lg-t 6 analoogia alusel kohaldades teha keelumärke tõttu takistatud kanne keelumärkega õigustatud isiku nõusolekul (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-167-10; 3-2-146-10, p 24). Eelmärgitut arvestades oli hageja nõue põhjendatud ja hagi tuli rahuldada.
Apellatsioonkaebus 6. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi ja jätta hageja menetluskulud tema enda kanda või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palub kaasata menetlusse kolmanda isikuna AS ja kaaluda asja materjalide edastamist politseile kriminaalasja algatamiseks mh kelmuse või omastamise tunnustel. Juhul kui ringkonnakohus ei kaasa menetlusse kolmanda isikuna ASt ega rahulda kostja kaebust, palub kostja ümber vaadata menetluskulude jaotus ja jätta kummagi poole kulud enda kanda. Maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud (
Kohus tuvastas ebaõigesti asjaolud, hindas vääralt tõendeid, kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja eksis menetlusnormide kohaldamisel. Kostja suhtes on toime pandud grupiviisiline kelmus ja omastamine. Kostja jääb kõikides punktides vastuhagis toodu juurde. Kohus ei arvestanud, et kostja on kõrges vanuses õigusteadmisi mitteomav inimene, kes ei orienteerunud varaliste tehingute keerukuses ega saanud asjade juriidilisest käsitlusest ja tagajärgedest õigesti aru. Kostja on kuriteo ohver, kes sai petta ja jäi oma varast ilma. Kolmanda isiku AS menetlusse kaasamine oleks andnud võimaluse hageja osalust kinketehingus ja sellele järgnenud samme lähemalt uurida. Oluline on, et vaidlusaluse kinnisasja valdus ei ole kunagi hagejale üle läinud. 6 Maakohus leidis ekslikult, et kostja ei täitnud 18.05.2010 kinkelepingu tühistamisel tühistamise formaalseid eeldusi. Kostja taganes notari juures lepingust. Kui isik taganeb kinkelepingust, siis eelduslikult soovib ja peab isik silmas lepingu tühistamist ja endise õigusliku olukorra taastamist. Lepingu tühistamise avaldus on võimalik lugeda vastaspoolele üleantuks ka siis, kui see sisaldub hagis, mis toimetatakse kätte kostjale ja kostja võib aru saada hageja soovist tehing tühistada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-140-07, p 35). Taganemisavaldus anti hagejale üle, sest märget vastupidise kohta ei ole. Hageja menetluskulude jätmine kostja kanda on ebamõistlikult koormav. Kostja on varatu kõrges vanuses pensionär, oma täisealise, piiratud teovõimega poja eestkostja. Vastus apellatsioonkaebusele 7. Hageja palub jätta maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb
lg 1 p 3 alusel tühistada oluliste menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse.
lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.
lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis.
lg 1 p-de 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus viinud eelmenetluse läbi puudulikult. Kuna maakohus on jätnud eelmenetluse ülesanded olulises osas täitmata ning asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastamata, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Ringkonnakohtu hinnangul ei täitnud maakohus asja lahendamisel eelmenetluse ülesandeid ja selgitamiskohustust, mis võis viia ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus ei selgitanud välja kostja vastunõudeid, mis oli eelmenetluses kohtu esmane ülesanne. Praeguses vaidluses on maakohus jätnud 29.01.2014 määrusega kostja vastuhagi üldse läbi vaatamata, leides, et kostjal ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada (I kd, lk 169173). Ringkonnakohus tühistas 26.02.2014 määrusega maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks maakohtule, sealhulgas kostja vastuhagi osas. Ringkonnakohus tuvastas maakohtu määruses põhjenduste puudumise ja kohustas maakohut asjas viima läbi eelmenetluse. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei olnud välja selgitanud, millist eesmärki kostja oma vastuhagis täpselt taotles ja sellest tulenevalt kohustas ringkonnakohus maakohut asjaolusid täpsustama. Esmalt oli maakohus jätnud 23.08.2013 esitatud vastuhagi 30.08.2013 määrusega käiguta ja seejärel läbi vaatamata. Ringkonnakohus juhtis maakohtu tähelepanu 7 30.08.2013 määruse formaalsusele, sest määrusest ei olnud võimalik aru saada, milliseid puudusi pidi kostja kõrvaldama ja milles seisnes väidetav ebaselgus (I kd, lk 190-195). Maakohus ei ole kõrvaldanud ühtki ringkonnakohtu poolt tuvastatud eelmenetluse puudust ja ettekirjutused on jäänud täitmata. Juba üksnes nimetatu toob kaasa kohtuotsuse tühistamise, kuna lahend on tehtud puudulikult väljaselgitatud asjaolude pinnalt. Maakohtu mõttekäik selle kohta, miks ta jättis vastuhagi rahuldamata, ei ole jälgitav ega arusaadav. Kohtu vähesed järeldused poolte esitatud asjaolude kohta on vastuolulised ja ei tugine asjas kogutud tõenditele. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud
§-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõude ja kostja vastunõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.
