← Eesti

3-15-41/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2016, Jõhvi Haldusasja number 3-15-41 Haldusasi Aleksei Balahnitšovi (Balahnitšov) k

) § 90 lg 3 alusel ööpäev läbi lukustatud kambris. Kaebajale oli igapäevaselt tagatud vähemalt ühetunnine jalutuskäik värskes õhus. 7.

  1. Täiendavaid liikumisvõimalusi on kaebajale andnud ka kokkusaamistel käimine ametnike ja perekonnaliikmetega, mis toimusid järgmistel aegadel:
  2. aprillil 2014,
  3. aprillil 2014,
  4. mail 2014,
  5. mail 2014,
  6. juunil
  7. 7.
  8. kuni Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)
  9. detsembri
  10. a lahendini Tunis vs. Eesti ei pöördunud kaebaja kordagi Tallinna Vangla poole teemadel, mis puudutaksid kambrite põrandapinda. 7.
  11. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest ei nähtu ühtegi kaebust, mis otseselt või kaudselt võiks puudutada kaebusi, mis tuleneksid väidetavast ebapiisavast põrandapinnast. 7.
  12. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu tuleks kambri põrandapinna suuruse arvestamisel põrandapinnast maha arvata mööbli alla jääv pind. Sellist seisukohta toetab EIK järjekindel praktika. 7.
  13. Vastustaja ei nõustu ka sellega nagu tuleks kambri põrandapinna suuruse arvestamisel põrandapinnast maha arvata WC alla jääv pind. Kohtule esitatud tabelist nähtub, et Tallinna Vanglas viibimise ajal oli kaebajale tagatud vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 6 lg-st 6 tulenev kinnipeetavale ettenähtud põrandapind, mis lisaks oli ka ilma WC-alust pinda arvesse võtmata suurem kui 3 m2 kinnipeetava kohta. Seega oli kaebajale Tallinna Vanglas kasutada olnud põrandapind kooskõlas kehtiva õigusega, samuti EIK-i praktikaga. 7.
  14. Arvestades Tallinna Vangla tingimusi kogumis, ei olnud need sellised, et oleksid kaebajale kaebuses märgitud kannatusi põhjustanud. Kambrites, milles kaebaja viibis, oli osaliselt avatav aken, mis võimaldas ruume hõlpsasti ventileerida. Akna olemasolu tagas 2

