← Eesti

4-15-10860/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 11. jaanuar 2016.a, Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-15-10860 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär M

§ 224

lg 2 järgi Menetlusalune isik Toomas Kuusik, isikukood 39303056519; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidusega; töökoht: ei tööta; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx; kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Tartu Maakohtu 30.08.2013.a otsusega nr 1-13-7699 KarS § 424 järgi vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus 6 kuud vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel loetud kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka, ärakandmata karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati 356 tunni üldkasuliku tööga; väärteokorras karistatud kolmel korral, viimati Kaitseressursside Ameti 29.01.2015.a otsusega nr 963014000106/5 KVTS § 222 järgi rahatrahviga 500 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna Prefektuuri esindaja Tarmo Tammesoo Juhindudes Karistusseadustiku (KarS) §-st 48 ja Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 113; kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Toomas Kuusik Liiklusseaduse (LS) §

§ 224lg 2 järgi ning Kar

S § 63 sätete alusel mõista karistuseks 7 (seitse) päeva aresti.

  1. Kohtuotsus pöörata täitmisele VTMS § 205 lg-s 1 sätestatud korras koheselt pärast otsuse jõustumist VTMS § 203 lg-s 3 ja VTMS § 205 lg-tes 2 ja 3 sätestatud korras.
  2. Tuginedes VTMS § 203 lg-le 3 ja VTMS § 205 lg-tele 2 ja 3, on Toomas Kuusik kohustatud ilmuma Lõuna Prefektuuri Võru arestikambrisse talle karistuseks mõistetud aresti kandma kohtu poolt määratud ajal.
  3. Juhul, kui Toomas Kuusik ei ilmu kohtu poolt määratud ajaks arestikambrisse, teavitab Lõuna Prefektuur sellest aresti täitmisele pööranud kohut ning VTMS § 205 lg 4 alusel teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.
  4. VTMS § 205 lg 3 alusel loetakse arestipäevade kandmise alguseks Toomas Kuusiku arestikambrisse saabumise aeg.
  5. Vastavalt KarS § 67 lg-le 2 arvestatakse aresti tähtaeaga päevades ja karistustähtaja arvestamisel on arvestusühikuks üks astronoomiline päev, so 24 tundi.
  6. Saata kohtuotsus täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ning Toomas Kuusikule. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtumenetluse poole soovist kasutada apellatsiooniõigust või teate esitamise järel apellatsiooniõiguse kasutamisest loobuda teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Võru kohtumaja kantseleis kättesaadav alates
  7. jaanuarist 2016.a kella 16.00-st. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kõik kohtumenetluse pooled loobuvad apellatsiooniõigusest või ükski kohtumenetluse pool ei teata ettenähtud tähtajaks oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna patrullpolitseiniku S. K. poolt 21.11.2015.a väärteoasjas nr 2860,15,001740 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1446268 (tl 4) kohaselt juhtis Toomas Kuusik 21.11.2015.a kella 18.50 ajal teel Serga ja Lepa küla vahel, Meremäe vallas, Võru maakonnas mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager reg.nr xxxxxx juhtimisõiguseta, olles eelnevalt välijuht E. S. poolt 29.08.2013 sõiduki juhtimiselt 2

(8)kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,37 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,32 mg/l. Mõõtmine toimus Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0036. Sellise tegevusega rikkus Toomas Kuusik Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 3 ja § 69 lg 3, § 33 lg 11 p 2 nõudeid, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §

§ 224lg 2 järgi.

14.12.2015.a saatis kohtuväline menetleja väärteoasja VTMS § 48, § 71 alusel arutamiseks Tartu Maakohtule (tl 2). 11.01.2016.a toimunud kohtuistungile (tl 25) Toomas Kuusik ei ilmunud. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et kuna Toomas Kuusik on väärteoprotokollis avaldanud, et ei soovi istungist osa võtta, saab alustada asja arutamisega. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteorikkumine on õigesti kvalifitseeritud. Toomas Kuusiku väärteorikkumine on tõendatud tunnistajate J. R. ja M. A. ütlustega, alkomeetri väljatrükiga. Toomas Kuusik on õiguste ja kohustustega tutvunud ja oma allkirja selle kohta andnud. Tegu on toime pandud tahtlikult, kuna Toomas Kuusik teadis, et on alkoholi tarvitanud ja tal puudub juhtimisõigus. Kergendava asjaoluna saab välja tuua kohtule esitatud kahetsuskirja. Kohtuvälise menetleja esindaja palus Toomas Kuusikule LS §

§ 224lg 2 järgi karistuseks mõista 7 päeva aresti. Aresti seetõttu, et Toomas Kuusikut on varasemalt kahel korral Kar

S § 424 järgi karistatud. Samuti on teda karistatud väärteokorras rahatrahvidega nt AS § 70 rikkumise eest. Rahatrahvid on tasumata, protokollis on kirjas, et ta ei tööta ja seega puudub tal võimalus rahatrahvi tasuda. Kuna Toomas Kuusikut on ÜKT-ga varasemalt karistatud, siis ka see ei ole mõju avaldanud ja ta on jätkanud samasuguste väärtegude toimepanemist. Eelnevat arvesse võttes on Toomas Kuusikule õiglane karistus 7 päeva aresti. Kohtu seisukoht väärteoasja arutamise kohta ilma menetlusaluse isikuta Tartu Maakohtu Võru kohtumaja edastas 18.12.2015.a e-postiga Toomas Kuusiku epostiaadressile xxxxxxxxx@xxxxxxx (tl 18), milles kutsus Toomas Kuusikut kui menetlusalust isikut väärteoasjas nr 4-15-10860 Liiklusseaduse §

§ 224lg 2 järgi avalikule kohtuistungile 11.01.2016.a kell 10.00.

Kohtutöötaja teavitas 18.12.2015.a (tl 18) Toomas Kuusikut 11.01.2016.a kell 10.00 toimuvast istungi ajast ka telefoni teel (nr 56798093). Seega oli Toomas Kuusik istungi toimumise ajast teadlik. 11.01.2016.a toimunud kohtuistungile (tl 25) Toomas Kuusik ei ilmunud. 11.01.2016.a kell 10.00 helistas istungisekretär menetlusalusele isikule Toomas Kuusikule numbril 56798093, et küsida, kas Toomas Kuusik on istungile tulemas. Menetlusalune isik avaldas, et on teadlik, et istung algab, kuid istungile ei tule, kuna ei ole hetkel Võru maakonnas. Menetlusalune isik avaldas, et on saatnud kohtule kahetsuskirja. Riigikohus on 10.03.2011.a otsuse nr 3-1-1-15-11 punktis 6 sedastanud järgmist „ Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et kohus ei pea tegema menetlusalusele isikule istungile ilmumist kohustuslikuks ja ta võib asja arutada ka tema osavõtuta, kui talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud“. Riigikohus on viidatud lahendis märkinud, et „maakohtu istungi protokollist nähtub, et kohus on enne asja arutamisele asumist kontrollinud, kas menetlusalune isik on kohtukutse saanud ja kas ta on taotlenud kohtuistungi 3

(8)edasilükkamist, samuti on kohus küsinud kohtuvälise menetleja esindaja arvamust selle kohta, kas asja on võimalik arutada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Eelnevast lähtudes on maakohus, asudes asja arutama ilma menetlusaluse isiku osavõtuta, toiminud kooskõlas VTMS § 90 lg-s 1 sätestatuga“. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus teinud Toomas Kuusikule istungile ilmumist kohustuslikuks (nähtub kohtukutsest tl 19) ning kohus on Toomas Kuusikule asja arutamise aja ja koha teatavaks teinud. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas arvamust, et asja on võimalik arutada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Toomas Kuusik ei ole kohtule esitanud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Seega on kohus seisukohal, et arutades väärteoasja ilma menetlusaluse isikuta, toimis kohus kooskõlas VTMS § 90 lg-s 1 sätestatuga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, hinnates kõiki tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, leiab, et Toomas Kuusiku süü LS §

