← Eesti

3-13-1284/33

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108§ 200§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2015, Tallinn

§ 212lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-13-1284 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) kontrollis 01.10.2010 korralduse nr 12.2-3/6899-1 alusel OÜ Gabariit käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel
  2. a jaanuar, juuli ja august. PMTK asus 26.04.2012 kontrollaktis nr 12.2-3/6899-7 seisukohale, et OÜ-l Gabariit puudus
  3. a juuli ja augusti käibedeklaratsioonides alus deklareerida ja arvestada sisendkäibemaksu OÜ-lt PipeRec üle tulnud liisingulepingute alusel summas 1 062 528 krooni (67 907,92 eurot), sest tegemist oli ettevõtte üleminekuga, millest käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 alusel käivet ei teki. Kontrollakti kohaselt võis selle suhtes esitada vastuväiteid kuni 10.05.
  4. OÜ Gabariit esitas kontrollakti suhtes 10.05.2012 eriarvamuse.
  5. PMTK vähendas 30.11.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/6899-10 OÜ Gabariit
  6. a juuli- ja augustikuu sisendkäibemaksu summas 67 907,92 eurot. OÜ Gabariit esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 30.11.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/6899-10 tühistamiseks. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tunnistas 22.02.2013 otsusega nr 6-4/848-3 PMTK 30.11.2012 maksuotsuse kehtetuks, viidates selle motiveerimispuudustele, arvestades Riigikohtu 15.03.2012 otsuses nr 3-3-1-89-11 toodud seisukohti.
  7. OÜ Gabariit esitas 14.03.2013 MTA-le taotluse 1820 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Kahju seisnes OÜ Gabariit poolt maksumenetluses kantud kulutustes õigusabi eest. MTA jättis 07.05.2013 otsusega OÜ Gabariit nõude rahuldamata.
  8. OÜ Gabariit esitas 12.06.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA tegevusega (maksumenetluse jätkamine ja kontrollakti andmine pärast Riigikohtu 15.03.2012 otsust nr 33-1-89-11) tekitatud 1820 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Maksumenetluse läbiviimise põhjendatus ja selle käigus isikule pandud kohustuste õiguspärasus sõltuvad menetluse tulemustest. Kui maksuotsus tunnistatakse kehtetuks, on maksukohustuslane käitunud maksude deklareerimisel ja tasumisel õiguspäraselt ning tema koormamine ei olnud põhjendatud. Seega on isikul õigus nõuda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel maksumenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Praegusel juhul tunnistas maksuhaldur kaebaja suhtes tehtud maksuotsuse kehtetuks viitega Riigikohtu 15.03.2012 otsusele nr 3-3-1-89-11, millest nähtuvalt ei olnud KMS § 4 lg 2 p 1 asjas kohaldatav. Kuivõrd kõnealune lahend tehti juba 15.03.2012, pidi maksuhaldur olema sellest teadlik ning lõpetama maksumenetluse viivitamatult ja kontrollakti koostamata. Kulutused õigusabile seonduvad advokaadi vahendusel kontrollaktile eriarvamuse esitamisega (ilma käibemaksuta summa 1820 eurot). Eriarvamuse koostamine oli maksukohustuslase põhjendatud ja mõistlik käitumine ning keerukatele õiguslikele väidetele vastamiseks advokaadi abi kasutamine oli vajalik. Vastavaid kulutusi poleks tehtud, kui maksumenetluses oleks kontrollakt jäetud koostamata, mistõttu esineb põhjuslik seos. Õigusabile tehtud kulutused tuleb hüvitada ka põhjusel, et maksuhaldur määras kontrollaktile eriarvamuse esitamiseks õigusvastaselt lühikese tähtaja.
  9. Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimine (maksukorralduse 2