lg 1 ja § 436 lg 3 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Juhul, kui pooled ei esita kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja tõendeid nende kohta, lasub kohtul vastav selgitamiskohustus. Selgitamiskohustuse täitmine peab olema dokumenteeritud, et kõrgema astme kohus saaks kohustuse täitmist kontrollida. Asja materjalist ei nähtu, et maakohus oleks
Õige on maakohtu järeldus, mille kohaselt vastuhagi vastas
Selleks, et kostja nõuet oleks võimalik lahendada, oleks kohus pidanud lähtuma kostja soovitud eesmärgist, tagades ühtlasi tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Alles seejärel on kohtul võimalik teha kindlaks vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ja tõendid nende kohta. Kohus ei ole võtnud eelmenetluses seisukohta poolte esitatud taotluste kohta (I kd, lk 142, 153). Taotluste osas ei võtnud kohus seisukohta ka kohtuistungil, kuna protokollist nähtuvalt oli kohtuistung formaalne. Kohtuistungil ei toimunud ka tõendite uurimist. Enne asja sisulise arutamise lõpetamist peab kohus
lg-te 1 ja 2 kohaselt arutama menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid ning küsima menetlusosalistelt, kas nad soovivad täiendada asja arutamist. Menetlusnormi rikkumise tõttu ei saanudki kohtuotsus olla kooskõlas
Kohtuotsuse puudulikkus ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumi. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tagama asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise. Maakohus peab esmalt tegema kostjale ettepaneku nõude täpsustamiseks. Olenevalt nõudest tuleb kostjal esitada nõude aluseks olevad asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, arvestades seejuures nõuete eeldusi. Seejärel tuleb anda hagejale võimalus oma vastuväidete ja nende kohta tõendite esitamiseks. Vajadusel tuleb teha kostjale ettepanek oma vastuhagi täiendada. Otsuse tühistamisel menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ei vasta ringkonnakohus apellatsioonkaebuse muudele väidetele. 18.05.2010 sõlmisid kostja ja hageja kinkelepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu, millega kostja kinkis AÜ XXXXX-XX krunt nr XX (registriosa nr XXXXXX) hagejale ja seati hüpoteek Swedbank AS kasuks 501 000 krooni suuruses. Hüpoteegiga tagati Swedbank AS nõuet hageja vastu, mis tulenes 14.05.2010 sõlmitud laenulepingust nr 10-034818-EV. Lisaks on hageja 29.10.2010 Swedbank AS-ga sõlminud veel ühe laenulepingu, millist laenu tagab XXXXX kinnistu. 8 VÕS § 259 lg 1 kohaselt kohustub kinkelepingu järgi üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeleping on oma olemuselt tasuta leping. Määrav on tavaarusaam kingitusest. Praeguse vaidluse puhul jättis maakohus tuvastamata, kas tingimustes, kus asja materjalidest nähtuvalt kinkija ja kingisaaja ei olnud tuttavad, kinkijal, olles ilma jäänud oma XXXXXXXX XXX XXX-XX korteriomandist, puudus eluline vajadus kinkida kinnistu pindalaga 935 m2, millel asub ehitis pindalaga 104 m2 oli tema elukohaks koos invaliidist pojaga. Maakohus ei andnud hinnangut, kas kinnistu kinkeleping, millega ühes seadis kinkija hüpoteegi Swedbank AS kasuks hüpoteegisummale 501 000 krooni, oli oma olemuselt kinkeleping või oli tegemist tasulise võõrandamisega, mis võib anda aluse kinkelepingust taganemiseks. Sisuliselt võis olla tegemist hageja laenu tagamisega. Ringkonnakohus heidab maakohtule ette eelmenetluse puudulikku läbiviimist ka seetõttu, et kohus, jättes hindamata 18.05.2010 lepingu olemuse (I kd, lk 63-69), ei selgitanud välja, milline seos oli sellel kostja poolt esitatud 22.06.2010 kokkuleppega, mille sõlmis kostjaga AS (I kd, lk 48-49, 79-81). 