← Eesti

3-15-2384/24

Obsah (11)§ 278§ 279§ 213§ 223§ 116§ 268§ 267§ 158§ 49§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2

§ 278lg 1).

3-15-2384 Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (

§ 278lg 3).

Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (

§ 279lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Pärnu maavanema 17.08.2015 korraldusega nr 1-1/15/348 tunnistati lihtsustatud korras tellitavate teenuste saamiseks läbiviidavas riigihankes viitenumbriga 163812 „Operaatori leidmine Kihnu-Munalaid, Kihnu-Pärnu ja Munalaid-Manilaid reisiparvlaevaliinile 01.10.2015-30.09.2020“ vastavaks AS Kihnu Veeteed (p 1.1) ja AS Saaremaa Laevakompanii (p 1.2) pakkumused ning edukaks AS Kihnu Veeteed pakkumus (p 2). 17.08.2015 sõlmiti ka hankeleping.
  2. AS Saaremaa Laevakompanii esitas 28.08.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse AS Kihnu Veeteed pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise peale, mis põhines eeldusel, et Pärnu Maavalitsuse ja AS Kihnu Veeteed vahel 17.08.2015 sõlmitud hankeleping on tühine.
  3. VAKO jättis 11.09.2015 otsusega nr 194-15/163812 vaidlustuse läbi vaatamata, leides, et VAKO-l puudub pädevus tuvastada hankelepingu tühisust muul alusel peale riigihangete seaduse (RHS) § 69 lg-des 1 ja 11 või § 711 lg-s 1 sätestatu ja VAKO poolt tuvastatavaid hankelepingu tühisuse aluseid ei saa tuletada muudest aktidest peale RHS, sh hankija asutusesisesest hankekorrast. Lisaks leiti, et vaidlustus on esitatud RHS § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaega rikkudes (vaidlustus esitati pärast hankelepingu sõlmimist) ning tuleb jätta RHS § 122 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.
  4. AS Saaremaa Laevakompanii esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO otsuse ja Pärnu maavanema korralduse p-de 1.1 ja 2 tühistamiseks ning Pärnu Maavalitsuse ja AS Kihnu Veeteed vahel 17.08.2015 sõlmitud hankelepingu (Kihnu-Munalaid-Kihnu, Kihnu-PärnuKihnu ja Munalaid-Manilaid-Munalaid reisiparvlaevaliinide avaliku teenindamise leping nr 2015/08-17) tühisuse tuvastamiseks. Pärnu Maavalitsus ei ole järginud oma hankekorras sätestatud hankelepingu sõlmimise 14päevase ooteaja nõuet, mistõttu on 17.08.2015 sõlmitud hankeleping tühine. Pärnu maavanema 24.04.2014 korraldusega nr 219 kinnitatud Pärnu Maavalitsuse riigihangete läbiviimise korra (hankekord) p 4.2 kohaselt kehtib hankekord ka lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimisele. Tulenevalt RHS § 131 p-st 4 reguleerib hankija lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise korra oma hankekorras. Kui hankekorrast tulenevalt peab hankija ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul hankelepingu sõlmimisel kohaldama ooteaega, ei saa eeldada, et pakkujad peaksid üksnes põhjusel, et hankekutses ei ole hankekorra regulatsiooni üle korratud, aru saama, et hankija eirab oma hankekorda. Isegi juhul, kui hankija ka võiks teha lepingu sõlmimise ettepaneku edukale pakkujale kohe peale eduka pakkumuse otsust, ei saa sellega 2

(10)3-15-2384 kaasneda hankelepingu sõlmimist enne ooteaja möödumist. Läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega on enam kooskõlas ooteaja järgimise kohustus, kui see, et hankija sõlmib hankelepingu eduka pakkumuse kinnitamise järel kohe samal päeval ja enne otsusest teisele pakkujale teatamist. Hankekord ei ole pelgalt asutusesisene dokument, vaid sellel on mõju ka väljapoole, sh hangetest huvitatud isikutele ja pakkujatele. Hankekorra p 22 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate esitamisest arvates ning enne eelnimetatud tähtaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine. Lihtsustatud korras teenuste tellimine ei ole selle regulatsiooni alt välistatud. Isegi kui tähtaega hakata arvestama hankekomisjoni 14.08.2015 koosolekust ja seal vormistatud protokollist, mis on edukaks tunnistamise otsuse aluseks, ei olnud hankelepingu allkirjastamise hetkeks möödunud 14 päeva. Hankekorra p 22 kohaldamist ei välista ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste peatükk VII ja selles sisalduv p 34.2, mille kohaselt tuleb üle 40 000 euro suuruse eeldatava hankelepingu maksumuse puhul järgida hankekorra punkti
  1. Kuivõrd hankekorra lihtsustatud korras tellitavate teenuste peatükk hankelepingu sõlmimist ei käsitle, tuleb lähtuda hankekorra peatükist IV, sh punktist
  2. Kuigi RHS ja riigihangete direktiivid lihtsustatud korras tellitavatele teenustele kohustuslikku ooteaja rakendamist ette ei näe, ei tähenda see, et hankija ei või ooteaja järgimist ette näha enda hankekorras. Hankija tegevus 17.08.2015 hankelepingu sõlmimisel oli õigusvastane ka riigihangete korraldamise üldpõhimõtete rikkumise tõttu. Hankija rikkus pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, mis omakorda riivab läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid. Hankija teatas riigihangete registri kaudu 17.08.2015 otsusest kaebajale alles selle vastuvõtmisele järgneval päeval, 18.08.
  3. Samal ajal sai kaebaja riigihangete registri kaudu teada, et hankeleping ASiga Kihnu Veeteed on sõlmitud. Hankeleping allkirjastati juba 17.08.2015 ehk enne kaebajale hanke tulemist teatamist ja enne riigihangete registrisse dokumentide sisestamist, mis taganuks pakkujatele võrdse võimaluse pääseda samal ajal ligi infole hanke tulemi kohta. Selline kiire hankelepingu sõlmimine oli ilmselgelt tingitud soovist välistada kaebaja võimalused hankija otsuste vaidlustamiseks ja hankelepingu sõlmimise nurjamiseks ka olukorras, kus hankija otsus pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamiseks on olnud sisuliselt õigusvastane. Seega on 17.08.2015 hankelepingu sõlmimine ainuüksi iseseisva toiminguna õigusvastane. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 87 lähtuvalt tuleb RHS §-s 3 sätestatud riigihangete üldpõhimõtteid rikkudes sõlmitud hankelepingut pidada tühiseks. Regulatsioon, mis välistab võimaluse taotleda ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingute tühisust, on põhiseadusevastane. Olukorras, kus sõlmitud hankelepingu kehtivust ei ole mingil moel võimalik mõjutada, ei saa kaebaja oma õiguseid tõhusalt kaitsta. Lisaks kaebaja õiguste kaitsele tuleb arvestada ka avalike huvidega ning RHS § 3 p-s 1 ette nähtud avalike vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttega. Seega on vastava regulatsiooni puudumine põhiseadusevastane. AS Kihnu Veeteed esitas alapakkumuse ning hankija oleks pidanud selle tagasi lükkama. Tagasilükatud pakkumus ei saa osaleda edasises hankemenetluses, mistõttu ei oleks saanud hankija seda pakkumust edukaks tunnistada. Seega on ka hankija 17.08.2015 otsus AS Kihnu Veeteed pakkumuse edukaks tunnistamise kohta õigusvastane. Vaidlusaluses hankes teenuse osutamiseks kasutatav laev „Kihnu Virve“ on sarnane Vormsi saarega ühenduse pidamiseks kasutatava laevaga „Ormsö“ ning ka laevade pidamise kulud on sarnased. Kuna mõlema hanke komisjonides kattus vähemalt üks liige, olid Vormsi laevaliini hankemenetluses ja vaidlustuses esitatud andmed kasutatavad ka käesolevas hankemenetluses. Hankijal pidanuks seega pakkumuste võrdlemisel tekkima põhjendatud kahtlus, et AS Kihnu Veeteed esitatud pakkumuse maksumus ei pruugi olla adekvaatne ega piisav selleks, et hankelepingut 3
(10)3-15-2384 nõuetekohaselt täita. Hankija jättis AS-i Kihnu Veeteed pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimata olukorras, kus tal pidi tekkima selles vähemalt kahtlus.