(7)3-13-1284 seaduse (MKS) § 10 lg 2 p 1) ning tasumisele kuuluva maksusumma ja intressi arvestamine ja määramine (MKS § 10 lg 2 p 2) on maksuhaldurile seadusega pandud erinevad ülesanded. Praegusel juhul tunnistas MTA 22.02.2013 otsusega kehtetuks PMTK 30.11.2012 maksuotsuse (s.o maksu määramise), kuid sellega ei otsustatud maksuhalduri MKS § 10 lg 2 p-s 1 sätestatud ülesannete täitmise üle. Seadusest ei tulene, et maksukohustuslase deklareeritud andmete õigsuse kontrollimine on lubatud vaid siis, kui maksumenetlus lõpeb MKS § 92 lg-s 1 sätestatud alusel maksusumma määramisega. MKS §-st 56 tuleneb mh maksukohustuslase talumiskohustus maksuhalduri poolt läbiviidava kontrolli suhtes. Samas on maksuhaldurile pandud kohustus viia maksumenetlus läbi võimalikult kiiresti ja maksukohustuslast võimalikult vähe koormaval viisil. Deklareeritud maksukohustuse õigsuse selgumine maksumenetluse käigus ei tähenda maksukohustuslase põhjendamatut koormamist ning maksuotsuse kehtetuks tunnistamine ei muuda eelnevat maksumenetlust õigusvastaseks. Kontrollaktile eriarvamuse või vastuväidete esitamise eesmärk on tagada maksukohustuslasele MKS § 13 lg-s 1 sätestatud ärakuulamisõigus. Reeglina ei ole selleks vajalik kasutada õigusabi ning seadus ei näe ette haldusmenetluses kantud menetluskulude hüvitamist. Tegemist ei olnud mingi erandliku juhtumiga, sest õigusküsimusi käsitletakse kõigis maksuotsustes. Samuti ei saanud õigusabi vajalikkust tingida eriarvamuse esitamiseks antud 10-päevane tähtaeg. Kaebajal ei olnud kohustust eriarvamust esitada ning vajaduse korral saanuks ta MKS § 50 lg 5 alusel taotleda tähtaja pikendamist. Maksukontrolli tulemusel tuvastas maksuhaldur OÜ PipeRec ettevõtte varjatud ülemineku OÜ-le Gabariit. Olenemata ekslikust järeldusest KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldatavuse kohta, järeldas maksuhaldur ettevõtte varjatud üleminekut siiski õigesti ning pärast PMTK 30.11.2012 maksuotsuse kehtetuks tunnistamist anti kogutud tõendite põhjal uus haldusakt (MTA 05.11.2013 korraldus nr 13-7/337-9). Kuna kaebajale kulutuste kaasnemine tulenes tema enda valikust, siis puudub MTA tegevuse ja kahju tekkimise vahel põhjuslik seos.
  1. Tallinna Halduskohus rahuldas 30.01.2015 otsusega OÜ Gabariit kaebuse ning mõistis MTA-lt OÜ Gabariit kasuks välja varalise kahju hüvitamiseks 1820 eurot ja menetluskulude katteks 1269,60 eurot. Kaebajale tekkinud varalise kahju suuruse ja tõendatuse üle ei ole vaidlust. Samuti ei ole vaidlust, et PMTK 30.11.2012 maksuotsuse kehtetuks tunnistamise põhjuseks oli selles sisaldunud ja Riigikohtu 15.03.2012 otsusest nr 33-1-89-11 nähtuvalt ebaõige järeldus KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldatavuse osas, ning OÜ Gabariit poleks õigusabile kulutusi teinud, kui PMTK oleks jätnud 26.04.2012 kontrollakti koostamata. Lahendit nr 3-3-1-89-11 arvestades pidanuks maksuhaldur juba 26.04.2012 kontrollakti koostamise ajal teadma, et tema seisukoht KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldatavusest on ekslik ja OÜ-le Gabariit maksuotsuse koostamine õigusvastane. MKS § 10 lg-s 3 sätestatud proportsionaalsuse printsiibist tuleneb mh nõue, et menetlusosalise põhjendamatu koormamine ei ole lubatud. Olukorras, kus maksuhaldur pidi olema teadlik, et maksumenetluses tuvastatud asjaoludel ei ole maksuotsuse koostamine võimalik, rikuti kontrollakti koostamisega eelnimetatud printsiipi ning kaebaja põhjendamatut koormamist ei õigusta väide, et revident ei hoomanud Riigikohtu seisukohtade laienemist OÜ Gabariit suhtes tuvastatud asjaoludele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Õigusabi kasutamine eriarvamuse esitamiseks oli vajalik ja põhjendatud ning kahju on põhjuslikus seoses vastustaja õigusvastase tegevusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Gabariit kaebus rahuldamata. Halduskohus kohaldas 3
