) § 26 lg 2 lubab saata dokumendi ka üksnes menetlusosalise esindajale ning esindajale üleandmine on võrdsustatud üleandmisega menetlusosalisele endale. Vandeadvokaat osutab õigusteenust oma kutsetegevuses advokaadibüroo kui juriidilise isiku kaudu, seetõttu on ta kohustatud pidevalt hoolitsema oma posti vastuvõtmise eest. Kuna kaebaja esindaja pidi 14.10.2014 otsusest teada saama hiljemalt 17.10.2014, oli kaebuse esitamise viimane päev 17.11.
Kaebaja esitas haldusmenetluses taotlused posti teel ning ka vastustaja vastused saadeti posti teel ning elektroonilise asjaajamise nõusolekuks ei saa pidada isiku e-posti teel suhtlemist haldusorganiga. Samuti ei oma tähendust, et 14.10.2014 otsus saadeti ka esindajale, kuna
ei näe ette, et haldusakti saaks esindajale elektrooniliselt kätte toimetada. Kaebaja ja tema esindaja ei ole e-postkasti juures valves ning kaebajal ei olnud seoses töölähetustega võimalik 14.10.2014 otsusega tutvuda enne kui 23.10.
lg-s 2 ja § 28 lg-s 3 sätestatu, et elektrooniline kättetoimetamine (
Olukorras, kus kaebaja on volitanud end haldusmenetluses esindama vandeadvokaadi ning andnud talle kõik õigused, mõistab iga mõistlik haldusorgan, et volitatud esindaja on volitatud tegema haldusmenetluses toiminguid, sh saama dokumente. Vaidlusalune otsus ei ole selline, mille kättetoimetamist oleks seadusega piiratud üksnes isiklikult kättesaamise nõudega. Kui kaebaja oleks soovinud, et projekteerimistingimuste haldusakt väljastatakse talle isiklikult, oleks see pidanud nähtuma ka selgesõnaliselt volikirjast. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlustatav haldusakt saadeti nii kaebaja kui ka kaebaja volitatud esindaja e-postile 16.10.2014. Samuti ei ole asjas vaidlust selle üle, et kaebajale elektronkirja manusena edastatud haldusaktiga pidi kaebajale olema arusaadav, kas haldusaktiga rikutakse tema õiguseid või mitte. Kaebajale on edastatud lõpliku haldusakti terviktekst. Kuigi oleks piisanud haldusakti kättetoimetamisest üksnes kaebaja esindajale, edastas vastustaja siiski haldusakti nii kaebajale kui ka tema esindajale. See ei tähenda seda, et sellises olukorras võiks kaebetähtaeg hakata kulgema kahel erineval ajal või alata hilisemast teatavakstegemisest (kättetoimetamisest). Haldusakti korduva teatavakstegemise korral tuleb kaebetähtaja algust 2
algusaastatel võis
lg-s 2 sätestatud nõusolekut lugeda antuks üksnes konkreetse taotluse esitamisega, on praeguseks Eesti infotehnoloogiliselt niivõrd arenenud, et suur osa asjaajamisest on koondunud digitaalsetesse kanalitesse, mistõttu on võimalik teha
lg-s 2 nõusolek kui tahteavaldus nii otseselt kui ka kaudselt ning see võib olla seejuures selgesõnaline kui ka tuletatav konkreetse haldusmenetluse asjaoludest ja praktikast.
