← Eesti

3-15-120/17

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 200§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1

§ 212lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab 3-15-120 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tunnistas 28.10.2014 otsusega nr 12.2-7/00250-2 alates 29.10.2014 kehtetuks OÜ Evail Oil kütuse ekspordi tegevusloa nr KE00014 majandustegevuse registris. Otsuse aluseks oli asjaolu, et vedelkütuse seaduse (VKS) § 13 lg 1 p 2 kohaselt on kütuse ekspordi tegevusalal tegutsemiseks nõutav tegevusluba. OÜ-l Evail Oil on see luba olemas alates 07.08.2003, kuid maksuhalduri andmetel deklareeris OÜ Evail Oil viimati eksporditehinguid
  2. a käibedeklaratsioonis. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 37 lg 2 p 1 kohaselt võib tegevusloa tunnistada kehtetuks majandustegevuse mitteteostamisel kahe aasta jooksul. Maksuhaldur kohustas 08.10.2014 korraldusega esitama OÜ-d Evail Oil dokumente, mis tõendavad kütuse eksportimist VKS § 2 lg 1 p 1 mõistes viimase kahe aasta jooksul (oktoober 2012 kuni oktoober 2014). OÜ Evail Oil juhatuse liige Valeri Tetenov selgitas, et äriühing on viimase kahe aasta jooksul tegelenud kütuse müügiga Euroopa Liidus ning kütuse ekspordi tegevusluba vajab äriühing selleks, et juhatus peab koostöö alustamiseks välisriikide firmadega läbirääkimisi. Maksuhaldur palus 17.10.2014 täpsustada, kellega äriühing läbirääkimisi peab ning esitada dokumendid, mis seda tõendaksid. OÜ Evail Oil 21.10.2014 vastuse kohaselt võib äriühingul igal ajal tekkida vajadus kütuse eksporti vormistada ja teha tarne kolmandatesse riikidesse, äriühing tegeleb pidevalt koostööpartnerite otsinguga ja läbirääkimiste pidamisega. Konkreetseid koostööpartnerite nimesid OÜ Evail Oil ei nimetanud, samuti ei esitatud dokumente, mis tõendaksid kütuse ekspordi toimumist või selle tarbeks läbirääkimiste pidamist. Olukorras, kus äriühing reaalselt ei tegele loakohustusega tegevusalal, ei ole tegevusluba ja vastav kanne majandustegevuse registris vajalik, millest tulenevalt peab maksuhaldur võtma meetmeid registri korrastamiseks. Selliseks meetmeks on tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Registrisse mitteaktuaalsete registrikannete jätmine toob kaasa täiendavad ressursikulud, sest maksuhaldur peab pidevalt kontrollima äriühingu tegutsemise alustamist ja jätkamist loakohustusega tegevusalal. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine tegevusalal, millel äriühing ei tegutse, ei riiva äriühingu õigusi intensiivselt. Tulenevalt MsüS § 37 lg-st 5 võib igal ajal taotleda uut tegevusluba. OÜ Evail Oil esitas otsusele vaide, mis jäeti MTA 17.12.2014 vaideotsusega nr 6-1/2488-2 rahuldamata.
  3. OÜ Evail Oil palus kaebuses tühistada MTA 28.10.2014 otsus nr 12.2-7/00250-2 ning 17.12.2014 vaideotsus nr 6-1/
  4. MsüS jõustus 01.07.2014 ning kuna üldjuhul ei tohi õigusakt omada tagasiulatuvat jõudu, ei olnud MsüS § 27 lg 2 p-s 1 nimetatud tähtaeg MTA 28.10.2014 otsuse tegemise ajaks veel möödunud. Maksuhaldur on sisustanud mõistet „eksport“ formaalselt. Kaebaja tegevuseks on põlevkiviõlist valmistatud vedelkütuse vahendamine väljaspool Eestit. Igal hetkel võib tekkida olukord, kus kaupa tuleb müüa väljapoole Euroopa Liitu ning siis tekib kaebajal vajadus olla registreeritud vedelkütuse ekspordi valdkonnas. Maksuhaldur on jätnud kaalutlusõiguse teostamata.
  5. Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata.
  6. Tallinna Halduskohus jättis 08.04.2015 otsusega OÜ Evail Oil kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 2

