← Eesti

2-15-12222/18

Obsah (5)§ 137§ 143§ 118§ 145§ 123

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-12222 Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2016, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots Tsiviilasi LŠ avaldus aval

) § 214 lg 1 järgi loetakse vanema hooldusõigus kuuluvaks lapse vanematele ühiselt.

§ 137

lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ühele vanemale hooldusõiguse üleandmiseks ei piisa ainult asjaolust, et üks vanem soovib lapse osas olulisi otsustusi ainuisikuliselt teha.

§ 143

lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise 2

(6)vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. Vastavalt

§ 137

lg 2 p-le 2 kohus ei rahulda avaldust, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Kohtuistungil ära kuulatud avaldaja ja puudutatud isiku seletustega leidis tõendamist, et lapsevanemate vahel puudub vaidlus, kelle juures laps elab pärast nende abielu lahutamist, kuid avaldaja ja puudutatud isik vaidlevad selle üle, kui palju lahus elav vanem ehk käesoleval juhul isa lapse elus osaleda võib ja tahab. Avaldaja kohtule esitatud e-kirjad tõendavad vanemate halba läbisaamist ja ka seda, et avaldaja otsib pidevalt võimalusi kaasata lapsesse puutuvatesse vaidlustesse nii eestkosteasutust kui ka kohut. Puudutatud isiku poolt kohtule esitatud e-kirjad tõendavad aga seda, et ta kinnitab oma nõusolekut arutada avaldajaga lapsega seotud küsimusi ning et ta soovib lapsele olulistes otsustes kaasa rääkida. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud lõpetada vanemate ühist hooldusõigust lapse suhtes, sest lapse isa soovib osaleda oma lapse elus ning osa võtta lapse suhtes oluliste otsuste vastuvõtmisest.

§ 143

lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja mõlemal vanemal on kohustus ning õigus suhelda lapsega isiklikult. Avalduses esitatud soov, mille kohaselt võiks isa ja laps suhelda omavahel ühel laupäeval kuus 8 tundi, ei ole kooskõlas lapse huvidega. Lahus elava vanema suhtlemine lapsega 2 korda kuus laupäeviti on niigi minimaalne suhtlemise aeg ja viis, mistõttu seda veelgi lühemaks teha ei ole lapse huvides. Lapse võõrandamine tema bioloogilisest isast kahjustab lapse huve. Avaldajal tuleks arusaamisega suhtuda sellesse, et puudutatud isikul on uuest kooselust sündinud teine laps, kelle hooldamise kohustus puudutatud isikul samuti on. Seetõttu tuleks mõistvalt suhtuda sellesse, et kui puudutatud isiku kodus elav laps on haige, siis kohtumist S-ga sel nädalavahetusel ei toimu ja ära jäänud kohtumise võiks kokkuleppel asendada. Põhjendatud ei ole avaldaja väide, et kohtumiste asendamine toob lapse ellu kaose. Puudutatud isikul tuleks aga endal teatada lapsele, kui mingil põhjusel kokkusaamine võimalik ei ole, ning seda selgitada ja põhjendada, et laps asjatult ei ootaks ja vanemas ei pettuks. Seadusandja soov reguleerida lapse ja lahus elava vanema suhtlemist kohtu kaudu teenib eesmärki, et lahus elav vanem oma bioloogilisest lapsest ei võõrduks ning et nende vahel säiliks side. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, alaealisele riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu jätta riigi kanda. Kuna menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, puudub vajadus kohtumääruses kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. Määruskaebus 6. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada osaliselt, s.o otsustusõiguse määramise osas, ning avaldus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse avaldajale üle andmiseks rahuldada või, alternatiivselt, anda avaldajale otsustusõigus lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes. Määruskaebuse kohaselt on lapse vanemate suhted pingelised ja nad ei suuda omavahel rahulikult suhelda. Lapse isa ei reageeri avaldaja e-kirjadele, mis puudutavad lapsele olulisi asju, sealhulgas lapse elukoha muutmise ja kooli valikuga seotud küsimusi. Maakohus märkis vaidlustatud lahendis, et kohus ei rahulda avaldust, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Jääb arusaamatuks, kuidas elukoha registreerimine õigel aadressil ei ole kooskõlas lapse 3

(6)huvidega. See, kus laps hakkab emaga elama ja tema õppimine ja arsti valimine ei muuda midagi lapse elus ega tema suhtlemises isaga, kuna laps nagunii elab emaga ja registris peab olema määratud õige aadress. Avaldaja soovis märtsis müüa korterit, kuid ei saanud puudutatud isikult paari kuu jooksul nõusolekut lapse väljakirjutamiseks korterist ja sissekirjutamiseks teise kohta. Ilma isa nõusolekuta seda teha ei olnud võimalik. Avaldaja ei saanud seetõttu ka enda elukohta ümber registreerida, kuna alaealine laps ei saanud jääda üksinda korterisse registreerituks. Ka oli vaja lapsele koolikoht kindlaks määrata. Puudutatud isik kinnitas kohtule, et ta oli nõus kohtuma avaldajaga juba maikuus ja vestlema temaga last puudutavatel teemadel. Kuid see oli alles kahe kuu pärast, aga mitte sel momendil, kui see oli vajalik. Sellest ka tekkis vajadus esitada avaldus kohtule. Puudutatud isiku väited, et ta vastas ka avaldaja märtsikuu kirjale, et ta on nõus last välja kirjutada laskma, on paljasõnalised. Esitatud e-kirjad tõendavad asjaolu, et ta teatas oma nõusolekust paar kuud hiljem. Maakohus juhindus lahendi tegemisel puudutatud isiku paljasõnalistest väidetest ja jättis arvestamata lapse esindaja ja eestkosteasutuse arvamused, et avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks on lapse huvidega kooskõlas ja tuleb rahuldada. Avaldaja mured lapse elukoha registreerimisel, arsti ja õppeasutuse valimisel jäid lahendamata. Lasnamäe Linnaosa Valitsuses toimunud vestlused tõendavad, et puudutatud isik ainult võib ja tahab lapse elus osaleda, kuid tegelikult seda ei tee. Ta unustab oma lubadused ja käitub nii nagu on soodne temale. Puudutatud isik ei ole kunagi pakkunud viia last kuhugi trenni või ringi, kuna selleks on vaja raisata aega ja sellega on vaja tegeleda, aga on väga mugav ainult rääkida ja piirata teiste inimeste tegevust. Pärast maakohtu lahendit on avaldaja saatnud kirju puudutatud isiku meilile, kuid ei ole saanud kiiret vastust ja juhtunud on, et puudutatud isik üldse ei vasta. See ei ole lapse huvides. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et puudutatud isiku e-kirjad tõendavad seda, et ta kinnitab oma nõusolekut arutada avaldajaga lapsega seotud küsimusi ning et ta soovib lapsele olulistes otsustes kaasa rääkida. Dokumentide alusel ja elus on näha vastupidine. Lapse vanemad ei saa omavahel suhelda ja saavad pidada e-kirjavahetust ainult teemal, kus laps üle antakse ja millal. Kõikidest ülejäänud teemadest tulevad probleemid. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et avaldaja on taotlenud ühise hooldusõiguse lõpetamist, kuna soovib lapse osas olulisi otsustusi ainuisikuliselt teha. Tegelikult on avaldaja tegevus piiratud, mida tõendavad eestkosteasutuse toimikus olevad dokumendid. Kohtuistungil puudutatud isik ei olnud vastu, et avaldaja valib lapsele kooli, arsti ja elukoha. Seega puudutatud isik nõustus avaldaja avaldusega lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes otsustusõiguse avaldajale andmiseks. Vastused määruskaebusele 7. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu. Lapse määratud korras esindaja leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Eestkosteasutus toetab määruskaebust. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. 4
(6)Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega, kuid ringkonnakohus peab siiski vajalikuks määruse põhjendusi täiendada, vastates ühtlasi määruskaebuse esitaja väidetele.
  2. Maakohus on jätnud avaldaja taotluse lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks põhjendatult rahuldamata.

§ 118

lg 1 järgi teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

§ 145

lg 1 järgi ühist hooldusõigust omavad alaliselt lahus elavad vanemad otsustavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.

§ 137

lg 1 järgi kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtus hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

§ 123

lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 10. Seega peab kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise ja hooldusõiguse üleandmise avalduse lahendamisel hoolikalt hindama esitatud asjaolusid ja kogutud tõendeid ning otsustama hooldusõiguse küsimuse võimalikult sellisel viisil ja ulatuses, et see oleks kooskõlas lapse huvidega ning arvestaks samal ajal ka teiste asjaomaste isikute õigustatud huve. Eelduslikult on lapse huvides, et tema elu korraldaksid ka vanemate lahuselu korral mõlemad vanemad koos. Seega peab

§ 137

lg 1 rakendamiseks leidma tuvastamist, et vanemad ei suuda lapse suhtes hooldusõigust ühiselt teostada ja et neil puudub tahe teha teise vanemaga igakülgset koostööd lapse elu puudutavate oluliste küsimuste otsustamisel. Vanemate suutmatuse all tuleb mõista muu hulgas ka olukorda, kus lapse vanemad ei suuda lahendada lastega seotud küsimusi alaliste pingeteta ja erimeelsusteta, kuna see ei ole kooskõlas

§ 118

lg-st 1 tuleneva põhimõttega, et vanemad teostavad laste suhtes ühist hooldusõigust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas laste igakülgset heaolu. Samas peaks kohus vaidlustes hooldusõiguse üle sekkuma ja tegema ühise hooldusõiguse lõpetava lahendi üksnes siis, kui on täiesti selge, et vanemad ei suuda teostada ühist hooldusõigust kokkuleppel. 11. Määruskaebuse esitaja on kaebuses esitanud põhimõtteliselt samu väiteid, mis oma avalduses maakohtule ja maakohus on neid väiteid ja esitatud tõendeid (e-kirjavahetus) hinnates põhjendatult leidnud, et esitatud asjaoludel ei ole vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud. Määruskaebuse esitaja väitel ei ole lapse isa vaatamata lubadustele osaleda oma lapse elus ja olulisi otsuseid vastu võtta, seda tegelikkuses teinud ning on jätnud andmata nõusoleku lapse elukoha ja kooli määramiseks, kui seda vaja oli. Määruskaebuse esitaja väitel oli lapse isa nõus arutama lapse elukoha muutmist ja koolivalikut alles maikuus ehk kaks kuud hiljem, kui avaldaja seda märtsikuus palunud oli. Sellega põhjendab määruskaebuse esitaja ka kohtule ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse esitamist. Samas esitas avaldaja kohtule eelnimetatud avalduse alles 17.08.2015, s.o mitu kuud hiljem sellest ajast, kui määruskaebuse esitaja väidetest järelduvalt olid vanemad juba saavutanud kokkuleppe lapse elukoha ja kooli määramise küsimuses ja vaidlust selles osas enam ei olnud. Määruskaebuse esitaja ei ole tõendanud seda, et lapse isa oleks keeldunud lapsesse puutuvate oluliste küsimuste ühisest otsustamisest. Kohtule esitatud e-kirjadest nähtub, et lapse isa on olnud valmis avaldajaga arutama lapsesse puutuvaid küsimusi. Samuti nähtub maakohtu 29.09.2015 kohtuistungi protokollist, et lapse isa on olnud nõus lapse elukoha vahetusega ja sellega, et laps läheb avaldaja poolt valitud kooli. Asjaolude ja esitatud e-kirjade põhjal saab järeldada, et avaldaja 5

(6)on nõudnud lapse isalt n-ö ultimatiivselt nõusolekuid selleks, et avaldaja saaks sisuliselt ainuisikuliselt otsustada lapsesse puutuvaid küsimusi neid lapse isaga eelnevalt läbi arutamata. Selline avaldaja soov ei ole aga kooskõlas lapse üle ühise hooldusõiguse teostamise põhimõttega.
  1. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses alternatiivselt taotlenud talle otsustusõiguse andmist lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul alust ka selle taotluse rahuldamiseks, kuna asja materjalidest, sealhulgas eriti maakohtu 29.09.2015 kohtuistungi protokollist nähtuvalt puudub käesoleval ajal lapsevanemate vahel vaidlus lapse elukoha, kooli ja tervishoiu küsimuste otsustamisel, kuna lapse isa on avaldanud, et ta on nõus sellega, et lapse ema otsustab lapse elukoha, kooli ja tervishoiu küsimusi. Määruskaebuse esitaja väitel tuleks määruskaebuses esitatud alternatiivne taotlus rahuldada juba seetõttu, et lapse isa on selle taotluse sisuliselt omaks võtnud. Avaldaja väide on formaalselt põhjendatud, kuid siiski tuleks lapse isa poolt avaldajale antud nõusolekut tõlgendada eelkõige kui vanemate vahelist kokkulepet lapse ühise hooldusõiguse teostamisel, mitte kui lapse isa poolset ühisest hooldusõigusest osalist loobumist, kuivõrd selline tõlgendus on paremini kooskõlas lapse eeldatavate huvidega.
  2. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole esitatud asjaoludel veel alust tuvastada vanemate selget suutmatust teostada lapse üle ühist hooldusõigust kokkuleppel.
  3. Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda, v.a lapse määratud korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Puudutatud isik NJ taotlust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitanud ei ole. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu andmeid NJ poolt apellatsioonimenetluses riigilõivu maksmise või tema lepingulise esindaja kulu kohta, siis ringkonnakohus NJ menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata ei saa.
  4. Menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu /digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv /digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.