(7)3-15-41 kambri loomuliku valgustatuse. Täiendava kunstliku valgusallikana oli kambrite laes valgustid ning lisaks oli vanglas viibivatel isikutel vangla vahendusel võimalik tugevama kunstliku valgustuse saamiseks soetada isikuarvel oleva raha eest näpitslamp. Lisaks avatavale aknale oli kambrites sundventilatsioon. Nõutava temperatuuri kindlustas kambrites keskküttesüsteem. Kambrites oli kambrist eraldatud ja veega WC ning kraanikauss. Lisaks võimaldati duši kasutamist. Voodipesu vahetati reeglina kaks korda kuus. Igal vahistatul ja süüdimõistetul oli oma voodikoht, oma padi, tekk, madrats ja voodipesu. Ajavahemikul 22:00 – 06:00 oli vanglas öörahu, mis tähendab, et isik sai korralikult välja puhata. 7.
  1. Kaebajale oli tagatud mõningane meelelahutus, infovajaduse rahuldamine ja ka suhtlemisvõimalus lähedastega (kirjavahetus, helistamine, lühiajalised kokkusaamised). Vahistatutel ja süüdimõistetutel oli ca iga kahe nädala tagant võimalus laenutada Tallinna Vangla raamatukogust raamatuid, samuti väljastas vangla ajalehti. Loa alusel väljastati kambritesse isiklikke raadioid, televiisoreid ja muid meelelahutusliku iseloomuga esemeid. Lisaks oli vahistatutel lubatud saada pakke. Sisseoste võimaldati sooritada reeglina kaks korda kuus. Usuliste vajaduste rahuldamiseks oli võimalus kohtuda individuaalselt vangla kaplaniga. Vahistatute ja süüdimõistetute käsutuses olid ka vangla sotsiaaltöötajad, psühholoogid ning meditsiinipersonal. Võimaluste piires võimaldati ka vahistatutele hõivetegevust. Toitlustamise kolm korda päevas tagas vangla. Samuti võimaldati iga päev värskes õhus jalutamist. Seega ei saanud vangistustingimused ületada nõutavat minimaalset raskusastet, sest need olid ja on Tallinna Vanglas vähemalt rahuldaval tasemel. 7.
  2. Seoses kaebaja väidetega kambrite niiskusele ja rõskusele selgitab vastustaja, et need ei ole usutavad. Kambrites on osaliselt loomulik ning osaliselt sundventilatsioon ning kinnipeetavatel on võimalik kambrite õhuhulka suletud osakonnas reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu. Samuti on kambrites keskküte, mis tagab kütteperioodi ajal, kui väidetav niiskus võib ilmastikust tingitult kambritesse tekkida, ühtlase temperatuuri ja kuivatab õhku. Ka ei kinnita kaebaja väidet vangla poolt teostatud õhuniiskuse mõõtmised ning kuigi mõõtmisi ei teostata igapäevaselt ja kõikides kambrites, saab asuda seisukohale, et õhuniiskuse tase ei ole selline, mis võiks põhjustada mittevaralise kahju tekkimist. Samas, kui kaebaja ning temaga samas kambris olnud teised kinnipeetavad tundsid, et kambris pesu pesemisest tekib niiskus, siis oli neil võimalik taotleda vanglalt vangla riietust, mille pesemise eest hoolitses vangla. Seega oli kaebajal võimalus hoida ära enda väidetavalt puudulikes tingimustes kinnipidamist. 7.
  3. Kaebaja väidab ka valgustuse mittevastavust nõuetele. Samas ei väida kaebuse esitaja, et kunstlik valgus oli ainus valgustus kambris ja loomulik valgustus puudus. Kuna kaebaja ei ole ise olukorra parandamiseks või muutmiseks midagi ette võtnud (kaebaja ei ole Tallinna Vanglas viibimise ajal selle probleemiga vangla poole pöördunud), saab asuda seisukohale, et kambri väidetav vähene kunstlik valgustatus tegelikult probleemiks ei olnud. 7.
  4. Kinnipeetavate kambrite valgustusele ei ole õigusaktidega kehtestatud erinõudeid ning arvestada tuleb eluruumidele esitatavate nõuetega. Vabariigi Valitsuse
  5. jaanuari 1999 nr 38 määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ p 5 kohaselt peab eluruumi igal toal olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse tuulutamiseks ning tagab neis piisava loomuliku valgustuse. Tallinna Vangla kambrites on kaks laepirni võimsusega 75 W, tualetis üks lamp võimsusega 60 W ning ukse kohal öövalgusti võimsusega 40 W. Määruse nr 38 selles osas täpseid norme ei kehtesta. Seega vastas kunstlik valgustus

§ 45lg 1 sätestatule.

Kui kaebaja leidis, et vajab tugevamat kunstlikku valgustust, siis oli tal võimalik endale vangla kaupluse vahendusel näpitslamp lisaks soetada. 7.

  1. Lisaks on siinjuures oluline ka asjaolu, et Tallinna Vangla andmetel ei ole kaebaja vangla poole pöördunud kaebusega seoses kambri vähese valgusega ega ka kambri niiskustasemega. 7.
  2. Kaebaja väidab kambrites ventilatsiooni puudumist. Selgitame, et Tallinna Vangla kambrites on osaliselt loomulik ning osaliselt sundventilatsioon ning kinnipeetavatel on 3

(7)3-15-41 võimalik kambrite õhuhulka suletud osakonnas reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu. Samuti on kambrites keskküte, mis tagab kütteperioodi ajal ühtlase temperatuuri ja kuivatab õhku. 7.
  1. Kaebaja ei ole vaidlusalusel perioodil esitanud vanglale ühtegi pöördumist, millest nähtunuks otseselt või olnuks võimalik välja lugeda, et ebapiisav põrandapind või muud kambri tingimused kaebajale tema poolt kaebuses kirjeldatud kannatusi põhjustaks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Kohtu menetluses on kaebaja mittevaralise kahju hüvitise nõue seoses väidetavalt väärikust alandavate kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas. Kaebus puudutab ajavahemikku
  3. aprill −
  4. juuli
  6. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
  7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Praeguses asjas on kaebaja väitnud talle kahju tekitamist väärikuse alandamisega.
  8. Vastustaja (Tallinna Vangla) on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (vangistuse täideviimine). Kohus peab hindama, kas vastustaja on kaebaja kinnipidamisel käitunud õigusvastaselt ning hoidnud teda väärikust alandavates tingimustes ning kas sellega tekitati hüvitamisele kuuluvat kahju. 12.

