lg 1 kohase teate, et võlgniku pankrotimenetluses ei ole pankrotivaras vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja teinud ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Koos teatega esitas pankrotihaldur kohtule ka
S) § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Leidi Juske pankrotimenetluses on tunnustatud neljateistkümne võlausaldaja nõuded kokku summas 10 816,42 eurot, kõik teise järgu nõuetena. Esimese ja kolmanda järgu nõudeid ei esitatud. Jaotusettepanek on 20.10.2015 ettenähtud korras avaldatud, 11.11.2015 kohtu poolt kinnitatud ja vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole ning võlausaldajatel on tunnustatud nõuetest saamata raha kokku 10 816,42 euro ulatuses. Arvestades, et Leidi Juske ei ole vaidlustanud ei jaotusettepanekus ega ka halduri aruandes kajastatud võlanõudeid, on käesolev määrus
kohaselt võlausaldajate tunnustatud kuid rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul arvelduskonto Swedbank AS-s, mille saldo oli 6,64 eurot. Haldur andis loa võlgnikul deebetkaardiga igakuiselt kontolt välja võtta raha Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga pluss xxx xxxxxxxxxx lapse pealt veel 1/3 nimetatud alampalga ulatuses, lisaks laekuv peretoetus 45 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu võlgniku konto jääk pankrotivara hulka. Võlgnikule ei ole makstud elatist. Müüdud ja müümata pankrotivara, samuti teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt Leidi Juske pankrotimenetluses ei ole, vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid samuti mitte. Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur ei kavatse neid ka esitada. Pankrotimenetluses ei toimunud laekumisi pankrotivarasse. Seega vahendeid väljamakseteks pankrotivaras ei ole.
nimetatud väljamakseteks on ajutise halduri tasu ja kulu koos käibemaksuga kokku 960 eurot, sellest tasu koos käibemaksuga 476,40 eurot on välja mõistetud riigi vahenditest ja pankrotimenetluse kulu koos käibemaksuga 120 eurot. Neile lisandub pankrotihalduri tasu. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjustanud võlgniku vastutustundetu käitumine ning seejärel töökaotusest tulenev suutmatus tasuda võetud kohustusi, seega muu asjaolu
Eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et füüsilise isiku Leidi Juske pankrotimenetluse tuleb lõpetada
S § 165 lg 3 alusel kohustustest. 2. Aruandest nähtuvalt on haldur teinud Leidi Juske pankrotimenetluses toiminguid (erinevate teadete ja taotluste, samuti nõudeavalduste, jaotusettepaneku ja aruande koostamine, saatmine; võlausaldajate üldkoosolekute ettevalmistamine, osalemine; arvelduskonto allkirjaõigusluse ümbervormistamine), milleks kulus 10 tundi. Toimingud on menetlust arvestades põhjendatud ning haldur on selle eest õigustatud saama tasu 750 eurot (tunnihind 75 €) + käibemaks 150 eurot, st koos käibemaksuga 900 eurot. Võlgnik on kohtule kirjalikult kinnitanud, et annab nõusoleku kinnitada halduri tasuks kogu pankrotimenetluse aja eest 900 eurot koos käibemaksuga ning et sellise tasu maksmine ei riku võlgniku ega võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades halduri töö mahtu ja kvaliteeti peab kohus põhjendatuks kinnitada halduri tasuks koos käibemaksuga 900 eurot, sellest käibemaks 150 eurot. Tasu mõista halduri taotlusel välja OÜ-le x, st äriühingule, mille kaudu haldur tegutseb. 2
Avalduses on Leidi Juske kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Ka kohtule ei ole teada asjaolusid
lg 2 mõttes, mis välistaksid Leidi Juske kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud, kuid pole esitanud vastuväiteid Leidi Juske kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Vastuväiteid pole esitanud ka pankrotihaldur. Eeldused kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on täidetud, mistõttu kohus algatab Leidi Juske kohustustest vabastamise menetluse. Haldur on kolmel korral kutsunud võlausaldajate üldkoosolekule arutamaks muu hulgas ka L.Juske’le usaldusisiku nimetamisega seotud küsimusi (kutsed avaldatud elektoonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.09.2015, 14.10.2015, 17.11.2015), kuid võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmunud. Võlausaldaja Swedbank AS (esindaja Eiknike Veevel kaudu) on teinud ettepaneku lisakulude vältimiseks jätta Leidi Juske kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja kohustada L.Juske’t ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sama ettepaneklu on teinud kohtule ka haldur. Leidi Juske on kirjalikult avaldanud nõusolekut enda nimetamiseks usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses. Kohtul puudub käesoleval hetkel alus kahelda, et Leidi Juske suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Eeltoodut arvestades jätab kohus Leidi Juske kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ning kohustab Leidi Juske’t ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus paneb Leidi Juske’le kohustuse üks kord aastas, iga aasta 01.12. esitama kohtule aruande oma kohustuste täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb esitada 01.12.2016.
kohaselt on Leidi Juske kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelnimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.