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises 21.11.2015.a kella 18.50 ajal teel Serga ja Lepa küla vahel, Meremäe vallas, Võru maakonnas on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - tunnistaja J. R. ütlustega kohtus (tl 25 pöördel) selle kohta, et meenuvad 21.11.2015.a kella 18.50 ajal Võru maakonnas Meremäe vallas Lepa külas Serga-Lepa vahel toimunud sündmused. Teostasid tavapärast patrulli koos M. A. ja P. K. . Märkasid kaubikut ning kuna palju rikkumisi on seotud illegaalide ja salakauba vedamisega, siis otsustasid sõidukit kontrollida. Sõiduk liikus Serga külast Lepa küla poole. Need ei ole tänavad, vaid on külade vaheline tee. Andis sinise-punase vilkuriga peatumismärguande, millele sõiduk Chrysler Grand Voyager reageeris. Sõidukit juhtis Toomas Kuusik. Sõidukis oli tarvitatud alkoholi, kõrvalistujal olid lahtised pudelid käes. Juhiga rääkides oli tunda alkoholi lõhna ning juhil puudus ka juhtimisõigus. M. A. kontrollis juhi joovet indikaatorvahendiga. Näiduks oli 0,4 midagi. Toomas Kuusik oli näiduga nõus. Toomas Kuusik tunnistas, et oli tarbinud mõned õlled peale sauna ja otsustasid ühest külast teise sõita. Kontrollisid isiku juhtimisõigust läbi RCC ja said sealt vastuse, et juhtimisõigus puudub. Sõidukis tuvastasid isikusamasuse läbi Kairi. Võtsid sõidukil võtmed ära ja paigutasid juhi politseisõidukisse, kus koostasid isikutuvastamise protokolli ja andsid teada ka korrakaitsepatrullile. Sündmuskohale tuli Võru korrakaitsepatrull, kellel oli ka täpis alkomeeter. Ei olnud selle alkomeetri testi juures, mis Võru korrakaitsepatrull tegi. - tunnistaja M. A. ütlustega kohtus (tl 26) selle kohta, et 21.11.2015.a kella 18.50 ajal Võru maakonnas Meremäe vallas Lepa külas Serga-Lepa vahelisel teel oli kokkupuude Toomas Kuusikuga. Viibisid autopatrullikoosseisus ja nägid liikumas Serga külast Lepa küla suunas kahtlasele profiilile vastavat sõidukit. Võis olla Chrysler Grand Voyager. Ehk oli tumedat värvi sõiduk. Kontrollisid, kuna oli piirilähedasel alal ja mahtuniversaali on võimalik paigutada illegaalseid isikuid ja salakaupa. Sõiduki peatasid operatiivauto sinise-punase vilkuriga. Sõiduk peatus suhteliselt kohe. Otsustas kontrollida juhi kainust, kuna sõidukis viibis peale juhi veel 4 isikut, kes olid lõbusas tujus ja tarbisid alkoholi. Joovet kontrollis indikaatorvahendiga. Sõidukit juhtis Toomas Kuusik, kellel oli joove. Näit võis olla 0,48 mg/l kohta. Toomas Kuusik oli näiduga nõus ja ei vaidlustanud midagi. Tollel hetkel ei küsinud Toomas Kuusikult, mis alkoholi oli tarvitanud ja miks sõita oli vaja. Teab, et Toomas Kuusik oli tarvitanud sõpradega alkoholi ja oli vaja liikuda tüdrukute juurde külla või midagi taolist. Ei oska öelda, kas Toomas Kuusikul juhtimisõigus oli. Ise ei kontrollinud seda. Toomas Kuusik oli viisakas, tunnistas rikkumist. Sõidukis oli koos juhiga kokku 5 isikut. Ülejäänud isikute puhul oli silmaga näha, et on joobes, kuna nad tarvitasid alkoholi autos sees. Andsid 4

(8)Toomas Kuusiku üle politseile ja liikusid kordonisse, seega lõpptulemust ei tea, mis sõidukist edasi sai. - VTMS § 98 lg 5 alusel kohtu poolt avaldatud menetlusaluse isiku Toomas Kuusiku ülekuulamise protokolliga (tl 9), millest nähtuvalt alustas Toomas Kuusik 21.11.2015.a sõpradega saunas koosviibimist kell 17.
  1. Olid saunas ja seejärel jõi leiliruumis 3-4 õlut. Otsustasid minna autoga Chrysler Voyageriga (xxxxxx) sõbra poole Lepa külasse. Kuna oli seltskonnast kõige vähem pruukinud alkoholi, siis võttis riski juhtida sõiduautot. Lepa külas kontrollis teda piirivalve patrull. Puhkus indikaatorisse ja see näitas joovet 0,
  2. Tal puudub juhtimisõigus. - isikusamasuse tuvastamise protokolliga (tl 5), millest nähtuvalt PPA Lõuna Prefektuuri Piusa kordoni juhtivpiirivalvur M. A. tuvastas 21.11.2015.a kell 19.20 Serga ja Lepa küla vahelisel teel Toomas Kuusiku ik 39303056519 isikusamasuse KorS § 32 lg 1 alusel korrarikkumise kõrvaldamiseks, kuna isik peatatud xxxxxx sõiduki juhtimisel, isikul puudus juhtimisõigus, alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused, isikul puudus ettenäitamiseks isikut tõendav dokument. Andmeid kontrolliti M-Kairi andmekogust. - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 6), millest nähtuvalt 21.11.2015.a kell 19.04 tuvastati indikaatorvahendiga Alco Quant 6020 nr A104451 Toomas Kuusiku ik 39303056519 väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,49 mg/l kohta. - tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl 7), millest nähtuvalt tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARBK-0036 21.11.2015.a kell 20.00-20.06 Toomas Kuusiku ik 39303056519 väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,37 +/- 0,05 mg/l kohta. Mõõtetulemus 0,32 mg/l kohta. Toomas Kuusik nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. - Korrakaitseseaduse § 38 õigustega (tl 8), millest nähtuvalt on Korrakaitseseaduse § 38 alusel enne alkoholijoobe kontrollimist või tuvastamist selgitatud isikule tema korrakaitseseaduse § 38 lõikes 2 sätestatud õigusi. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 16), millest nähtuvalt juhtis Toomas Kuusik 29.08.2013.a sõidukit VW Passat registreerimismärgiga xxxxxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et Toomas Kuusik on alkoholijoobes, juhi suust alkoholilõhn, puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Toomas Kuusik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt alates 29.08.2013.a kell 00.16 kuni juhtimisõiguse saamiseni ja kainenemiseni liiklusseaduse § 91 lg 2 punktide 2 ja 3 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 17), millest nähtuvalt juhtis Toomas Kuusik 21.11.2015.a sõidukit Chrysler Voyager registreerimismärgiga xxxxxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juht on alkoholijoobes. Toomas Kuusik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt alates 21.11.2015.a kell 19.50 kuni juhtimisõiguse saamiseni liiklusseaduse § 91 lg 2 punktide 2 ja 3 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga (tl 14-15), millest nähtuvad Toomas Kuusikule määratud eelnevad karistused. Toomas Kuusikul on kaks kehtivat 5
(8)kriminaalkaristust: Tartu Maakohtu 30.08.2013.a otsusega nr 1-13-7699 karistatud KarS § 424 järgi lõpliku vangistusega 5 kuud ja 28 päeva, mis asendati 356 tunni üldkasuliku tööga; Tartu Maakohtu 07.02.2013.a otsusega nr 1-13-1177 karistatud KarS § 424 järgi vangistusega 2 kuud KarS § 73 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga. Toomas Kuusikul on kolm kehtivat väärteokaristust, viimati karistatud Kaitseressurisside Ameti 29.01.2015.a otsusega nr 963014000106/5 KVTS § 222 järgi rahatrahviga 500 eurot. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule Toomas Kuusikule inkrimineeritud väärteod LS §

LS § 224 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti. Kohus loeb tunnistajate J. R. ja M. A. ütlustega, samuti menetlusaluse isiku enda ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri väljatrükiga ning 29.08.2013.a ja 21.11.2015.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega tõendatuks, et Toomas Kuusik juhtis 21.11.2015.a kella 18.50 ajal Serga ja Lepa küla vahelisel teel, Meremäe vallas, Võru maakonnas mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga xxxxxx juhtimisõiguseta, olles eelnevalt välijuht E. S. poolt 29.08.2013.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis Toomas Kuusik mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,37 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, oli lõplikuks tulemiks 0,32 mg/l. Mõõtmine toimus Dräger Alcotestiga 7110 EST nr ARBK-

  1. Toomas Kuusik rikkus LS § 90 lg 1 p 3 sätestatut, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
  2. LS § 91 lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt kõrvaldatakse juht sõiduki juhtimiselt, kui on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis või tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. 29.08.2013.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati Toomas Kuusik sõiduki juhtimiselt alates 29.08.2013.a kell 00.16 kuni juhtimisõiguse saamiseni ja kainenemiseni liiklusseaduse § 91 lg 2 punktide 2 ja 3 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega pani Toomas Kuusik toime LS § 201 lg-s 2 märgitud väärteo. LS § 201 lg 2 sätestatu kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Toomas Kuusik rikkus ka LS § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 3 sätestatut, mille kohaselt on mootorsõidukijuhil keelatud juhtida sõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem, pannes seega toime LS § 224 lg-s 2 märgitud väärteo. LS § 224 lg 2 sätestatu kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik Toomas Kuusik pani LS §

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna isik juhtis mootorsõidukit teadlikult alkoholijoobeseisundis ja omamata seejuures juhtimisõigust ning olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Toomas Kuusik on andnud ütlusi, et 21.11.2015.a viibis koos sõpradega ning jõi leiliruumis 34 õlut. Seega oli menetlusalune isik tarvitanud mitu pudelit õlut ega saanud olla mootorsõidukit 6

(8)juhtides kaine. Seda kinnitab ka Toomas Kuusikul tuvastatud joove 0,32 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Sellise joobeastme juures peab isik juba aru saama, et ta ei ole kaine ega sobilikus seisundis mootorsõiduki juhtimiseks. Samuti väärib märkimist asjaolu, et Toomas Kuusik oli teadlik, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning et ta oli sõiduki juhtimiselt alates 29.08.2013.a kõrvaldatud. Seega kohtu hinnangul pani menetlusalune isik LS §