(7)3-13-1284 RVastS § 7 lg-t 1 ebaõigesti ja jättis kontrollimata, kas kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Kuivõrd kaebaja vara on õigusabi eest tasumisega vähenenud, võib nimetatud kulutusi iseenesest käsitada OÜ-le Gabariit tekkinud kahjuna. Samas on halduskohus ebaõigesti leidnud, et maksuhalduri tegevus oli õigusvastane. Maksumenetluse läbiviimine oli õiguspärane, sest peamiseks menetluse käigus kindlaks tehtud asjaoluks oli OÜ PipeRec ettevõtte varjatud üleminek OÜ-le Gabariit. PMTK 26.04.2012 kontrollakti väljastamist kui menetlustoimingut ei ole põhjust hinnata õigusvastaseks ainuüksi seetõttu, et selles on analüüsitud tehinguid, millega seoses kaebajale käibemaksu juurde ei määratud. Halduskohus jättis põhjendamatult tähelepanuta MTA 05.11.2013 korralduse nr 13-7/337-9, millega kohustati ettevõtte üleminekust tulenevalt OÜ-d Gabariit tasuma OÜ PipeRec maksuvõlga 155 707,75 eurot. Viidatud korralduse tegemise aluseks olid samad tõendid (sh liisingulepingud ja nendega seotud arved) ja järeldused, mis kajastusid kontrollaktis. OÜ Gabariit kontrollimenetlus võinuks pärast PMTK 26.04.2012 kontrollakti andmist lõppeda ka õiguspärase haldusakti (s.o maksuvõla tasumise korralduse) andmisega. Maksuhalduri esmaste järelduste ekslikkusele vaatamata ei ole kontrollimenetluses kogutud ebavajalikke tõendeid ja dokumente. Maksuhaldur on PMTK 30.11.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/6899-10 seotud kahju OÜ-le Gabariit hüvitanud, sest pärast maksuotsuse kehtetuks tunnistamist MTA 22.02.2013 otsusega nr 6-4/848-3 täitis vastustaja OÜ Gabariit tagastusnõude ja tasus kaebajale intressi ning kandis ühtlasi OÜ Gabariit menetluskulud. Kuivõrd maksuhalduri tegevus ei ole olnud õigusvastane, siis on kahju hüvitamise üks eeldustest täitmata. Isegi kui PMTK 26.04.2012 kontrollakti p-d 2.3.4 ja 2.3.5 liigitada siiski maksuhalduri õigusvastseks tegevuseks, puudub sellel põhjuslik seos OÜ-l Gabariit kahju tekkimisega. Haldusmenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmist seadus ette ei näe ning seda kinnitavad nii kohtupraktika kui ka õigusteaduslikud allikad. Maksumenetluses kehtivad uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus ning puuduvad kohustused esitada eriarvamus või kasutada advokaadi abi. Seega on õigusabi kasutamine ja vastavate kulutuste tegemine välditav, mitte paratamatu. Haldusmenetluse õigusabikulude hüvitamine oleks vastuolus haldusmenetluse olemusega ning juriidilise isiku juhatuse liikmelt eeldatakse oma õiguste ja kohustuste tundmist määral, mis võimaldab kaitsta maksumenetluses oma huve ilma õigusabi kasutamata. Kaebaja saanuks oma õiguste rikkumise ärahoidmiseks ka ise taotleda maksuhaldurilt teate väljastamist, et Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-89-11 tõttu tema käibedeklaratsiooni ei korrigeerita. Kaebaja kulutused õigusabile ei seondunud ka maksuhalduri õigusvastase tegevusega, sest eriarvamuse sisuks on vastuväited maksuhalduri järeldustele ettevõtte varjatud ülemineku kohta. Eriarvamuses ei käsitleta Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-89-11, mistõttu ei aidanud kaebaja tehtud kulutused ära hoida käibemaksu ebaõiget määramist ja tegemist ei ole ka mõistliku kuluga kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks VÕS § 128 lg 3 tähenduses. 8. OÜ Gabariit vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus tuvastas õigesti, et maksuhalduri tegevus oli õigusvastane. Maksumenetluse põhjendatus ja selle käigus pandud kohustuste õiguspärasus sõltuvad menetluse tulemustest. Maksuhalduri hinnang oma tegevuse põhjendatuse ja põhjalikkuse osas ei oma tähendust olukorras, kus maksuotsus tunnistatakse kohtumenetluses või sellele eelnevas haldusmenetluses kehtetuks. Maksude tasumisel õiguspäraselt käitunud maksukohustuslase koormamine maksumenetlusega ei ole põhjendatud (vt Riigikohtu 17.04.2001 otsus nr 3-3-1-10-01). Õigusvastane oli maksumenetluse jätkamine, mitte ainuüksi kontrollakti koostamine. Maksuhaldurile pidi juba enne kontrollakti koostamist olema selge, et KMS § 4 lg 2 p-s 1 sätestatud erand ei olnud kõnealusel juhul kohaldatav, ning maksumenetlus tulnuks viivitamata lõpetada. MTA ei saa põhjendada isiku koormamist asjaoluga, et ta ei tunne kehtivat kohtupraktikat, ning see oleks 4
(7)3-13-1284 vastuolus MKS § 10 lg-ga 3. MTA 05.11.2013 korraldus nr 13-7/337-9 ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuv (ja selle õiguspärasus on vaidluse all haldusasjas nr 3-13-2479), sest nimetatud korralduse andmisele eelnes eraldiseisev haldusmenetlus. Asjaolude ja kogutud tõendite osaline kattumine ei tähenda, et algne kontrollimenetlus olnuks põhjendatud. Väär on apellandi väide, et maksuhaldur on kaebajale tekitatud kahju juba hüvitanud, sest sellena ei saa käsitada seadusest tuleneva intressi tasumist ega halduskohtumenetluses kantud menetluskulude hüvitamist

§ 108lg 6 alusel.

Praeguses haldusasjas nõutavat kahju ei ole maksuhaldur OÜ-le Gabariit hüvitanud. MKS § 13 lg-s 1 sätestatud ärakuulamisõiguse tõhusaks realiseerimiseks on õigusabi kasutamine igal juhul põhjendatud. Kontrollakti suhtes eriarvamuse (vastuväidete) esitamine on maksukohustuslase põhjendatud ja mõistlik käitumine ning eriarvamuse koostamisega seonduvad kulutused õigusabile on kaebaja kahjuks VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 tähenduses. Õigusabi kasutamine oli tingitud asjaolust, et kontrollaktis toodud väited olid õiguslikku laadi ning tegemist oli keeruka küsimusega, mille suhtes vastuväidete esitamiseks anti liiga lühike tähtaeg, et kaebaja oleks sellega iseseisvalt toime tulnud. Seega on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kaebaja õiguste rikkumisega apellandi õigusvastase tegevuse tulemusel. Maksuhaldur pidi kohtupraktikat tundma, olenemata kaebaja eriarvamuses vastavate viidete esinemisest või puudumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  2. MKS § 16 kohaselt hüvitatakse maksuhalduri poolt maksukohustuslasele õigusvastaselt tekitatud kahju vastavalt riigivastutuse seaduses sätestatule. Kahju hüvitamiseks peavad RVastS § 7 lg-test 1 ja 2 tulenevalt olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kui kahjunõude rahuldamise eeldused on täidetud, tuleb selgitada, kas esineb aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1). Riigikohus on 26.03.2015 määruses nr 3-3-1-86-14 (p 25) möönnud, et RVastS § 7 lg-test 3 ja 4 tulenevalt on avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel asjakohane ka VÕS § 128 lg-s 3 sätestatu. Nimetatud norm võimaldab otsese varalise kahjuna nõuda muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikke kulusid, sh kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks (sellele viitas ringkonnakohus juba käesolevas asjas tehtud 14.08.2013 määruses). VÕS § 128 lg 3 rakenduspraktikast lähtudes peavad sellise nõude rahuldamiseks olema täidetud kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused ehk RVastS § 7 lgtes 1 ja 2 sätestatu (vt täiendavalt Riigikohtu 09.02.2011 otsus nr 3-2-1-138-10, p-d 26-27; 14.10.2014 otsus nr 3-2-1-84-14, p 24).
  3. OÜ Gabariit on maksuhalduri õigusvastaseks tegevuseks pidanud PMTK 01.10.2010 korraldusega nr 12.2-3/6899-1 (I kd, tl 152-153) alustatud kontrollimenetluse jätkamist ja selle raames PMTK 26.04.2012 kontrollakti nr 12.2-3/6899-7 (I kd, tl 11-29) koostamist pärast Riigikohtu 15.03.2012 otsuse nr 3-3-1-89-11 teatavakstegemist ning temale tekkinud kahjuks kontrollakti suhtes 10.05.2012 eriarvamuse esitamisega seoses kantud 1820 euro suurust õigusabikulu (I kd, tl 89-90). 5

