Obsah (6)

§ 183§ 73§ 68§ 66§ 832§ 83

1-15-10963 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuaril 2016 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-10963 (15230102252) Kohtunik L

§ 183

lg 1 järgi ja Dmitri Gogol süüdistatuna

§ 183

lg 1 kokkuleppemenetluses Prokurör Ruta Rammo Süüdistatav Igor Vereštšagin – isikukood 38701240226, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel vene keel, töökoht: XXXAS, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras kehtivad karistused puuduvad Kaitsja Eva Rivis (määratud korras) Süüdistatav Dmitri Gogol – isikukood 37710270233, elukoht XXX, kodakondsus määratlemata, keskeriharidus, emakeel vene keel, töökoht: OÜ XXX, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kriminaalkorras eelnevalt karistatud, väärteokorras kehtivad karistused puuduvad Kaitsja Andrus Repnau (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Igor Vereštšagin

§ 183

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, Igor Vereštšagin ei pane 1-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Igor Vereštšagini suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 29.04.2015.a., s.o. 1 päev karistusaja hulka. Välja mõista Igor Vereštšaginilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 645 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 96 eurot ja ekspertiisikulu 156 eurot riigituludesse. Kohustada Igor Vereštšaginit tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 74.75 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Igor Vereštšagin, kriminaalasi 1-1510963, menetluskulu ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Süüdi tunnistada Dmitri Gogol

§ 183

lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 116 päevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o. 1160 eurot.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 29.-30.04.2015, s.o 2 päeva, millele vastab rahalise karistuse 6 päevamäära, seega lõplikuks karistuseks lugeda rahaline karistus 110 päevamäära, s.o. 1100 eurot. Vastavalt

§ 66

lg 1, 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 11 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega Dmitri Gogolit tasuma igakuiselt vähemalt 100 eurot kuus. Rahaline karistus kanda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Dmitri Gogol, kriminaalasi 1-15-10963, rahaline karistus“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (epostiaadress: itabi@just.ee). Dmitri Gogoli suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Dmitri Gogolilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 645 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 156 eurot riigituludesse. Kohustada Dmitri Gogolit tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 66.75 eurot. Sundraha ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Dmitri Gogol, kriminaalasi 1-1510963, menetluskulu ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Ekspertiisikulu summas 513 eurot jätta riigi kanda.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Dmitri Gogolilt sularaha summas 165 eurot (kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - minigrip kilekotid (pitseeritud ümbrikus kriminaalasja materjalide juures), konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistused Igor Vereštšagin`it süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult 29.04.2015.a kella 18:33 ajal Tallinnas Ülemiste Keskuse juures asuvas Neste tanklas sõidukis BMW, riiklik registreerimismärk XXX Dmitri Gogol`i käest edasiandmise eesmärgil väikeses koguses narkootilist ainet kokaiini massiga kokku mitte vähem kui 1,74 grammi (kokaiini puhtal kujul mitte vähem kui 0,50 grammi). Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilise aine kokaiin andis ta vastavalt omavahelisele kokkuleppele Pavel Voznjuk`iga 29.04.2015.a kella 18:35 ajal Tallinnas Ülemiste Keskuse juures asuvas Neste tanklas sõidukis Audi A4, riiklik registreerimismärk XXX edasi Pavel Voznjuk`ile, kes hoidis seda nimetatud sõidukis 29.04.2015.a kella 18:49ni, mil nimetatud sõiduk Tallinnas Hundipea 3 maja juures kinni peeti ja narkootiline aine sõidukis teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ning ära võeti. Väikeses koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega edasiandmise eesmärgil ning ebaseadusliku edasiandmisega pani Igor Vereštšagin toime

§ 183lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Dmitri Gogol`it süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult kriminaalasja kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne 29.04.2015.a edasiandmise eesmärgil väikeses koguses narkootilist ainet kokaiini massiga kokku mitte vähem kui 1,74 grammi (kokaiini puhtal kujul mitte vähem kui 0,50 grammi). Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilise aine kokaiin andis ta vastavalt omavahelisele kokkuleppele Igor Vereštšagin`iga 29.04.2015.a kella 18:33 ajal Tallinnas Ülemiste Keskuse juures asuvas Neste tanklas enda kasutuses olevas sõiduautos BMW, riiklik registreerimismärk XXX edasi Igor Vereštšagin`ile. Väikeses koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega edasiandmise eesmärgil ning ebaseadusliku edasiandmisega pani Dmitri Gogol toime

§ 183lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Igor Vereštšagin, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 29.12.2015.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Igor Vereštšagini süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 183lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 kuud.