(5)3-15-120 Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi tehingut, mis oleks toimunud vahemikus 28.10.201228.10.
  1. Kütuse ekspordi käibedeklaratsioone ei ole kaebaja esitanud alates
  2. a aprillist. Seega ei ole vaidlust selles, et ekspordi tegevusloa kehtetuks tunnistamisele eelneva kahe aasta jooksul kaebaja ei ole ekspordiga tegelenud. MsüS § 37 lg 2 p 1 annab majandushaldusasutusele (antud juhul maksuhaldurile) kaalutlusõiguse tunnistada isikule antud tegevusluba kehtetuks muu hulgas põhjusel, et tegevusloas märgitud majandustegevust ei ole kahe aasta jooksul teostatud. Kuna MsüS § 37 lg 2 p 1 jõustumise osas erisätted puuduvad, tuleb lähtuda sellest, et sätte alusel saab võtta ekspordi tegutsemislube ära juba siis, kus eksport puudus enne seaduse jõustumist. Õigusaktides enne 01.07.2014 (MsüS jõustumist) samasisuline tegevusloa kehtetuks tunnistamise säte puudus. Ekspordiga mittetegelemine 28.10.2012-30.06.2014 väljub seega MsüS ajalise kehtivuse piiridest ja maksuhaldur on omistanud vaidlustatud haldusaktile osaliselt tagasiulatuva jõu. Ebaehtne tagasiulatuv jõud (õigusakti jõustumine puudutab selle vastuvõtmise ajaks alanud, kuid mitte veel lõppenud tegevust) on lubatud, kui avalik huvi regulatsiooni muutmise vastu kaalub üles isikute õiguspärase ootuse. Kuigi maksuhaldur on enne 01.07.2016 kaebajalt ekspordi tegevusluba võttes riivanud kaebaja usalduskaitse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, ei ole selline riive ebaproportsionaalne, arvestades vaidlustatud sätte eesmärki (majandustegevuse register kajastab tegelikke andmeid), sättega põhjustatud riive vähest kaalu (tegelikult ei mõjutanud see kaebaja majandustegevust), ning kiiret võimalust ekspordi tegevusluba reaalse vajaduse korral uuesti saada. Tagasiulatuvat jõudu mahendab antud juhul see, et MsüS võeti vastu juba 23.02.2011 (avaldatud Riigi Teatajas 25.03.2011), mistõttu oli ettevõtjatel võimalik seaduse jõustumiseks ja selle võimalikeks piiranguteks aegsasti valmistuda. Kuigi MTA ei peatunud 28.10.2014 otsuses tagasiulatuva jõu temaatikal, saab algse haldusakti ebapiisavat põhjendamist parandada vaide- ja kohtumenetluses. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi konkreetset ebasoodsat asjaolu, nt toimumata jäävat tehingut, mida ekspordi tegevusloast ilma jäämine kaasa tooks. Näib, justkui oleks kaebajal huvi omada ekspordi tegevusluba n-ö igaks juhuks. Kaebajal oli võimalik loa kehtetuks tunnistamisest vastavaid tõendeid esitades hõlpsalt hoiduda. Kaebaja vastavaid tõendeid maksuhaldurile ega kohtumenetluses esitanud ei ole. Kaebajal on reaalse vajaduse tekkides võimalik MsüS alusel taotleda igal ajal uut tegevusluba. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. OÜ Evail Oil palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellant jääb kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Otsuses märkis kohus, et ebaehtne tagasiulatuv jõud on lubatud, kui avalik huvi regulatsiooni muutmise vastu kaalub üles isikute õiguspärase ootuse, kuid kohus jättis selle asjaolu analüüsimata. Kohus ei ole tuvastanud, milles seisnes avalik huvi ja kas haldusorgan on oma otsust selles osas adekvaatselt põhjendanud. Üldjuhul ei saa ühe eraõigusliku subjekti kohustamist oma vara (s.o ka õigused) ära andma lugeda üldise huvi järgimiseks. Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttest tuleneb igaühe õigus mõistlikule ootusele, et seadusega lubatut rakendatakse isikute suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima. Arvestades õiguskindluse printsiibist tulenevat õigusselguse põhimõtet, mille kohaselt loodav regulatsioon peab olema nii lihtne ja selge, et kujuteldav keskmiste võimetega isik saaks sellest aru, oli apellandil õiguspärane ootus, et kõik muutused, mis uus seadus ellu viis, hakkavad kehtima selle jõustumisest. Ükski seadus ei näe ette mittejõustunud seaduse või seaduse eelnõude järgimist ning kaebajalt kui juriidilises valdkonnas mittetegutsevalt äriühingult ei saa mõistlikult oodata mittejõustunud seaduste tundmist, mistõttu ei mahenda MsüS tagasiulatuvat 3
(5)3-15-120 jõustumist asjaolu, et see võeti vastu juba 23.02.
  1. Küsitav on kohtu seisukoht, et haldusakti ebapiisavat põhjendamist saab parandada vaide- ja kohtumenetluses. Kohtu loogikast lähtudes tuleks isikul haldusakti põhjenduste väljaselgitamiseks pöörduda kohtusse, millega kaasneksid ka õigusabikulud.
  2. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Registrite usaldusväärsus ning maksude laekumine on oluline kõigi jaoks ehk tegemist on ühiskonna kui terviku huviga, mistõttu on raske nõustuda kaebajaga, et antud juhul ei ole tegemist avaliku huvi tagamisega. Kohtuotsuses ei ole küll täpselt analüüsitud, miks avalik huvi kaalub üles isikute õiguspärase ootuse, kuid kohtuotsuse punktis 20 viitab halduskohus 17.12.2014 vaideotsusele ja vastustaja vastusele, kus on selgitatud, miks avalik huvi kaalub üles isikute õiguspärase ootuse. Seega on halduskohus nõustunud maksuhalduri selgitustega ja seeläbi andnud omapoolse hinnangu sellele küsimusele. Ebaõigeid registreeringuid võidakse ära kasutada maksude tasumisest kõrvale hoidmiseks või maksupettuste toimepanemiseks. Käesoleval juhul midagi sellist kaebajale ette ei heideta, kuid mõelda tuleb ka sellele, mis võib juhtuda siis, kui nt juhatuse liikmed vahetuvad või äriühing võõrandatakse uutele omanikele, kellel võivad olla plaanid just nimelt selle registreeringu ära kasutamiseks, mitte ausa äri ajamiseks. Arvestades kütuse sektori eripära, kus pettused viiakse läbi väga kiiresti ja suurtes mahtudes, tuleb kindlasti teha kõik selleks, et pettuste läbiviimine oleks välistatud või sellise võimaluse kasutamine oleks võimalikult keeruline. Seega on äärmiselt oluline, et majandustegevuse registris oleksid registreeritud ainult need tegevusalad, kus isik on reaalselt tegutsev, et välistada tulevikus registreeringu pahatahtlikku ärakasutamist. Nõustuda ei saa sellega, et konkreetses valdkonnas tegutsev äriühing ei peaks tundma juba vastuvõetud seadusi või muid regulatsioone, mis hakkavad reguleerima just seda konkreetset valdkonda, kus isik tegutseb. Kui isik muutustega kursis ei ole, siis võib juhtuda nii, et isik ei suuda oma tegevust jõustunud regulatsiooniga kooskõlla viia ning isik ei saagi selles valdkonnas enam edasi tegutseda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