lg 2 on mõeldud kaitsma isikut, kellel ei ole võimalik kasutada elektroonilisi suhtlusvahendeid või kes ei soovi seda teha. Toimikust nähtub, et 24.09.2014 edastati kaebajale ja tema esindajale projekteerimistingimuste väljastamise otsuse eelnõu (tl 80 pöördel – 82) ja dokumendihaldussüsteemi „Amphora Professional“ väljatrükist nähtub, et see saadeti kaebajale ja tema esindajale elektrooniliselt aadressidele XXX@XXX ja XXX@XXX. Toimikus puuduvad tõendid, et eelnõu elektroonilise edastamise järgselt oleks kaebaja või tema esindaja projekteerimistingimuste eelnõule vastates palunud lõpliku haldusakti toimetada kätte muul viisil, nt postiga. Seega ei valinud haldusorgan 14.10.2014 otsuse kättetoimetamise viisi juhuslikult, vaid lähtus omavahelises suhtes kujunenud praktikast. Samuti oli menetluses vastustajale teatavaks tehtud kaebaja ja tema volitatud esindaja elektronposti aadressid (tl 26 ja 77, samuti tl 66, 73 ja 77 pöördel) ning kuigi algne suhtlus kaebaja ja vastustaja vahel ei toimunud e-posti teel, on kaebajale hiljem edastatud dokumente (sh 14.10.2014 otsuse eelnõu) elektrooniliselt ning kaebaja on nende kättesaamist kinnitanud ning neile ka vastanud (tl 70, 82 pöördel – 83). Vastustajale kinnituste saatmisest ja samuti haldusorgani poolt projekteerimistingimuste eelnõude elektroonilisest esitamisest saab järeldada kaebaja ja tema esindaja nõusolekut saada ka lõplik haldusakt elektrooniliselt. Isegi kui väita, et sellist nõusolekut haldusmenetluses antud ei ole, ei väära see praegusel juhul kaebaja kinnitatud fakti, et tema ja tema esindaja e-posti saabus 14.10.2014 otsus 16.10.2014. Olukorras, kus dokumendi tegelik kättesaamine konkreetsel kuupäeval on leidnud kinnitust, ei saa pelgalt adressaadi nõusoleku puudumine muuta tegelikku kättetoimetamist olematuks ning pole alust väita, et haldusakt ei olegi hakanud kehtima. On mõistetamatu kaebaja esindaja väide, et haldusakti kättetoimetamisel ei ole oluline mitte see, millal haldusakt jõuab kaebaja või tema esindaja mõjusfääri, vaid see, millal see avatakse. Selline lähenemine viiks absurdini ning tekitaks olukorra, kus haldusaktide jõustumine ning nende vaidlustamine sõltuks üksnes haldusakti adressaadi või tema esindaja suvast haldusakti lugeda. Selline lähenemine välistaks täielikult haldusaktide õiguskindluse ning muudaks juba reguleeritud olukorrad ebastabiilseteks. Juhul, kui haldusakt on adressaadi või tema esindaja e-postkasti jõudnud, siis loetakse see kättetoimetatuks, isegi kui selle kättetoimetamise kohta ei ole haldusorganile kättesaamise kinnitust saadetud või adressaat otsustab seda mingil põhjusel mitte avada. Seda loogikat toetab ka asjaolu, et HKMS ei seo kaebetähtaja kulgemahakkamist sellega, et kas isik tutvub reaalselt saadud haldusaktiga või mitte ning millal isik haldusaktiga tutvub. Kaebetähtaeg hakkab kulgema, kui haldusakt on isikule teatavaks tehtud, s.t haldusakt on jõudnud isiku mõjusfääri ja tal on tekkinud reaalne võimalus tutvuda haldusakti kõigi oluliste sisuelementidega. Kui isik kinnitab, et on haldusorgani edastatud haldusakti kätte saanud selle postitamise päeval, kuid mingil põhjusel ei loe ta seda kohe, siis ei saa väita, et isikule ei ole haldusakti kätte toimetatud või et tegelik kättetoimetamine leiab aset siis, kui isik otsustab haldusaktiga tutvuda. Haldusakti teatavaks tegemist isikule ei mõjuta see, kas isik haldusakti sisuga tegelikult tutvus ja kas ta selle tähendust mõistis. Kättesaamiskinnitus on esmajoones oluline dokumendi saajale kättetoimetamise tõendamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2013 otsus 3-12-2208). 3
kohaselt ei sõltu kättetoimetamise aeg sellest, millal isik haldusorganile haldusakti kättesaamist kinnitab. Kaebaja esindaja põhjused, et miks tal ei olnud võimalust tutvuda vaidlustatava haldusaktiga kättetoimetamise päeval ehk 16.10.2014 või sellele järgneval päeval, ei ole kohtule veenvad ning need on vastuolus advokatuuriseaduse (AdvS) §-s 44 sätestatud advokaadi kohustustega. Kaebaja esindaja ei ole tõendanud oktoobri alguses puhkusel viibimist, samuti seda, et miks tal ei olnud võimalik 16.10.2014 ja/või 17.10.2014 oma tööpostkasti vaadata. Paljasõnaline on kaebaja esindaja väide, et puhkuse järgselt oli tööd palju ning justnimelt haldusakti kättetoimetamise järgselt ei olnud tal vähemalt 17.10.2014, 20.10.2014 ja 21.10.2014 võimalust postkasti vaadata. Kohtute infosüsteemist nähtub, et nii 16.10.2014 (tsiviilasjas nr 2-14-57303) kui ka 22.10.2014 (tsiviilasjas nr 2-14-53785) on vandeadvokaat Ljudmila Tamar edastanud kohtule e-posti aadressilt XXX@XXX kättesaamiskinnitusi. Seega ei ole usutavad ja tõendatud kaebaja esindaja väited, et tal puudus võimalus oma e-postkasti vaadata ning vastustaja 16.10.2014 edastatud otsusega hiljemalt 17.10.2014 tutvuda. Kaebaja esindaja, olles õiguslikult kogenud isik, pidi vajalikku hoolt järgides tutvuma haldusaktide kättetoimetamist ja kaebetähtaja kehtima hakkamist reguleerivate õigusaktide sätetega ja halduskohtu praktikaga ning arvestades, et kaebetähtaja ületamisega võib esindatavale isikule kaasneda negatiivne tagajärg, vaidlustama talle kättetoimetatud haldusakti õigeaegselt. Advokaadist esindajale haldusakti kättetoimetamine ei ole samastatav füüsilisele isikule haldusakti kättetoimetamisega, kuivõrd advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu (AdvS § 49 lg 1). Ei nähtu põhjuseid, miks tuleks luua erandeid advokaadibüroo kaudu õigusteenust osutavale advokaadile menetlusposti kättetoimetamisele võrreldes juriidilisele isikule menetlusposti kättetoimetamisega. Kuigi
sõnastusest ei tulene otseselt erisusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele dokumentide kättetoimetatuks lugemise kohta, on juriidilisel isikul kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt. E-posti aadress XXX@XXX on advokatuuri kodulehel (www.advokatuur.ee) advokaadibüroo menetlusdokumentide esitamise aadressiks, mistõttu on advokaadibürool ka kohustus viidatud e-posti aadressil korraldada dokumentide vastuvõtmine. Kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest mõjuvaks ei saa lugeda advokaadi esitatud põhjust, et tal oli palju tööd. Isikule ega tema esindajale ei ole seadusega tagatud katkematu töökohustuste vaba 30-päevane tähtaeg haldusaktiga tutvumiseks ja selle vaidlustamiseks. Ka haldusaktiga tegelikult hiljem tutvudes ei ole kaebaja väitnud, et tal esinesid mõjuvad põhjused, miks ei olnud võimalik kaebust esitada hiljemalt 17.11.
lg 2 – kättetoimetamisel postiga, tähtkirjaga,
Seadus ei näe ette, et taotleja esindajale saab teha haldusakti teatavaks elektroonselt. Siinjuures ei oma tähtsust ka asjaolu, et advokaadist esindaja tegeleb õigusteenuse osutamisega, mis on nt kohtutega üles ehitatud elektroonilisel suhtlemisel. Kaebaja esindajal on menetluses üle 60 kohtuasja ja kui ta oleks soovinud antud juhul saada haldusakti kätte elektroonselt, oleks ta ka oma nõusoleku selleks selgelt väljendanud. Advokaadist esindaja on pöördunud vastustaja poole 25.08.2014 kirjaga oma advokaadibüroo blanketil, kus olid märgitud nii posti- kui elektronposti aadressid, kuid vastustaja kättetoimetamise viisi valik elektronposti kasuks ei olnud seadusega kooskõlas. Ekslik on kohtu seisukoht, et kui isiku või tema esindaja poolt vastustajale esitatud dokumentides on märgitud isiku e-posti aadress, tuleb sellest kas või kaudselt järeldada, et isik soovib dokumentide kättetoimetamist elektrooniliselt. See asjaolu näitab hoopis seda, et isik soovib esitada oma taotlused ja dokumendid kohalikule omavalitsusele elektrooniliselt. Olukorras, kus kaebaja ja vastustaja suhtlesid omavahel nii elektroonselt kui paberkandjal (postiga), on selline järeldus meelevaldne.
lg-st 2 ei tulene, et isik peab teatama, et ei soovi saada dokumente e-posti teel, vaid vastustajal peab olema isiku nõusolek, st tahteavaldus dokumentide e-posti teel saamiseks. Kui aga asuda seisukohale, et haldusakti kättetoimetamine elektrooniliselt nii kaebajale kui tema esindajale oli kooskõlas seadusega, siis kohtul puudusid tõendid järelduse tegemiseks, et kaebajale ja tema esindajale on haldusakt kätte toimetatud 16.10.
kohaselt valida üksnes taotleja nõusolekul, kellel lasub sel juhul ka vastutus dokumendi kättesaamise eest. Kaebaja ei vaielnud küll vastu, et vastustaja kaevatav otsus saabus nii kaebaja kui kaebaja esindaja e-postkasti 16.10.2014, kuid tol hetkel tugines kaebaja oma e-postkastis säilinud kirjale. Kaebaja ega tema esindaja ei ole kindel, kas kiri tuli 16.10.2014 või äärmisel juhul võimaliku serverihäire tõttu mõni päev hiljem. Seadus ei reguleeri dokumendi elektroonilist kättetoimetamist selliselt, et dokument loetakse kättetoimetatuks selle postitamise kuupäeval. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et kaebajal oli mõistlik võimalus kaevatava otsusega samal (16.10.2014) või järgmisel (17.10.2014) päeval tutvuda. Ainuüksi kirja saatmine ja jõudmine 5
lg 2 eesmärk on küll tagada isiku valmisolek haldusakti kättetoimetamiseks elektrooniliselt, kuid olukorras, kus dokumendi tegelik kättesaamine konkreetsel kuupäeval on leidnud kinnitust, ei saa pelgalt adressaadi nõusoleku puudumine muuta tegelikku kättetoimetamist olematuks (Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2013 otsus nr 3-12-2208, p 13). Ka ei väära kättetoimetamise aset leidmist 16.10.2014 asjaolu, et kaebaja saatis teate otsuse kättesaamise kohta 23.10.2014, kaebaja esindaja ei ole vastavat teadet aga vastustajale üldse saatnud. Kättesaamiskinnitus on oluline esmajoones dokumendi saatjale, kuna haldusorgan peab olema võimeline hiljem vajaduse korral tõendama, et adressaat on elektrooniliselt kättetoimetatud haldusakti ka tegelikkuses kätte saanud (sealsamas, p 13). Käesoleval juhul e-kirja jõudmise osas kaebaja ja kaebaja esindaja mõjusfääri (e-postkasti) 16.10.2014 aga kahtlust ei ole. Ka on varasem suhtlus kaebaja ja vastustaja vahel projekteerimistingimuste väljastamise menetluses valdavalt toimunud elektroonilisi kanaleid kasutades, kaebaja on haldusmenetluses dokumentide elektroonilist edastamist aktsepteerinud ega ole sellele vastu vaielnud enne, kui tõusetus küsimus kaebuse tähtaegsusest. Seega on kaebaja dokumentide elektroonilise kättetoimetamisega olnud nõus. 11. Kaebaja väidab, et ainuüksi kirja saatmine ja jõudmine taotleja e-posti aadressile ei ole haldusakti teatavakstegemine, kui kaebajal või tema esindajal puudus mõistlik võimalus haldusaktiga tutvuda ning käesoleval juhul on kaebaja kättesaamiskinnitus 23.10.2014 antud mõistliku aja jooksul. Kaebaja on esitanud selle väite koos seisukohaga, et elektroonilise kättetoimetamise puhul erinevalt kättetoimetamisest postiga (
) või kättetoimetamisest haldusorgani poolt (
) ei saa haldusakti kättetoimetatuks lugeda pelgalt selle edastamisega esindajale. Sisuliselt väidab kaebaja, et elektrooniline kättetoimetamine on
kohaselt võimalik üksnes isiklikult menetlusosalisele. Ringkonnakohus viimatinimetatud väitega ei nõustu.
lg 1 kohaselt võib esindaja menetlusosalist esindada kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult.
ei piira mingil moel isiku esindaja kaudu osalemist haldusakti kättetoimetamisel (vt
lg 2, § 28 lg 3), sh elektroonilisel kättetoimetamisel.
lg 2 ja § 28 lg 3 annavad haldusorganile õiguse toimetada dokument kätte ühekordselt ning üksnes menetlusosalise esindajale. Elektroonilise kättetoimetamisega seoses smasuguse regulatsiooni puudumisest ei saa järeldada seadusandja soovi piirata elektroonilise kättetoimetamise võimalusi, võrreldes postiga või haldusorgani poolt kättetoimetamisega. Seetõttu tuleb haldusakt elektrooniliselt kättetoimetatuks lugeda ka selle kättetoimetamisega kaebaja esindajale. Alates 25.08.2014, mil kaebaja esindaja esitas kaebaja nimel vastustajale täpsustatud taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks (tl 77 pöördel – 78 pöördel) ning lisas kaebaja poolt antud tähtajatu volikirja advokaadibüroo Tamar vandeadvokaat Ljudmilla Tamarile (tl 77), milles kaebaja volitas advokaati algatama ja ajama kõiki tsiviil- ja haldusasju kõigis kohtu- ja haldusasutustes kõigi õigustega, mis seadus on ette näinud avaldajale ja kaebajale, on ilmne, et kaebaja esindaja oli haldusmenetluses volitatud tegema kõiki toiminguid, sh saama dokumente ja kinnitama nende kättesaamist. Seetõttu ei ole põhjendatud haldusakti kättetoimetamisel arvestada üksnes kaebaja kättesaamiskinnitust, mille viimane saatis 23.10.2014. 12. Tallinna Ringkonnakohus on praktikas sedastanud, et olukorras, kus saaja ei ole e-kirja kättesaamise kohta samal päeval kinnitust saatnud, ei saa e-kirja lugeda kättesaaduks enne, kui 7
-s sätestatud haldusakti kättetoimetamise regulatsioonist ei saa samuti käsitleda tähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena. Kuna kaebaja mõjuvaid põhjusi ei esitanud, siis puudus halduskohtul vajadus ka kaaluda asja olulisust isiku õiguste kaitsmisel ning kaalul olevaid õigushüvesid. Kohus ei ole rikkunud ka selgitamiskohustust, kuna kaebajat esindas menetluses õigusteadmistega isik, kelle kohustuseks oli kaebajale selgitada võimalike õiguskaitsevahendite kasutamist ja nende kasutamise tähtaegu. 15. Ülaltoodut arvestades tuleb jätta KT määruskaebus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.