  1. Pärnu Maavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata. Hankeleping on sõlmitud ja kehtiv. Kaebeõiguse Pärnu maavanema 17.08.2015 korralduse p-de 1.1 ja 2 vaidlustamiseks omandab kaebaja alles pärast 17.08.2015 hankelepingu tühisuse tuvastamist kohtu poolt. Pärnu Maavalitsus ei ole kunagi kohaldanud lihtsustatud korras tellitavate teenuste osas hankelepingu sõlmimiseks 14-päevast ooteaega. Kaebaja tõlgendas hankekorra p 22 valesti. See punkt on sedastatud üksnes hankemenetluste kohta, lihtsustatud korras tellitav teenus ei ole RHS mõistes hankemenetlus ja sel juhul kohalduvad RHS §-s 19 toodud nõuded, hankija hankekord ja hankedokumentides toodud hanketingimused. Hankekorra p 22 puhul on tegemist hankekorda toodud RHS § 69 lg 1 normiga, mis ei reguleeri lihtsustatud korras tellitavate teenuste osas hankelepingu sõlmimist. Hankija hankekorras on sõnaselgelt lihtsustatud korras tellitav teenus eraldi VII peatükina välja toodud, seega peab kohaldama üksnes hankekorra VII ptk punkte 3334, ning kuna tegemist on teenusega, mille eeldatav maksumus ületab punktis 34.2 toodud piirmäära, siis ka punkti 25, mis käsitleb hankekomisjoni ja vastutava isiku määramist, ning punkte 11 ja 13, millest esimene käsitleb hanketingimuste koostamist ja teine maavanema ülesandeid. Pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise otsusest teavitati mõlemat pakkujat. Asjaolu, et edukaks tunnistatud pakkuja sai otsustest teada varem, ei muuda vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse sisu. Hankelepingu tühisus saab tuleneda üksnes seadusest (RHS § 69 lg 11), kuid praegu hankelepingu tühisuse alused puuduvad. Kuigi lihtsustatud korras teenuse tellimisel ei ole RHS § 48 kohaldatav, kontrollis hankija siiski pakkumuse maksumuse kujunemist, eesmärgiga kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Hankijal ei tekkinud kahtlust, et AS Kihnu Veeteed esitatud pakkumus võiks olla liiga madala maksumusega. Hankija tugines seejuures eelnevate aastate liiniveokuludele, riigieelarveliste vahendite suurusele ja tasuvusuuringule „Väikesaartega ühenduse pidamiseks laeva soetamine. Kihnu parvlaev“. Olenemata asjaolust, et hankijal puudus kahtlus, et esitatud pakkumused on põhjendamatult madala maksumusega, esitas hankija pakkumuste tervikliku hindamise eesmärgil ka täiendavaid küsimusi. Kahes hankekomisjonis osalenud liikmel polnud võimalik kasutada kõnealuse hanke raames pakkumuste hindamisel Vormsi hanke tulemusi, kuna Vormsi hankel esitatud pakkumused on tulenevalt RHS § 43 lg-st 4 konfidentsiaalsed ega kuulu avaldamisele. Nii kõnealune hange kui ka Vormsi laeva opereerimishange olid nii laevaliinidelt kui ka hanketingimustelt erinevad, mistõttu nende võrdsustamine ei ole võimalik ka sisuliselt. Hankekomisjon võrdles ja hindas pakkujate pakkumuses esitatud periooditasude ja reisitasude maksumusi, tuginedes seejuures senisele praktikale Kihnu saarega laevaühenduste korraldamisel. Senistele avaliku teenindamise lepingute maksumustele tuginedes ei saanud eeldada, et AS Kihnu Veeteed pakkumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal.
  2. Kolmas isik AS Kihnu Veeteed palus jätta kaebus rahuldamata. 17.08.2015 sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks puudub alus. Hankekutse p-st 9.6 tuleneb üheselt, et hankija võib teha edukale pakkujale mistahes ajal pärast pakkumuse edukaks tunnistamist ettepaneku lepingu sõlmimiseks. RHS ega muu õigusakt ei sätesta, et RHS § 69 lg-s 1 sätestatud 14-päevane ooteperiood kohalduks ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste hangetes (RHS § 19). Halduskohus saab hankelepingu tühisuse tuvastada, kui esineb RHS-s sätestatud hankelepingu tühisuse alus. Käesoleval juhul hankelepingu tühisuse alused puuduvad. Hankekord ei sätesta, et lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankes lepingute sõlmimisele kohalduks 14-päevane ooteaeg. Kaebaja seisukoht, et hankekorraga on Pärnu Maavalitsus ette näinud täiendava hankelepingu tühisuse aluse, mida RHS ei sisalda, on vale ja konstrueeritud. 4
(10)3-15-2384 Hankeleping ei ole TsÜS § 87 alusel tühine ka riigihangete üldpõhimõtete väidetava rikkumise tõttu. RHS § 3 ei sätesta, et hankija ei tohiks sõlmida lihtsustatud korras tellitavate teenuste hangete puhul lepinguid ilma ooteperioodita. Pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist ei saa enam nõuda selle aluseks olnud hankeotsuse kehtetuks tunnistamist. Samuti on põhjendamatu kaebaja taotlus jätta väidetavalt põhiseadusega vastuolus olevad sätted kohaldamata. Hankeleping sõlmiti juba 17.08.2015 mitte eesmärgiga välistada kaebaja võimalus hanget vaidlustada, vaid selleks, et tagada uue parvlaevaga „Kihnu Virve“ laevaliinide käikuandmine alates 01.10.2015. 7. Tallinna Halduskohus jättis 04.11.2015 otsusega AS Saaremaa Laevakompanii kaebuse rahuldamata. VAKO 11.09.2015 otsuse tühistamiseks ei ole alust. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 12.06.2014 otsuses haldusasjas nr 3-14-50168 selgitanud, et VAKO-l puudub pädevus tuvastada hankelepingu tühisus muul alusel peale RHS § 69 lg-des 1 ja 11 või § 711 lg-s 1 sätestatu ja et n-ö üldalusel saab

§ 268

lg-s 1 sätestatule vaatamata esitada kaebuse otse halduskohtule ning taotleda hankelepingu tühisuse kindlakstegemist. VAKO piiratud pädevusega seonduvat regulatsiooni pole seega põhjust põhiseadusevastaseks pidada. Kaebaja tugineb hankelepingu tühisuse nõudes RHS § 69 lg-s 1 sätestatud ooteaja järgimata jätmisele. Tegemist oli aga lihtsustatud korras tellitavate teenustega, mille puhul on RHS § 19 lg 3 kohaselt hankija kohustatud järgima üksnes riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning seda on hankija ka teinud. Hankedokumentidest ei saa ooteaja vabatahtlikku kohaldamist järeldada. Kaebaja arvates tuleneb ooteaja järgimise nõue hankekorra p-st 22, ent see säte reguleerib riigihanke läbiviimist üksnes üldiste nõuete tasandil ja RHS § 69 lg 1 tekst on sättesse lihtsalt üle kantud. Sellest ei saa järeldada, et ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul tuleb juhinduda kohustusliku ooteaja põhimõttest. Vastavalt hankekutse p-le 5.1 oli hankemenetluses osalevatel isikutel võimalik küsida selgitusi või täiendavat teavet ning seda ka ooteaja rakendamisega seonduva võimaliku ebaselguse korral. Hankeleping ei ole RHS § 69 lgs 1 sätestatud ooteaja kohaldamata jätmise tõttu tühine. Hankelepingu tühisust ei tulene ka TsÜS §-st 87, sest hankeleping ei ole seadusega vastuolus. Võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse ja kontrolli tagamise põhimõtet ei eiratud. Tegemist oli lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankimisega ning hankija juhindus rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttest. Hankekutse p 9.3 kohaselt lubas hankija sõlmida lepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel. Vaidlust ei ole selles, et AS Kihnu Veeteed pakkumuse maksumus oli madalam kui kaebajal. Mis puutub RHS § 48 võimalikku kohaldamisse seonduvalt põhjendamatult madala pakkumusega, siis ei ole vastustaja kolmanda isiku pakkumust põhjendamatult madalaks pidanud. Pakkumuse maksumuse adekvaatsust ning vastavaid riske hindab hankija ja kui selles osas küsimusi ei teki, siis ei pea ta ka täiendavaid selgitusi nõudma. Seega on 17.08.2015 sõlmitud hankeleping kehtiv ja selle tühisuse tuvastamiseks ei ole alust, mistõttu ei ole põhjust tühistada ka Pärnu maavanema 17.08.2015 korralduse nr 1-1/15/348 punkte 1.1 ja 2 kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. AS Saaremaa Laevakompanii palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja tühistada VAKO 11.09.2015 otsus vaidlustuses nr 194-15/163812, tuvastada 17.08.2015 sõlmitud hankelepingu tühisus ning tühistada Pärnu maavanema 17.08.2015 korralduse p-d 1.1 ja 2 või alternatiivselt tuvastada nende õigusvastasus. 5

(10)3-15-2384 1) Halduskohus on valesti leidnud, et hankijal ei olnud ooteaja kohaldamise vajadust. Hankekorra p 22 kohaselt ei või hankija anda hankelepingu sõlmimiseks nõustumust enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse teate esitamisest arvates. Lihtsustatud korras hankemenetlus ei ole selle regulatsiooni alt välistatud, seega tuleb ooteaega kohaldada ka lihtsustatud korras hankemenetluse puhul. Asjaolu, et hankekorra p 22 sõnastus kattub RHS § 69 lg 1 sõnastusega, ei tähenda, et ka nende kohaldamisalad üheselt kattuvad, kui see hankekorra sätetest ja ülesehitusest ei tulene. Halduskohtu järeldus, et hankekord üksnes kordab RHS § 69 lg-s 1 sätestatut, on põhjendamata, sest taoliseks seadusesätte üle kordamiseks puudub vähimgi põhjus. Hankija võib RHS § 13¹ alusel kehtestatavas hankekorras sätestada ooteaja kohaldamise ka juhtudeks, mil muud õigusaktid seda ei nõua, sest ooteaeg on meede, mis aitab suurendada läbipaistvust ja kontrollitavust. Ka uus RHS eelnõu näeb ette kohustusliku ooteaja regulatsiooni laienemise. Pärnu Maavalitsus on oma hankekorras ooteaja kohaldamise ette näinud ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu sõlmimisele, kuid ei ole seda praegusel juhul hankelepingu sõlmimisel kohaldanud, mistõttu on sõlmitud hankeleping tühine. Halduskohus on valesti leidnud, et kuivõrd hankekutses ei olnud hankekorras sisalduvale ooteaja nõudele viidatud, ei pidanud sellest lähtuma. Hankekorras sätestatut ei olegi vaja üle korrata, sest see on avalik dokument ning pakkujad võivad arvestada, et hankija sellest juhindub. Seega ei pidanud pakkujad ka hankekutse p-st 9.6 aru saama, et hankija võib eduka pakkumuse esitanud pakkujale teha koheselt pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsust hankelepingu sõlmimise ettepaneku või hankelepingu ka koheselt sõlmida, mida on ekslikult leidnud halduskohus. Halduskohtu poolt viidatud hankekutse p-st 5.1 tulenev võimalus küsida ooteaja kohaldumise kohta täiendavaid selgitusi on seega asjakohatu. Halduskohus ei ole tähelepanu pööranud ka sellele, et kui ooteaja kohaldamise kohustust võib tõlgendada kaheti, tuleb eelistada tõlgendust, mis on rohkem kooskõlas läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega, praegusel juhul järelikult ooteaja kohaldamise kohustust jaatades. Hankekord ei ole üksnes hankija asutusesisene dokument, vaid sellest tulenevad õigused ja kohustused laiemale isikute ringile. Seega on ka kaebajal võimalik tugineda hankekorras ette nähtud hankelepingu tühisuse alusele ooteaja kohaldamata jätmise tõttu. Hankekorda võib TsÜS § 87 tähenduses pidada õigustloovaks aktiks, milles sätestatud keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Halduskohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et kuna hankelepingu vastuolu seadusega ei ole ilmnenud, ei saa tuvastada selle tühisust ka TsÜS üldreegli alusel. 2) Halduskohus on valesti leidnud, et hankelepingu sõlmimine ei olnud õigusvastane ega leping tühine riigihangete korraldamise üldpõhimõtete jämeda rikkumise tõttu. Hankijal ei ole õigust valida, millistest riigihangete põhimõtetest lähtuda (praegusel juhul nimetatud vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine) ning jätta valikuliselt osa üldpõhimõtteid kõrvale (pakkujate võrdne kohtlemine, läbipaistvus ja kontrollitavus). Pakkujaid ebavõrdselt koheldes ning neid eduka pakkuja otsusest erineval ajal teavitades võttis vastustaja kaebajalt võimaluse kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsust vaidlustada. Läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttest tulenevalt peab puudutatud isikul olema õigus ja võimalus hankija otsuste õiguspärasust kontrollida ning rikkumise tuvastamisel enda õigusi tõhusalt kaitsta. Halduskohus ei ole aga kaebaja väitele, et hankelepingu sõlmimine sellistel asjaoludel on ainuüksi iseseisva toiminguna õigusvastane, tähelepanu pööranud. Riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid sisaldav RHS § 3 tähendab, et nende üldpõhimõtetega vastuolus olev hankija tegevus on keelatud. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on tuua selle rikkumise korral kaasa tühisus. Riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest lähtuvalt ei saa lubada taoliselt sõlmitud hankelepingu kehtimajäämist. Seega tuleb riigihangete üldpõhimõtteid rikkudes sõlmitud hankelepinguid pidada TsÜS §-st 87 lähtuvalt tühiseks. Ka Euroopa Kohus on rõhutanud riigihangete korraldamise üldpõhimõtete olulisust riigihankeõiguses. 6
(10)3-15-2384 3) Halduskohus on valesti leidnud, et hankija tegevus pakkumuste maksumuse põhjendatuse kontrollimisel oli õiguspärane. Kuivõrd hankija ülesanne on mh seista selle eest, et avalikud vahendid oleksid kasutatud säästlikult ja otstarbekalt (RHS § 3 lg 1), võib põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste aktsepteerimine viia olukorrani, kus lepingu täitmisel tekivad raskused ja hankija peab leidma uue lepingupartneri. Hankijal lasub seega siiski kohustus kontrollida, kas pakutud hinnad on adekvaatsed ja võimaldavad hankelepingut täita, ning seda mitte üksnes olukorras, kus hankijal tekib selles osas põhjendatud kahtlus. Hankijal pidi igal juhul tekkima maksumuse põhjendatuse osas kahtlus, kuid kuna hankija selle kohta selgitusi ei küsinud, võis see viia vale otsuse tegemiseni.
  1. Pärnu Maavalitsus jääb oma kirjalikus vastuses seniste seisukohtade juurde ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Hankijal ei olnud ooteaja kohaldamise vajadust ning hankekutse p-st 9.6 tulenevalt pidid pakkujad aru saama, et ettepaneku hankelepingu sõlmimiseks võib hankija teha mistahes ajal pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsust. Riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid ei rikutud. Asjaolu, et edukaks tunnistatud pakkuja sai otsusest teada varem ning 24 tunni jooksul teavitati sellest ka kaebajat, ei muuda vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse sisu. Lepingu sõlmimine kiires korras oli vajalik, et kaasata operaatori esindaja omapoolsete ettepanekute tegemiseks laeva ehituse protsessi. Kuna hankeleping ei ole tühine, pole põhjust tühistada ka Pärnu maavanema 17.08.2015 korralduse punkte 1.1 ja
  2. Nende tühistamise nõudes puudub kaebajal ka kaebeõigus, sest hankeleping on sõlmitud ja kehtiv. Vastuolu Euroopa Liidu õigusega ega põhiseadusega ei esine. Vastustaja ei pidanud kolmanda isiku pakkumust põhjendamatult madalaks. Vastustaja veendus, et pakutud hinnad on adekvaatsed, hinnates erinevaid üksikuid kulukomponente ja võrreldes pakkujate pakkumuses esitatud periooditasude ja reisitasude maksumusi tuginedes senisele praktikale Kihnuga laevaühenduse korraldamisel. Apellatsioonkaebuses esitatud alternatiivne nõue Pärnu maavanema 17.08.2015 korralduse vaidlusaluste punktide õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole lubatav, sest seni on kaebaja taotlenud üksnes nende tühistamist ning kaebuse muutmise eeldused ei ole täidetud.
  3. Kolmas isik AS Kihnu Veeteed palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja ei ole soovinud hankekorras sätestada ega ole ka sätestanud lihtsustatud korras tellitavate teenuste hangetele ooteaja kohaldamist. Ooteaega pole ka praktikas kohaldatud. Kaebaja ei saa vastustajale ette kirjutada, kuidas peab hankekorda tõlgendama. Hanke protseduurireeglid, sh lepingu sõlmimise protseduur olid ette nähtud hankekutses. Hankekutse ei näinud ooteaja kohaldamist ette. Ka ei olnud hankekutses viidatud hankekorra kohaldumisele, mis peaks juba iseenesest välistama hankekorrale tuginemise. Hankelepingu sõlmimine ilma ooteaega kohaldamata ei riku riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, sest see oli kooskõlas hanke alusdokumendis sätestatuga ning hanke alusdokumente kaebaja selles osas ei vaidlustanud. Kuna vedu hakatakse teostama uhiuue laevaga, oli sellega võimalikult kiire testimiste algatamine, laevameeskonna väljaõpe ja laeva tundmaõppimine meeskonna poolt hädavajalik, et liiniteenus saaks alates oktoobrist ohutult tööle hakata. Ka hankekutse p-s 3.6 sisaldus vedaja esindajatele pandud kohustus osaleda laeva katsetustel. Kehtiva hankelepingu sõlmimisel ei tühista kohus