§ 201

lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.

  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ning maksuhalduriga, et registrite korrastamine ning registrites õigete andmete olemasolu tagamine on oluline avalik huvi, mis õigustab ebaehtsa tagasiulatuva jõu lubatavust. Kaebaja ei ole omalt poolt esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et tema õiguspärast ootust on rikutud nii intensiivselt, et see kaalub avaliku huvi üles. Kaebaja on eksporditehinguid viimati deklareerinud
  2. aastal. Maksuhaldur andis kaebajale võimaluse tõendada oma soovi ja võimalusi teha eksporditehinguid ka tulevikus. Kaebaja esitas seepeale vaid üldise selgituse läbirääkimiste toimumisest ning sellest, et iga hetk võib tekkida vajadus kütust eksportida. Arvestades, et
  3. aastast alates ei ole sellist vajadust tekkinud, ei ole kaebaja väited eluliselt usutavad. 4

(5)3-15-120
  1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et maksuhaldur on mõistet „eksport“ sisustanud liiga formaalselt. Mõistel „eksport“ ongi maksuseadustes ning VKS-s konkreetne sisu ja tähendus ning põhjendatud ei ole selle mõiste erinev sisustamine MsüS rakendamisel.
  2. Maksuhaldur ei ole kaalutlusõiguse teostamisel eksinud. Olukorras, kus faktilist majandustegevust tegevusloa valdkonnas ei olnud toimunud alates
  3. aastast ning kaebaja ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et majandustegevuse jätkumine tulevikus on võimalik, ei olnudki maksuhalduril võimalik teha muud, kui rakendada MsüS § 37 lg 2 p 1 ning tegevusluba kehtetuks tunnistada.
  4. Eelneva põhjal ja

§ 200

p 1 alusel jääb OÜ Evail Oil apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.04.2015 otsus muutmata. 12.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, jäävad apellandi menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Maksu- ja Tolliamet ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.