Obsah (8)

§ 113§ 215§ 199§ 64§ 65§ 75§ 184§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-14058 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus V

§ 113

järgi 11-aastase vangistusega,

§ 215

lg 2 p-de 1, 3 järgi 3-aastase vangistusega ja

§ 199

lg 2 p 4 järgi 6-kuulise vangistusega.

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti V.

Talenile 13 aastat vangistust.

§ 65lg 1, § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks V.

Talenile Tartu Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsusega mõistetud karistus 1 aasta 7 kuud vangistust. Tartu Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsusega mõistetud osaliselt kantud karistus 6 kuud 20 päeva arvati liitkaristusest maha ja V. Taleni lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 12 aastat 5 kuud 10 päeva vangistust, mille kandmise algusaega hakati arvestama alates
5. novembrist
7. Tartu Maakohtu
8. märtsi
9. a määrusega kriminaalasjas nr 1-10-14058 vabastati V. Talen Põlva Maakohtu
10. novembri
11. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
12. aprill
13. V. Talen allutati katseajal käitumiskontrolli nõuetele, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks, mille jooksul tuleb tal täita

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 alusel määrati talle katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootikume, otsida endale töökoht hiljemalt 2 nädala jooksul alates vanglast vabanemisest või võtta ennast arvele Töötukassas. Pöörduda hiljemalt 1 kuu jooksul alates vabanemisest alkoholisõltuvusravi spetsialisti poole ja alluda viimase poolt vajalikuks peetavale ravile ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kohtumäärus jõustus

1. aprillil
2. a.
3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
4. detsembril
5. a kohtule erakorralise ettekande V. Talenile mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldusalune on rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja elada kohtu poolt määratud alalises elukohas. Samuti ei allunud ta sõltuvusravi spetsialisti ettekirjutustele.
6. Tartu Maakohtu
7. detsembri
8. a määrusega taotlus rahuldati ning tühistati V. Taleni suhtes vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ning pöörati talle Tartu Maakohtu
9. novembri
10. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-033-05 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 18 päeva vangistust täitmisele. Maakohus tuvastas esmalt, et V. Talen on kriminaalhooldaja ettekandes märgitud rikkumised toime pannud. Maakohus luges tuvastatuks, et V. Talen tarvitas katseajal narkootilist ainet, ta ei elanud kohtu poolt määratud elukohas ning rikkus kohustust alluda sõltuvusravi spetsialisti ettekirjutusele. Suhtlemise osas kriminaalkorras karistatud isikuga märkis kohus, et teadlikku rikkumist ei saa V. Talendile ette heita. Samuti ei saa arvestada seda, et V. Taleni suhtes on algatatud kriminaalasi

§ 184lg 1 järgi, kuivõrd jõustunud kohtulahend selles asjas puudub.

Kohus märkis, et ehkki V. Talen vabastati tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt ja talle anti võimalus kanda karistust vabaduses, ei suutnud ta nõuetekohaselt määratud kohustusi täita ja on toime pannud kolm erinevat rikkumist - ei ole küsinud luba elukoha vahetamiseks, on katkestanud psühhiaatri juures käimise ja tarvitanud katseajal narkootilist ainet. Kohus asus seisukohale, et oma käitumisega on V. Talen näidanud, et ta ei ole kriminaalhoolduse nõudeid võimeline täitma, mistõttu tuleb kandmata karistuse osa pöörata täitmisele.

1. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kaitsja, kes taotleb vaidlustatava määruse tühistamist. Kaitsja leiab, et karistuse kandmata osa täitmisele pööramine on liialt karm reageering. V. Talen on leidnud kindla töökoha. Vanglasse saatmine lõhub stabiilse olukorra. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED 2 2
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. 6.1 Kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et V. Talenile etteheidetavad rikkumised on aset leidnud, seetõttu ei hakka ringkonnakohus üle kordama kriminaalhooldaja ettekandes väljatoodud rikkumisi, mille maakohus on oma põhistustes piisava põhjalikkusega ka tuvastanud. 6.2 Kaitsja keskne argument seisneb selles, et V. Taleni karistuse täitmisele pööramine on liialt karm reageering, mis lõhub stabiilse olukorra. Apellatsioonikohus märgib, et õige on see, et karistuse täitmisele pööramine on üksnes üks alternatiiv

§ 76

lg 7 loetelus.

§ 76

lg 7 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada käitumiskontrolli tähtaega kuni katseaja lõpuni või 3) pöörata karistus täitmisele. 6.3 V. Talen on tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)

1. märtsi
2. a määrusega katseajaga kuni
3. aprill
4. Talle on määratud käitumiskontroll tähtajaga kuni 24 kuud. Seega on käesoleval juhul V. Talenile määratud käitumiskontroll tähtajaga peaaegu kuni katseaja lõpuni, mistõttu selle pikendamine ei oleks otstarbekas. Samuti ei ole mõttekas täiendavate kohustuste määramine, kuivõrd ka olemasolevaid kohustusi ei ole V. Talen nõuetekohaselt täitnud. Kriminaalhooldaja selgitustest kohtuistungil nähtub, et V. Talen on kriminaalhooldusesse suhtunud üpris iseteadvalt, motivatsiooni probleemidega tegeleda tal ei ole (istungi protokoll lk 28, pöördel). Ehkki V. Talen on talle pandud kohustusi osaliselt täitnud nõuetekohaselt, hindab ringkonnakohus siiski V. Taleni poolseid rikkumisi - narkootilise aine tarvitamist katseajal olles raskeks rikkumiseks, nagu ka seda, et V. Talen ei täitnud kohtu poolt määratud kontrollnõuet elada kohtu poolt määratud alalises elukohas ning ei allunud sõltuvusravi spetsialisti ettekirjutustele. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus süüdlane on käitumiskontrolli nõudeid asunud rikkuma juba katseaja alguses, ei ole täiendavate kohustuste panemine otstarbekas, kuna oma käitumisega on V. Talen näidanud üles hoolimatut suhtumist talle antud võimalusse kanda karistus ära vabaduses.
5. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud määruskaebuse koostamiseks 1 tund. Kokku taotleb kaitsja 48 euro (sh käibemaks 8 eurot) hüvitamist. Arvestades määruskaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluses esitatud ajakulu põhjendatuks osaliselt, s.o poole tunni ulatuses. Sellega seoses kuulub advokaat A. Kellole määruskaebemenetluses V. Talenile õigusabi osutamise eest hüvitamisele 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot) KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 3 3