(7)3-13-1284 Vaidlust ei ole iseenesest selle üle, et Riigikohtu 15.03.2012 otsuses nr 3-3-1-89-11 (p 10) toodud põhjendusi arvestades olid kontrollakti lõppjäreldused KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldatavuse osas ekslikud (s.o nimetatud sättes ettenähtud erandit käibemaksuga maksustamise üldreeglist saab kohaldada üksnes ettevõtte üleandja ja ettevõtte omandaja omavahelise tehingu puhul, mitte aga olukorras, kus ettevõtte üleminek toimub mitme tehingu tulemusena vahendlikult ning mõnes tehingus osalevad lisaks üleandjale ja omandajale ka kolmandad isikud). Maksuhaldur on oma eksimust möönnud, tunnistades PMTK 30.11.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/6899-10 (I kd, tl 59-78) haldusasja nr 3-12-2709 menetluse kestel MTA 22.02.2013 otsusega nr 6-4/848-3 (I kd, tl 79) kehtetuks.
  1. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et maksukohustuslase suhtes õiguspäraselt läbiviidud kontrollimenetluse (menetlus algatati PMTK 01.10.2010 korraldusega, mida ei olnud vaidlustatud ja mis oli antud maksuhalduri MKS § 10 lg-s 1 ja lg 2 p-s 1 sätestatud ülesande täitmiseks) tulemuste kohta kontrollakti koostamist kui menetlustoimingut ei ole alust hinnata õigusvastaseks pelgalt seetõttu, et osa selles sisalduvatest õiguslikest järeldustest osutusid ekslikeks ning maksuotsus tunnistati hiljem kehtetuks. Maksumenetluses tuvastatud maksustamise seisukohast tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid ja maksuhalduri õiguslikke hinnanguid sisaldava kontrollakti kui sisuliselt kavandatava maksuotsuse projekti koostamine, mille eesmärk on tagada maksukohustuslasele MKS § 13 lg-s 1 sätestatud ärakuulamisõiguse tõhus realiseerimine, on põhimõtteliselt õiguspärane, vaatamata maksuhalduri järelduste sisulisele õigsusele või ebaõigsusele. Olenemata sellest, et PMTK 26.04.2012 kontrollaktis kajastatud tehingute (OÜ PipeRec liisingulepingute üleminek OÜ-le Gabariit) suhtes ei olnud KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldatav, keskendus kogu läbiviidud kontrollimenetlus peamiselt küsimusele, kas on toimunud OÜ PipeRec ettevõtte üleminek OÜ-sse Gabariit (vt kontrollakti p 2.3.3 – lk 6-15). Kuivõrd MKS §-st 37 tulenevalt lähevad ettevõtte ülemineku korral omandajale üle ka ettevõttega seotud maksunõuded ja -kohustused (MKS § 31 lg 1) ning OÜ PipeRec oli jätnud enne 30.09.2010 (s.o ettevõtte üleminekule eelnevalt) deklareeritud maksukohustused osaliselt täitmata (kokku 155 707,75 euro ulatuses), puudub sellises olukorras mõistlik alus rääkida OÜ Gabariit koormamisest põhjendamatu kontrollimenetlusega. Seda arvestades on ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul täitmata üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise vältimatutest eeldustest ehk maksuhalduri tegevus ei ole olnud õigusvastane.
  2. Ehkki MTA 05.11.2013 korraldust nr 13-7/337-9 (I kd, tl 173-185p) ei saa pidada läbiviidud maksumenetluse vahetuks tagajärjeks (kuivõrd see ei puuduta mitte OÜ Gabariit
  3. a jaanuari, juuli ja augusti käibemaksuarvestust, vaid sellega on OÜ-d Gabariit kohustatud tasuma OÜ PipeRec maksuvõlga) ja hiljem kinnitust leidnud asjaolud ei ole praeguses vaidluses sisuliselt asjassepuutuvad, võib täiendavalt siiski märkida, et OÜ PipeRec ettevõtte üleminek OÜ-sse Gabariit oli iseenesest õigesti tuvastatud nii PMTK 26.04.2012 kontrollaktis kui ka suurel määral samadele tõenditele ja argumentidele tuginevas MTA 05.11.2013 korralduses. OÜ Gabariit kaebuse MTA 05.11.2013 korralduse tühistamiseks on kohtud jätnud haldusasjas nr 3-13-2479 rahuldamata (kohtuotsused jõustusid 23.09.2015).
  4. Eelneva põhjal ja

§ 200

p 3 alusel rahuldab ringkonnakohus MTA apellatsioonkaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 05.02.2015 otsuse ning teeb asjas ise uue otsuse, millega jätab OÜ Gabariit kaebuse rahuldamata. 15.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kui kõrgema astme kohus 6

(7)3-13-1284 muudab madalama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (

§ 109

lg 4).

§ 109

lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et OÜ Gabariit on käesolevas asjas tasunud esimese astme kohtus riigilõivu kokku 69,60 eurot (I kd, tl 91; I kd, tl 99; II kd, tl 14 ja pöördel) ning kandnud õigusabikulusid 1428 eurot (II kd, tl 9-13). Apellatsioonimenetluses on OÜ Gabariit kandnud õigusabikulusid 840 eurot (II kd, tl 42-44p). Kaebaja menetluskulud kahes kohtuastmes kokku on seega 2337,60 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, mille tulemusel jääb OÜ Gabariit kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

MTA ei ole esimese ega teise astme kohtus esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.