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna isik juhtis teadlikult sõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades ja omamata juhtimisõigust ning olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Toomas Kuusiku käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teoga kaks väärteokoosseisu, milleks on sõiduki juhtimise isikuna, kes ei oma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja sõiduki juhtimise juhile keelatud seisundis. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS Karistuse mõistmisel peab arvestama kohaldatava karistuse üld- ja eripreventiivset mõju. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavaid asjaolusid Toomas Kuusiku puhul ei esine. Toomas Kuusik on Tartu Maakohtule 07.01.2016.a koostanud kahetsuskirja (tl 23), mille kohaselt menetlusalune isik tunnistab, et juhtis mootorsõidukit Chrysler Grand Voyagerit ilma juhtimisõiguseta ja olles joobes 0,32 mg/l. Sõitis autoga teoreetiliselt mööda põldu, kus liiklust ei esine ja sel juhul ei seadnud ka kellegi elu ohtu. Sellele vaatamata teab, et see tegu oli vale ja kahetseb tehtut väga. Teab, et kohtuotsusel otsustatakse kas aresti, ühiskonnale kasulikke töötunde või rahatrahvi. Ühiskondlikud töötunnid või arest rikuks tema töösuhet, kuna sai äsja endale töökoha Soome ja ta ei näitaks ennast heas valguses, kui peaks aresti saama või ühiskonnale kasulikke tunde. Kardab, et jääb ilma tööta, kui kohus otsustab eelnevate kahe valiku üle. Palub, et kohus määraks rahatrahvi. Võibolla on rahatrahv tõesti liiga väike karistus, kuid juba mõtlemine, et oht saada aresti või töötunde, paneb teda väga kõvasti kahetsema. Kahetsen oma tehtut siiralt ja lubab, et seda enam ei juhtu. Toomas Kuusik on menetluse käigus ja ka kahetsuskirjas enda süüd tunnistanud. Kohus arvestab Toomas Kuusiku puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Toomas Kuusikut on varem kolmel korral väärteokorras karistatud. Kriminaalkorras on Toomas Kuusikut kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Tartu Maakohtu 07.02.2013.a otsusega nr 1-13-1177 karistati Toomas Kuusikut tingimisi vangistusega. Sellest hoolimata jätkas ta katseajal samaliigiliste kuritegude toimepanemist ning Tartu Maakohtu 30.08.2013.a otsusega nr 1-13-7699 tunnistati Toomas Kuusik taas süüdi KarS § 424 järgi. Tartu Maakohtu 30.08.2013.a otsusega asendati Toomas Kuusikule mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Eelnevad kriminaalkaristused, sh tingimisi vangistus ega üldkasuliku töö kohaldamine ei ole mõjutanud Toomas Kuusikut joobeseisundis autorooli mitte istumast. 7

(8)Arvestades Toomas Kuusikule inkrimineeritud väärtegusid ja tema süü suurust, on kohus veendunud, et Toomas Kuusikut ei ole võimalik karistada rahatrahviga, kuna kergemaliigilised karistused ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt elama. Seega lähtudes eeltoodust ning õiguskorra kaitsmise huvidest, samuti võimalusest mõjutada Toomas Kuusikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Toomas Kuusikut tuleb karistada karistusega, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega ehk arestiga. Kohtu arvates ei ole aresti asendamine üldkasuliku töö tundidega põhjendatud, kuna kergemaliigiline karistus ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Ka menetlusaluse isiku kahetsuskirjast võib välja lugeda, et tal puudub motivatsioon üldkasuliku töö tunde teha ja ta ei soovi neid teha, kuna viibib välismaal. Kohus saab asendada aresti ÜKT tundidega ainult süüdlase nõusolekul. Kuna Toomas Kuusiku nõusolekut ÜKT tundide tegemiseks ei ole, siis ei saa kohus aresti asendada ÜKT tundidega. Kohus märgib, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Arvestada tuleb ka sellega, et Toomas Kuusik ei oma mootorsõiduki juhtimisõigust, seega puuduvad tal vastavad vajalikud oskused ja teadmised, kuidas liikluses erinevates olukordades toime tulla. Sõiduki juhtimine omamata juhtimisõigust ning olles alkoholijoobes, on väga ohtlik kombinatsioon ning sellist tegevust tuleb rangelt karistada. Sellise isiku süü on suur ning karistus peab olema range. Kohus leiab, et arvestades Toomas Kuusiku süü suurust ning toimepandud väärtegusid, samuti karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, tuleb menetlusalusele isikule mõista karistuseks arest 7 päeva. Seega eelnevat arvestades tuleb Toomas Kuusik süüdi tunnistada LS §

LS § 224 lg 2 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel raskeimat karistust ettenägeva sätte, s.o LS § 224 lg 2 järgi karistuseks 7 päeva aresti. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.