§ 267

lg 4 kohaselt hankelepingu aluseks olevat haldusakti ning Pärnu maavanema 17.08.2015 korraldus on igal juhul ka õiguspärane. Kolmanda isiku pakkumus ei olnud põhjendamatult madal. Kaebaja poolt seejuures tehtud viited teisel liinil sõitva laeva kuludele ei ole praeguses asjas põhjendatud. Alternatiivne tuvastusnõue pole samuti lubatav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled jätkuvalt sõlmitud hankelepingu kehtivuse üle. Vaidlust ei ole enam selles, et VAKO-l puudus praegusel juhul pädevus hankelepingu tühisuse 7

(10)3-15-2384 tuvastamiseks (apellatsioonkaebuse p 1.4), kuid kaebaja arvates pidanuks halduskohus asjaolusid arvestades sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastama. 12. Kaebaja leiab, et hankeleping on tühine seetõttu, et hankija on hankekorra p-s 22 näinud 14-päevase ooteaja järgimata jätmise tagajärjena ise ette hankelepingu tühisuse. Seega on kaebaja arvates hankeleping TsÜS § 87 ja hankekorra koosmõjust tulenevalt tühine. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Hankekorra ülesehitusest nähtuvalt ei ole põhjust pidada hankekorra p-s 22 ette nähtud 14-päevast ooteaega ühtviisi kohustuslikuks nii hankemenetluse läbiviimisel kui ka lihtsustatud korras teenuste tellimisel. Lihtsustatud korras tellitavate teenuste jaoks on hankekorras ette nähtud kahest punktist koosnev eraldi peatükk (VII peatükk, p-d 33 ja 34), mis sõltuvalt hankelepingu eeldatavast maksumusest viitab kohaldamisele kuuluvatele hankekorra muudele punktidele. Kaebaja tõlgendus, et ooteaega sätestav hankekorra p 22 kuulub igal juhul kohaldamisele, on meelevaldne. Arvestades hankekorra ülesehitust ning ka RHS lihtsustatud korras tellitavate teenuste regulatsiooni, ei saa ringkonnakohtu arvates hankekorrast mingil juhul tuletada akti andja tahet näha ette kohustuslik ooteaeg ka lihtsustatud korras teenuste tellimise jaoks. Seega pole alust pidada sõlmitud hankelepingut tühiseks ka TsÜS § 87 ja hankekorra p 22 koostoimes. Asjaolu, et hankijad kordavad RHS § 131 p 4 alusel kehtestatud asutusesisestes hankekordades seadusesätte teksti, ei ole praktikas ebatavaline. Kohus saab vastustaja tegevuse õiguspärasust kontrollida üksnes haldusmenetluse läbiviimise ajal kehtinud seaduse alusel (

§ 158lg 2), mistõttu ei ole kaebaja viited uue RHS eelnõule asjakohased.

Ringkonnakohus on ka varasemalt selgitanud, et lihtsustatud korras teenuste tellimisel ei ole RHS §-s 69 sätestatud ooteaja kohaldamine kohustuslik, selle kohaldamata jätmine ei ole põhiseadusevastane ega vastuolus Euroopa Liidu õigusega ega kahjusta hanke läbipaistvust või kontrollitavust (Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-50168 ja 07.01.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2704).

  1. Kaebaja on seisukohal, et hankeleping on TsÜS § 87 alusel tühine ka põhjusel, et selle sõlmimisel rikuti riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, eelkõige võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja peab võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks seda, et teda teavitati edukaks tunnistamise otsusest hiljem kui kolmandat isikut ning seda tehti alles peale hankelepingu sõlmimist kolmanda isikuga, mis jättis kaebaja ilma võimalusest edukaks tunnistamise otsust vaidlustada. Ringkonnakohus leiab, et lepingu sõlmimise asjaolud ei saanud kuidagi mõjutada kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamist. Asjaoludest ei nähtu, et hankija oleks teenuse tellimisel pakkujaid ebavõrdselt kohelnud või muul viisil kaebaja poolt viidatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid rikkunud. Seetõttu pole alust sõlmitud hankelepingut TsÜS § 87 ja RHS § 3 koostoimes tühiseks pidada.
  2. Kuivõrd apellatsioonkaebuse väited hankelepingu tühisuse tuvastamiseks alust ei anna, jääb kaebaja sellekohane tuvastamisnõue rahuldamata.
  3. Kaebaja soovib samuti VAKO 11.09.2015 otsuse tühistamist, millega VAKO jättis tema vaidlustuse läbi vaatamata põhjusel, et halduslepingu tühisust tuvastamata on vaidlustus hankija otsustele esitatud RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes, ning Pärnu maavanema 17.08.2015 korralduse p-de 1.1 ja 2 tühistamist või alternatiivselt nende õigusvastasuse tuvastamist. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud hankija tegevus pakkumuste maksumuse põhjendatuse kontrollimisel õiguspärane – hankijal pidanuks tekkima kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas kahtlus, mistõttu tulnuks tal kolmandalt isikult selles osas täiendavaid selgitusi küsida. Seega tegi hankija apellandi arvates jämeda kaalutlusvea, kuna jättis kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimata olukorras, kus tal selleks kahtlus tekkis või pidi tekkima. Kaebaja ei pea usutavaks, et kolmas isik suudaks adekvaatselt põhjendada, mille arvelt ja kuidas tal õnnestub teenust enda poolt pakutud 8

(10)3-15-2384 maksumusega osutada, kuivõrd tegelike minimaalsete kulude, millega kolmas isik pidi arvestama, ning kolmanda isiku pakkumuse maksumuse vahe on suur. 16.

§ 267

lg 4 sätestab, et olukorras, kus hankeleping kehtib, puudub halduskohtul volitus tühistada selle aluseks olnud haldusakte. Seega, sõltumata kontrollikohustuse täitmisest hankija poolt, puudub praegusel juhul alus korralduse vaidlustatud punktide tühistamiseks. Sellest tulenevalt jääb kaebaja nõue VAKO otsuse ja Pärnu maavanema korralduse p-de 1.1 ja 2 tühistamiseks rahuldamata. RHS § 117 lg 3 jätab pakkujale, kellega hankeleping sõlmimata jäi, siiski võimaluse esitada kahju hüvitamise nõue, kui temaga jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse tõttu. 17. Apellatsioonkaebuses on kaebaja alternatiivselt taotlenud Pärnu maavanema korralduse pde 1.1 ja 2 õigusvastasuse tuvastamist. Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et nõude muutmine alternatiivse tuvastusnõude esitamise näol ei ole

§ 49alusel lubatav.

Ringkonnakohus on seisukohal, et tulenevalt Riigikohtu selgitustest 12.01.2016 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-4115 (p 15) tuleb praegusel juhul alternatiivselt esitatud tuvastusnõude esitamist lubada. Ehkki seda nõuet pole menetluse varasemates staadiumites esitatud, tuleb seda pidada otstarbekaks kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks

alusel lubatav. Seejuures arvestab ringkonnakohus seda, et vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud sisulised vastuväited muudetud nõudele ei saaks erineda esialgsele nõudele esitatud vastuväidetest. Ka Riigikohus selgitas viidatud lahendis, et täiendava nõude arvessevõtmine ja lahendamine aitab vältida uut kohtuvaidlust ja on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, mis on põhiseaduslikku järku väärtus.

  1. Kaebaja alternatiivse nõude lahendamiseks peab ringkonnakohus hindama, kas hankija teostas kolmanda isiku pakkumust põhjendatuks lugedes kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel tuleb järgida riigihanke üldpõhimõtteid, sh vältida teenuste tellimist isikult, kelle pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, ning kohane viis seda teha on analoogia korras lähtuda RHS §-st 48 (Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-127, p-d 15 ja 17). RHS § 48 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab ta nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. Seejuures ei esine hankijal aga alati vajadust küsida pakkujalt selgitusi kogu pakkumuse maksumuse kohta, kui tal ei pidanud teiste pakkumuse komponentide osas kahtlust tekkima. See ei oleks kooskõlas eesmärgipärase ja efektiivse menetluse põhimõttega (Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-127, p 24). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on hankija pakkumuste maksumuse põhjendatuse kontrollimisel teostanud kaalutlusõigust piisaval määral. Vastustaja on selgitanud, et ta hindas pakkumuste üksikuid kulukomponente, esitades nende kohta täiendavaid küsimusi, ja võrdles pakkumust seniste liiniveokuludega ning tugines samuti tasuvusuuringule „Väikesaartega ühenduse pidamiseks laeva soetamine. Kihnu parvlaev“. Kuivõrd esitatud pakkumuste hinnavahe ei olnud väga suur (Pärnu Maavalitsuse 02.09.2015 VAKO-le esitatud vastuse nr 7-1/15/11-3 p 4.7 ja pakkumuste avamise protokolli kohaselt ligikaudu 11,3%), ei pidanud vastustajal kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madalast maksumusest kahtlust tekkima ning ta teostas kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Seetõttu jääb ka kaebaja alternatiivne tuvastusnõue rahuldamata.
  2. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka Pärnu Maavalitsuse võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. 9

(10)3-15-2384 Kolmas isik taotles halduskohtus menetluskulude väljamõistmist summas 1820,83 eurot (ilma käibemaksuta, tl 140 ja 152-154), mille kandmise luges halduskohus tõendatuks ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 1600 eurot. Ringkonnakohtus on AS Kihnu Veeteed taotlenud menetluskulude kaebajalt väljamõistmist summas 1245,83 eurot (ilma käibemaksuta, tl 200-203), mis sisaldab kokku 10,8 töötundi apellatsioonkaebuse läbitöötamiseks ning sellele vastuse koostamiseks. Menetluskulude seos käesoleva haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus ja kulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud vaidluse mahtu ja keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kaebajalt välja mõista tervikuna. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.