§ 45

lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas. Alates

  1. jaanuarist 2014 kehtivas VSKE redaktsioonis on põrandapinna minimaalseks suuruseks ette nähtud 3 m 2 (§ 6 lg 6). Kaebaja puhul pole selle normi vastu eksitud.
  2. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja viibis kaebusega hõlmatud ajavahemikul Tallinna Vanglas vahistatu staatuses.
  3. Vastustaja on kohtule esitanud tabelina ülevaate A. Balahnitšovi paigutamiste ja kambrite täituvuse kohta (tl 44-45). Tabelitest nähtub, millistel kuupäevadel on kaebaja mingis kambris viibinud, ära on näidatud kambri number, iga kambri suurus ruutmeetrites, kambri täituvus (kambris kinni peetud isikute arv) ning põrandapind ühe isiku kohta ruutmeetrites. Samas on näidatud, kas kambri juurde kuulus eraldi WC ning sellistel juhtudel näidatud ka kambri suurus ilma WC pinnata ja kambri pind ühe 4

(7)3-15-41 isiku kohta ilma WC pinda arvestamata. Asja materjalidest nähtub, et olenemata sellest, kas arvestada WC pind põrandapinna hulka või mitte, on kaebajale kogu perioodi vältel tagatud üle 3 m2 (vähemalt 3,53 m2) põrandapinda.
  1. Riigikohus selgitas
  2. detsembri
  3. a otsuses asjas nr 3-3-1-42-15, et kuigi EIK on vanglakambri põrandapinna kaasuste asjaolusid vahel refereerinud tualettruumi pindala arvesse võtmata (nt asi nr 36059/12: Bordenciu/Rumeenia, p-d 9– 17), on ta teistes asjades jällegi arvestanud kambripinda koos tualetiga (nt asi nr 44753/12: Gégény/Ungari, p-d 6; 29334/11: Lutsenko/Ukraina, p 117). Sageli on EIK riive intensiivsuse hindamisel rõhutanud, et vaadeldud isiklik ruum on hõlmanud ka WC ning mööblialust pinda, ning käsitlenud riivet selle võrra intensiivsemana (nr 43589/02: Salakhutdinov/Venemaa, p 72; 30112/04: Petrenko/Venemaa, p 39). EIK praktikast ei tulene aga, et ilma tualettruumi pindala ja mööblialust põrandat arvesse võtmata peab kinnipeetava käsutuses igal juhul olema põrandapinda vähemalt 3 m 2 või et soovitavalt võiks seda olla vähemalt 4 m
  4. Sellist kohustust ei tulene ka Eesti õigusaktidest. Kui kohustust ei tulene kehtivast õigusest, sh välislepingust, ei saa isik selle rikkumisele tugineda kahjuhüvitise nõudmisel RVastS §-de 7 ja 9 alusel.
  5. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-42-15 selgitanud, et asjades, kus isiklik ruum jääb vahemikku 3 kuni 4 m2, saab EIÕK art 3 rikkumisega olla tegemist vaid juhul, kui isiku olukorda raskendasid muud puudused, iseäranis seoses värskes õhus jalutamise võimalusega, juurdepääsuga loomulikule valgusele või värskele õhule, ventilatsiooni või küttega, tualettruumi kasutamise privaatsusega või põhiliste sanitaar- ja hügieeninõuetega (nt EIK otsused asjades nr 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt/Venemaa, p 149; 8968/08: Jirsák/Tšehhi, p 64; 7334/13: Muršić/Horvaatia, p 57, käesoleval ajal veel jõustumata). 17.

§ 90

lg 3 kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib. Erinevalt kinnipeetavatest, kes üldjuhul saavad oma osakonna piires nelja tunni jooksul liikuda, vahistatutel selline võimalus puudub. Samuti on nende staatuse eripärast tingitult piiratud suhtlemisvõimalused. Vahistatule on tema soovi korral ette nähtud võimalus vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus (

§ 93lg 5).

Vahistatu režiimi eripärast tingitult on neil ka piiratumad sportimisvõimalused. Praeguse kaebaja puhul tuleb arvestada, et kõnealusel perioodil viibis ta kogu aja vahistatu staatuses.

  1. Kinnipidamistingimuste kogumi hindamisel on oluline arvestada ka erinevaid suhtlus- ja tegevusvõimalusi. Vastustaja märkis vastuses kaebusele, et täiendavaid liikumisvõimalusi on kaebajale andnud ka kokkusaamistel käimine ametnike ja perekonnaliikmetega, mis toimusid järgmistel aegadel:
  2. aprillil 2014,
  3. aprillil 2014,
  4. mail 2014,
  5. mail 2014 ja
  6. juunil
  7. Kaebajale oli tagatud mõningane meelelahutus, infovajaduse rahuldamine ja ka suhtlemisvõimalus lähedastega (kirjavahetus, helistamine, lühiajalised kokkusaamised). Vahistatutel ja süüdimõistetutel oli ca iga kahe nädala tagant võimalus laenutada Tallinna Vangla raamatukogust raamatuid, samuti väljastas vangla ajalehti. Loa alusel väljastati kambritesse isiklikke raadioid, televiisoreid ja muid meelelahutusliku iseloomuga esemeid. Lisaks oli vahistatutel lubatud saada pakke. Sisseoste võimaldati sooritada reeglina kaks korda kuus. Usuliste vajaduste rahuldamiseks oli võimalus kohtuda individuaalselt vangla kaplaniga. Vahistatute ja süüdimõistetute käsutuses olid ka vangla sotsiaaltöötajad, psühholoogid ning meditsiinipersonal. Võimaluste piires 5