Vastavalt

§ 68

lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.04.2015, s.o 1 (üks) päev, ärakandmisele kuulub vangistus 2 kuud ja 29 päeva.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav Dmitri Gogol, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 21.12.2015.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Dmitri Gogoli süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 183

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 116 miinimumpäevamäära suuruses summas, s.o 1160.00 eurot (116x10).

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.-30.04.2015, s.o 2 päeva, mis vastab rahalise karistuse 6-le päevamäärale, seega lõplikuks karistuseks jääb rahaline karistus 110 päevamäära, suuruses summas, s.o 1100.00 eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata karistuse tasumine ositi 11 kuu jooksul, kohustusega tasuda igakuiselt 100.00 eurot. Dmitri Gogol`i nõusolekul ning juhindudes

§ 83

² lg 1 konfiskeerida süüteoga saadud sularaha summas 165.00 eurot, mis on Harju Maakohtu 07.09.2015.a määrusega arestitud ja kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Asitõendid

§ 83lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - minigrip kilekotid (asub pitseeritud ümbrikus kriminaalasja materjalide juures). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja alljärgnevalt: Igor Vereštšagin: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 645 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 96 eurot ja ekspertiisikulu 156 eurot riigituludesse. Dmitri Gogol: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 645 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 156 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavatelt proportsionaalselt nende osale väljamõistmisele. Ka DNA ekspertiisitulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatavate DNA), mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavatelt proportsionaalselt nende osale väljamõistmisele. Kaitsja Repnau esitasid taotluse võimaluse korral sundraha vähendamiseks, kuna menetlus venis isikust sõltumata asjaoludel ja sundraha summa suurenes vahepeal. Alates 29.03.2015 jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 täiendatud. Nimelt märgitakse KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt kokkuleppesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese ning § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. Seletuskirjas selgitatakse, et kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab tal juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma (samas). Kriminaalkolleegium järeldab, et seadusemuudatuse eesmärk oli lisada tsiviilhagi alus ja ese ning süüdistatavalt väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppemenetluses prokuröri ja süüdistatava ning kaitsja vahel peetavate läbirääkimiste eseme hulka. See tähendab, et lisaks kuriteo asjaoludele, kuriteo kvalifikatsioonile, karistusele, tsiviilhagi aluse ja esemele peavad prokurör, kaitsja ning süüdistatav jõudma kokkuleppele ka väljamõistetavate menetluskulude osas. Prokuröril, süüdistataval ning kaitsjal on võimalik kokku leppida, kas ja millises ulatuses jääb osa menetluskuludest riigi kanda. Seda kinnitab ka seletuskirjas märgitu, et kui eesseisvas kohtumenetluses tekkivate kulude täpne suurus ei ole kokkuleppe sõlmimise hetkel täpselt teada, on võimalik märkida (osa) süüdistatava hüvitatavatest menetluskuludest kokkuleppesse murdosana (KrMS § 190 p 1), näiteks tingimusena, et kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja. Eelnev tähendab kohtukolleegiumi hinnangul seda, et olukorras kus prokurör, kaitsja ning süüdistatav on jõudnud väljamõistetavate menetluskulude osas kokkuleppele, on need kokkuleppe osaks ning kohus peab hindama nende põhjendatust ja poolte tahet kokkuleppe sõlmimiseks tervikuna. Olukorras, kus kohus ei pea võimalikuks kokkuleppes märgitud menetluskulusid süüdistatavalt välja mõista, tuleb kohtul teha KrMS § 248 lg 1 p-s 3 sätestatud lahend, s.o kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus. See aga ei takista prokuröril, kaitsjal ja süüdistataval uue kokkuleppe sõlmimist. (Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi lahend 1-15-6077). Prokurör, kaitsja ja süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetes leppinud kokku süüdistatavatelt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Samuti on kokkuleppes märgitud, et sundraha suureneb 2016 aset leidva kuupalga alammäära tõstmisega. Seega oli sundraha suurenemine isikule teada juba kokkuleppe sõlmimisel Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks menetluskuludega mittenõustumise tõttu kokkulepet tagastada. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetutele ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine ilmselgelt üle jõu. Süüdistatavad ja nende kaitsjad esitasid taotlused menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ei ole ühe kuu jooksul võimalik. Prokurör ei vaielnud menetluskulude ajatamisele vastu. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlused kuuluvad rahuldamisele ning süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik