündmuse käigus määris ära oma valge sviitri. Toimepandut kahetseb ja noa annab vabatahtlikult välja uurijale. Kohus leiab, et A.Kravtšenko püüab end õigustada väites, et kannatanu ründas teda esimesena lüües talle pudeliga pähe. Mitte keegi teine peale tema pudelit kannatanu käes ei ole näinud, sealhulgas tunnistaja XXX, kes väljas kaklust nägi ja püüdis seda takistada. A.Kravtšenko ei ole lasknud endal fikseerida ka vigastusi, mis pudeliga pähe löögist pidid ilmselgelt tekkima isegi siis , kui pudel jäi terveks nagu süüdistatav väitis. Kohtu arvates ei ole kannatanu poolne süüdistatava pudeliga löömine tõendatud ja süüdistatava ütlused selles osas ei ole usaldusväärsed. - asitõendi (nuga) vaatlusprotokollis kajastuvaga koos fototabeliga /kd 1 tl 119-120/. Vaadeldud on nuga, mille süüdistatav vabatahtlikult välja andis ja millega ta enda kinnitusel kannatanut lõi. Kohus leiab, et süüdistatav ei tegutsenud hädakaitseseisundis. Et lugeda inimese teatud tegu (tegevus või tegevusetus) õigusvastaseks ründeks
lg 1 tähenduses, peab see tegu sotsiaalse arusaama kohaselt olema vaadeldav ründena. Ründena pole käsitatav ühiskondlikult tolereeritud käitumine, mis ei ületa tavasuhtluses esineda võiva ebamugavuse piiri (näiteks ebameeldiv pilk, teatud trügimine rahvarohkes kohas, märkus, millega kutsutakse teist inimest üles viisakalt käituma). Teiseks peab rünne olema õigusvastane. Õigusvastane on rünne, mis on vastuolus mõne õiguskorras eksisteeriva normiga. Hädakaitseseisundi tekkimise eelduseks saab olla rünne, millega rikutakse õiguslikke käitumisnorme (käske ja keelde). Välistatud on hädakaitseõiguse tekkimine ründe tõttu, mis rikub küll mõnda sotsiaalset käitumisreeglit (viisakus- või moraalinormi), kuid ei ole vastuolus õiguskorraga. Tõendatud ei ole, et kannatanu oleks esimesena rünnanud süüdistatavat lüües teda pudeliga pähe. Tõendatud on, et tüli ei alustanud kannatanu vaid süüdistatav ja vastastikusel tõuklemisel võttis süüdistatav välja endal kaasasolnud noa ja hakkas sellega kannatanut nii-öelda lõikuma. Väidetava ründe lõpetamiseks piisanuks ehk noa väljavõtmisest ja selle näitamisest, kuid süüdistatav haavas kannatanut mitmeid kordi ja usaldusväärseteks tuleb lugeda kannatanu ütlused ka selle kohta, et süüdistatav püüdis teda veel tabada, kuid kannatanu põgenes sündmuskohalt. Kohtu hinnangul ei esinenud kannatanupoolset rünnet, seega puudub alus rääkida ka hädakaitsest. Süüdistatava motiiviks ei olnud end kaitsta vaid kätte maksta ja tõestada , kes omavahelises konfliktis peale jääb. Ettepaneku baarist väljumiseks tegi süüdistatav kannatanule (seda kinnitab tunnistaja XXX), süüdistatav tundis ennast kindlalt, sest tal oli taskus nuga ja üldist teopilti arvestades võib teha järelduse, et noa kasutamine ja kannatanu füüsiline haavamine (näo piirkonna lõikumine) oli tema eesmärk ehk siis – süüdistatav tegutses raskeima tahtluse liigi ehk kavatsetusega. Lõikudes teist inimest korduvalt noaga näkku, sai süüdistatav suurepäraselt aru, et selliste lõikumistega võivad kannatanu näole jääda hiljem tugevad armid, mis nagu moonutavad ja teevad inetuks. Seda süüdistatav sooviski. Kui süüdistataval olnuks tahtlus tekitada kannatanule muu raske kehavigastus, siis olnuks tal võimalus lüüa kannatanut keha piirkonda, mida ta aga ei teinud (kuigi kannatanu väitel püüdis peale näo lõikumist süüdistatav teda ka kõhtu tabada, ei ole siiski selles osas süüdistust esitatud.) Kannatanu on esitanud tsiviilhagi, süüdistatav tunnistab hagi ja see tuleb temalt välja mõista TsMS § 440 lg 1 alusel. Taastava Kirurgia Kliiniku õiendist nähtuvalt saab kannatanul esinevaid vigastuste arme korrigeerida ainult kosmeetilise operatsiooniga. Selle maksumuse hüvitamist summas 2275 eurot kannatanu nõuabki. A.Kravtšenko süü
lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos /episood 16.05.2015, kannatanu ETK Jaekaubandus AS/ on tõendatud: - ETK Jaekaubandus AS avaldus tõendab kuriteo toimepanemise aega, kohta, objekte /kd 1 tl 188/. Avaldusest nähtub, et 16.05.2015 kell 12.26 varastati kauplusest kaupu kogusummas 31,67 eurot - tunnistaja XXX ütlused kuriteo toimepanemise aja, koha, viisi ja äravõetud objektide kohta /kd 1 tl 189-190/. Tunnistaja kinnitab, et 16.05.20156 kella 12.20 ajal sai tema tööl olles info selle kohta, et musta nahast jopesse riietatud mees varastab kauplusest komme ja šokolaadi. Kui varas hakkas väljuma kauplusest, siis pidas ta varga kinni ja toimetas ta turvaruumi. Tšekke kauba kohta vargal esitada ei olnud. - kahtlustatava Anatoli Kravtšenko ütlused kuriteo toimepanemise asjaolude kohta /kd 1 tl 202-207/. A.Kravtšenko on oma süüd tunnistanud ja andnud süüdistusega kooskõlas olevaid ütlusi. Tehtut kahetses. - asitõendi (16.05.2015 Akadeemia tee 35 videosalvestused) vaatlusprotokoll koos fototabeliga kuriteo toimepanemise asjaolude ja isiku kinnipidamise kohta /kd 1 tl 210-222, CD-plaat toimiku juures/. A.Kravtšenko tegevus nendel tõenditel on üheselt tõlgendatav , A.Krvatšenko on äratuntav ja tõendite sisu on kooskõlas süüdistusega. A.Kravtšenko süü
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavas kuriteos /episood 10.07.2015, kannatanu Maxima Eesti OÜ/ on tõendatud: - Maxima Eesti OÜ avaldus tõendab kuriteo toimepanemise aega, kohta, objekte /kd 2 tl 2-2a/. Avaldusest nähtuvalt varastati 10.07.2015 kauplusest 18 šokolaadi maksumusega kokku 61.02 eurot; - Kinnipeetu üleandmise leht tõendab Anatoli Kravtšenko kinnipidamist 10.07.2015 /kd 2 tl 3-5/; - tunnistaja XXX ütlused kuriteo toimepanemise aja, koha, viisi ja Anatoli Kravtšenko kinnipidamise kohta /kd 2 tl 6-10/. Tunnistaja kirjeldab seda, kuidas tema kaupluses tööl olles pidas kinni noormehe. Kes varastas šokolaadi. Kuriteosündmuse ajal ei saanud teda kinni pidada, kuid kell 20.55 pidas ta noormehe kinni; - Anatoli Kravtšenko kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab Anatoli Kravtšenko kinnipidamist 10.07.2015 /kd 2 tl 11-14/; - kahtlustatava Anatoli Kravtšenko ütlused kuriteo toimepanemise asjaolude kohta /kd 2 tl 24-27/. A.Krvatšenko tunnistab end süüdi, tema ütlused on kooskõlas süüdistuse sisuga, on kooskõlas tunnistaja ütlustega. - asitõendi (10.07.2015 Õismäe tee 46 videosalvestused) vaatlusprotokoll koos fototabeliga kuriteo toimepanemise asjaolude ja isiku kinnipidamise kohta /kd 2 tl 29-38, CD-plaat toimiku juures/. Vaatlusprotokoll kajastab A.Kravtšeko tegevust kaupluses detailselt, fotodelt on A.Kravtšenko äratuntav. Maxima eesti OÜ esitas tsiviilhagi summas 61,02 eurot. A.Kravtšenko tunnistas hagi ja see tuleb temalt TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista.
lg 2 p 9 episood (25.08.2015, kannatanu XXX) - sündmuskoha (Liivalaia 24) vaatlusprotokoll koos fototabeliga kuriteo toimepanemise asjaolude kohta /kd 3 tl 38-39/. Vaatlusprotokollist nähtub, missugune on sündmuskoha olustik, on märgistatud koht, kus seisis kannatanu ratas, mis varastati. - kannatanu XXX ütlused lisadega (Seesam Insurance AS maksmisotsus, Sportland Eesti AS müügileping ja garantiitalong, Bike 24 hinnakinnitus) kuriteo toimepanemise aja, koha ja tekitatud kahju kohta /kd 3 tl 40-41, 4244, 45-46, lisad tl 47-53/. Kannatanu kinnitas, et 25.08.2015 pani ta Liivalaia kohtumajja tööle tulles oma jalgratta Bottecchia kohtu garderoobi klaasseina äärde, jalgratast ei lukustanud. Kella 16.30 paiku avastas, et ratas on varastatud. Kannatanu on esitanud uurijale fotod jalgrattast. Kannatanu kinnitas, et temale on kahju hüvitatud kindlustuse Seesam Kindlustus poolt summas 508,94 eurot. Hüvitamata kogu kahjust on 63 eurot, millises summas kannatanu esitas tsiviilhagi. A.Krvatšenko tunnistas hagi ja see tuleb temalt TsM § 440 lg 1 alusel välja mõista. - asitõendi (25.08.2015 Liivalaia 24 videosalvestused) vaatlusprotokoll koos fototabeliga kuriteo toimepanemise asjaolude kohta /kd 3 tl 56, 68-76, CD- - - - plaat toimiku juures/. Turvasalvestiste abil on kindlaks tehtud, et jalgratta varguse pani toime A.Kravtšenko. üleandmise-vastuvõtmise akt /kd 3 tl 66/. Sellest nähtub, et varastatud jalgratas on ülle antud politseile. asitõendi (jalgratas Bottecchia) vaatlusprotokoll koos fototabeliga kuriteo toimepanemise asjaolude kohta /kd 3 tl 77-76/. Varastatud jalgratast on fotografeeritud ja kirjeldatud. On ilmne, et tegemist on just XXX kuulunud rattaga. ettekanne ja pandileping kuriteo toime pannud isiku kohta /kd 3 tl 80-81/. Neist tõenditest nähtuval tpantis A.Kravtšenko ratta 25.08.2015 Vikerlase 23 asuvasse pandimajja ja sai selle eest laenu 50 eurot. kahtlustatava Anatoli Kravtšenko ütlused kuriteo toimepanemise asjaolude kohta /kd 3 tl 88-90/. Süüdistatav kinnitab, et viibis süüdistuses näidatud kuupäeval Harju Maakohtus. Kohtuistungi lõppedes läks ta kohtumaja esimesele korrusele, kus nägi jalgratast. Ta võttis ratta ja väljus koos sellega majast. Ta sõitis Lasnamäele ja viis ratta pandimajja. Sai pandimajast 50 eurot. Kahetseb tehtut.
lg 2 p 9 episood (10.09.2015, kannatanu Prisma Peremarket AS) - Prisma Peremarket AS avaldus tõendab kuriteo toimepanemise aega, kohta, objekte /kd 3 tl 3/ õigusvastase teo toimepanemise akt tõendab kuriteo toimepanemise aega, kohta, objekte /kd 3 tl 4/. Avaldusest nähtub, et 10.09.2015 kell 20.50 varastati kauplusest 10 pakki kohvi ja kilekott, kogumaksumus 49.65. Kilekott maksumusega 0,10 senti on rikutud. Tsiviilhagi ei esitatud. Samad asjaolud kajastuvad aktis; - tunnistaja XXX ütlused kuriteo toimepanemise aja, koha, viisi ja toimepanija kinnipidamise kohta /kd 3 tl 5-6/. tunnistaja kinnitab, et kui tema 10.09.2015 kaupluses tööl oli, siis kell 20.35 märkas ta müügisaalis videolt meesterahvast, kes võttis kassast kilekoti ja pani sellesse 10 pakki kohvi Luxus. Kassarivi läbimisel kauba eest ei tasunud. Pärast seda peeti isik kinni; - asitõendi (10.09.2015 Mustakivi tee 17 videosalvestused) vaatlusprotokoll koos fototabeliga kuriteo toimepanemise asjaolude kohta /kd 3 tl 9-23, CDplaat toimiku juures/. Kogu A.Kravtšenko tegevus kohvi vargusel on jäädvustatud. A.Kravtšenko on fotodelt äratuntav; - Anatoli Kravtšenko kahtlustatavana kinnipidamise ja isikusamasuse tuvastamise protokollid tõendavad Anatoli Kravtšenko kinnipidamist 10.09.2015 /kd 3 tl 24-30/; - kahtlustatava Anatoli Kravtšenko ütlused kuriteo toimepanemise asjaolude kohta /kd 3 tl 31-33/. A.Kravtšenko tunnistas enda süüd, seletas, et kohvi varastas müügi eesmärgil. Kahetses tehtut. A.Kravtšenko poolt toimepandud vargused on õigesti kvalifitseeritud süstemaatilise vargusena, see on