(7)3-15-41 võimaldati ka vahistatutele hõivetegevust. Toitlustamise kolm korda päevas tagas vangla. Samuti võimaldati iga päev värskes õhus jalutamist. Seega ei saanud vangistustingimused ületada nõutavat minimaalset raskusastet, sest need olid ja on Tallinna Vanglas vähemalt rahuldaval tasemel. Kaebaja ei ole nendele vastustaja seisukohtadele vastu vaielnud. 19. Kaebaja on napile kambripinnale lisaks viidanud erinevatele probleemidele seoses kinnipidamistingimustega (valgustus ei vastanud nõuetele, pesu tuli pesta ja kuivatada kambris. Puudus vastav ventilatsioon ja tekkisid terviserikked kitsas ruumis viibimisest tulenevalt). Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega (tl 42p) nende kinnipidamistingimustega seoses ega pea vajalikuks kõiki vastustaja seisukohti üle korrata. Täiendavalt märgib kohus järgmist. 20.

§ 93

lg 1 kohaselt kannab vahistatu isiklikke riideid, kuid kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad või kui vahistatu ei soovi neid kanda, saab ta vanglalt tasuta riietuse. Tallinna Vangla kodukorra p 11.2.2 kohaselt on vanglariietuse pesemine tasuta. Kinnipeetav, kellel on selleks rahaline võimalus, saab isiklikud riided anda pesemiseks vanglale või vanglale teenust osutavasse pesumajja vastavalt vangla direktori kehtestatud hinnakirjale (kodukorra p 11.2.5). Selleks raha puudumisel on järelikult kambris niiskuse vältimiseks võimalus isiklikest riietest loobuda. 21. Tallinna Vangla vastusest nähtub, et piisav valgustus tagatakse loomuliku ja kunstliku valgusega üheskoos. Vastustaja vastuse kohaselt on Tallinna Vangla kambrites reeglina 2 laelampi, lisaks on kambrites kaks seinalampi - üks tualetis, teine kambriukse kohal olev öövalgusti. Päevasel ajal lisandub aknast tulev loomulik valgus. Akna ees on küll trellid, kuid mitte muid tõkkeid ega piirdeid, mis takistaks loomuliku valguse sissepääsu kambrisse. Ka

§ 45

lg-st 1 tuleneb, et ruumi piisav valgustatus tuleb kindlustada kambris oleva akna ja kunstliku valgustuse koosmõjus. Akna olemasolu üle asjas vaidlust ei ole.

  1. Nii puuduliku kunstliku valguse kui ka liigse niiskuse korral on kohane õiguskaitsevahend kohene pöördumine vanglaametnike poole, et saavutada häirivate olmeprobleemide kõrvaldamine või leevendamine. Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja pole seoses väidetavalt õigusvastaste kinnipidamistingimustega kunagi vangla poole pöördunud (vastuse p 15, tl 42p). Praegusel juhul pole põhjust kahelda vastustaja seisukohtades nii toimiva ventilatsiooni kui ka piisava valgustuse tagamisest. Asjaolu, et kaebaja pole neis küsimustes vangla poole pöördunud, viitab, et õiguste väidetav riive polnud märkimisväärne ning kaebaja ei tajunud võimalikke ebamugavusi väärikust alandavatena.
  2. Vastustaja on kaebaja kinnipidamistingimusi iseloomustades märkinud veel omaette voodikoha olemasolu ja regulaarset voodipesu vahetamist. Omaette voodikoha tähtsust on ka EIK rõhutanud (näiteks asjas Logothetis jt vs. Kreeka (kaebus nr 740/13),
  3. september 2014; Murśić vs. Horvaatia (kaebus nr 7334/13),
  4. märts 2015).
  5. Kohtu hinnangul on vastustaja tegutsenud õiguspäraselt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajale ei tekitatud mittevaralist kahju, mis kuuluks hüvitamisele. Seetõttu jääb rahuldamata A. Balahnitšovi kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot. 6

(7)3-15-41 25. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtul enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.