22.06.2010 sõlmitud kokkuleppes kinnitas AS, et kinnistu kinkeleping ja hageja laen olid vormistatud rahaliste vahendite kaasamise eesmärgil kohtutäituri poolt enampakkumisele pandud korteriomandi kostjale soetamiseks, st kostja korteriomandi XXXXXXXX XXX XXX-XX säilitamiseks ja samuti XXXXX kinnistu omandi tagastamisest kostjale. Kokkuleppes kinnitas (ap 6) AS, et laenulepingu oli hageja Swedbank AS-ga sõlminud 14.05.2010. Seega on alusetu ja asja materjalidega ei ole kooskõlas kohtu järeldus, mille kohaselt kohus nõustus hagejaga, kelle väitel ei olevat nad AS-ga tuttavad ja tegutsesid iseseisvalt. Kohus nõustus hagejaga, kes väitis, et kostja ei olnud kogenematu, kuna tal oli eelnev kokkupuude kinnisvara tehingute tegemisel. Arusaamatuks jääb, millel kohtu paljasõnaline järeldus tugineb. Maakohus ei ole vastanud kostja väitele (I kd, lk 45), mille kohaselt pakkus AS välja kostjale tundmatu isiku, s.o hageja, kes olevat tehingu tegemiseks usaldusväärne ja varasemalt AS hea sõbrana teda äritegevuses abistanud. Hageja väidete õigsust, mille kohaselt ei tegutsenud nad kostja vastu koos, seab kahtluse alla aasta hilisem käitumine ja toimunud tehingute ajalugu: 18.05.2010 sõlmis kostja hagejaga kinkelepingu, 22.06.2010 sõlmis AS kostjaga kokkuleppe ning 1.06.2011 sõlmis hageja AS ja tema abikaasa EV-ga kinnistu müügilepingu. Nimetatud tehinguid tuleb hinnata koos poolte väidete kontrollimisel, tuvastamaks poolte tahe lepingu sõlmimisel. Nimetatud asjaolusid hinnates võib tekkida maakohtul alus väita, et tegemist ei olnud kinkega ja et hageja ei soovinud võõrandada (kinkida) kinnistut, vaid ta võõrandas vara tasu eest, kuivõrd talle lubati korterit (kohtutäituri poolt enampakkumisele pandud kostja korter tagasi osta) ja XXXXX XX omand taastada. Kui maakohus tuvastab asjaolusid hinnates, et tegemist oli tasulise võõrandamisega, võivad asjaolud anda aluse taganeda kinkelepingust või alternatiivselt tühistada leping kostja poolt esitatud nõuete alusel. Lepingu tühistamiseks annavad aluse täiendavate lubaduste andmine ja asjaolu, et algselt kostja uskus antud lubadusi. Maakohus ei ole otsuses toonud ühtki põhjendust, mis kinnitaks, et kostja, kes oli jäänud ilma oma elukohast Tallinnas, XXXXXXXX XXX XXX-XX, oli nõus kinkima ka XXXXX XX kinnistu, saamata mingit vastuhüve. Kui maakohus tuvastab, et tegemist oli tasulise võõrandamisega ja asjaolud annavad aluse 18.05.2010 lepingust taganemiseks, tuleb kohaldamisele taganemisõigus, st kostjal on õigus saada kingitud ese tagasi alusetu rikastumise sätete alusel. Hagejal tuleb kostjale tagastada kinnistu seisundis, millises hageja ta sai, st tagastada tuleks koormatisevaba kinnistu või, 9 arvestades, et kinnistule on seatud hüpoteek, mis tagab hageja laenusid (1.06.2011 laepingu p 2.3.1 ja 2.3.2 kohaselt on hageja võtnud vähemalt 2 korral laenu, mida hüpoteek tagab - I kd, lk 4), tuleb hagejal hüvitada kostjale hüpoteegi kustutamisega seotud summad ja vastavad täitemenetluse kulud. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul täita selgitamiskohustust, et kostjal oleks võimalik täiendada oma vastuhagi, st esitada asja ülevaatlikkuse tagamiseks uus hagiavaldus, kus on võimalik esitada alternatiivseid kinkelepingust (mis olemuselt ei pruugi olla kinge) taganemisavalduse või lepingu tühistamise nõudeid ning täiendavalt esitada soovi korral rahaline nõue. Selleks tuleb maakohtul osutada kostjale vajadusel kaasabi tõendite kogumisel, tuvastamaks hüpoteegi ja sellega kaasnevate kulutuste suurus. Maakohus ei arutanud menetlusosalistega
lg-s 4 sätestatud kompromissi sõlmimise võimalust, kuigi poolte valmisolek selleks oli ilmselt olemas. Kostja on selgitanud 30.01.2015 kohtuistungil, et soovib, et hageja ja AS tasuksid ära pangavõlad ja tagastaksid kinnistu. Samal istungil on hageja esindaja avaldanud, et selleks peaks hageja teada saama nõude suuruse (II kd lk 48 pöördel).
lõike 2 kohaselt on tühistatud otsuse teinud maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohad ainult õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel. Seetõttu ei tuvastanud kolleegium käesolevas lahendis asja lahendamiseks vajalikke mistahes elulisi asjaolusid, sest maakohtule need asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud ei ole. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
lõike 3 teise lause ja § 176 lõike 6 alusel jäävad menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine otsustada asja uuesti lahendavale maakohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.