lg 2 p 9 järgi, sest karistusregistri õiendid, kohtulahendid, kinnipeetava andmete väljatrükk ja kiirmenetluse otsused, tõendavad Anatoli Kravtšenko varasemat karistatust varguste eest. Teda on karistatud Politsei-j a Piirivalveameti 28.06.2014 ja 14.05.2015 otsustega
Lühikese ajavahemiku, see on 16.05.2015 kuni 10.09.2015 jõudis ta toime panna 4 uut vargust. Kuriteod on ta toime pannud tahtlikult, on ilmne, et vargused on temale vähemalt osaliselt elatusallikaks. Karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on väljendanud ka seisukohta, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et kõik kuriteod on pandud toime kavatsusega ehk raskeima tahtluse vormiga. Kuriteoepisoode on mitmeid. A.Kravtšenko poolt varguste toimepanemine on temale saanud elustiiliks ja elatusvahendite hankimise viisiks. Tema küünilist suhtumist õiguskorda üldiselt näitab ilmekalt ka see, et isegi pärast enda suhtes menetletavat süüteasja arutelu, ei pidanud A.Kravtšenko kohe peale kohtuistungit paljuks samast kohtumajast järgmist vargust toime panna. Kohtu hinnangul ei ole A.Kravtšenko kahetsus puhtsüdamlik ega sisuline vaid on lihtsalt fraas, mille ta avaldab peale seda, kui on varguselt tabatud. Vargused ei ole tema elus juhuslikeks episoodideks. Ta varastab ükskõik kust ja ükskõik kellelt tundmata vähimaidki süümepiinu kannatanute pärast. Kohus ei arvesta tema kahetsust kergendava asjaoluna, küll arvestab kohus kergendava asjaoluna § 57 lg 1 p 3 ehk süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist (avaldas, kuhu viis varastatud ratta). Karistuse mõistmisel varguste eest arvestab kohus ka seda , et varastatu väärtus oli suhteliselt väike. Kohus leiab, et karistus varguste eest võib jääda alla keskmise määra, mingeid eriti raskeid tagajärgi vargustega kannatanutele ei põhjustatud. Samas ei ole võimalik karistada süüdistatavat rahalise karistusega, kuna legaalne sissetulek tal puudub ja ta elatuski varguste toimeopanemisest. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Varem on A.Kravtšenko korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema suhtes on rakendatud ka karistuse asendamist üldkasuliku tööga, mida süüdistatav ei sooritanud. A.Kravtšenko on astunud samme narkosõltuvusest vabanemiseks (OÜ Tervisekeskus Elulootus tõend Anatoli Kravtšenko opiaatsõltuvusravi kohta /kd 2 tl 15/), mis viitab sellele, et A.Kravtšenko siiski mõistab enda probleeme ja tunnistab neid endale. Karistuse mõistmisel
lg 1 p 5 järgi arvestab kohus, et süüdistatav hakkas ise kannatanuga tüli norima, olles alkoholijoobes, jälitas kannatanut veel peale temale vigastuste tekitamist, kannatanu tundis üleni verisena põgenedes surmahirmu, kergendava asjaoluna arvestab kohus tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav tunnistab hagi ja on nõus kannatanule kahju hüvitama. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada keskmisest karistusest mõnevõrra väiksema karistusega. Kohus juhindus KrMS § 179, 180 306, 309, 310,311, 312, 313, TsMS § 440 lg 1 Anne Rebane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.