alusel kahtlustatavana kinni peetud 19.10.2014.a, vabastatud 19.10.2014.a Alates 19.10.2014.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 19.10.2015.a. 1 1-15-9878 Kaitsja Juho-Enn Aule Juhindudes
, 179, 180 lg 3, 237, 238, 310, 311-313, 318, 319, VÕS § 1043, 1045 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tunnistada Valdur Rebane KarS § 118 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) aastat. Vastavalt
lg 2 sätetele vähendada Valdur Rebasele (Rebane) mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.10.2014.a, s.o 1 (üks) päev. Ärakandmisele kuulub vangistus 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 kohustada Valdur Rebast (Rebane) täitma KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatuid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Valdur Rebane katseajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Valdur Rebasele määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 13.01.2016.a. KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus Valdur Rebasel algab, kohtulahendi jõustumisest. Valdur Rebase (Rebane) suhtes pole kehtivat tõkendit. 2 1-15-9878 Tsiviilhagi VÕS § 1043 ja
lg 1 alusel välja mõista Valdur Rebase’lt XXX’a kasuks tsiviilhagi summas 16000,00 eurot (mittevaraline kahju summas 10000 eurot ja varaline kahju summas 6000,00 eurot). Tsiviilhagi tasuda XXX’a arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX Swedbank pangas. Mittevaralise kahju ülejäänud osas, s.o 20000 eurot jätta rahuldamata. Asitõendid 1 CD plaati salvestustega, mis asub kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud Valdur Rebase’lt välja mõista
lg 1 alusel menetluskuludena:
lg 1 p 4 alusel kannatanu kaitsjatasu summas 1725,00 eurot (üks tuhat seitsesada kakskümmend viis eurot).
I0008) summas 84,00 eurot (kaheksakümmend neli eurot).
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 144,00 eurot (ükssada nelikümmend neli eurot).
Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda
lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 252,33 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 252,37 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 3 1-15-9878 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitsme) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. ESITATUD SÜÜDISTUS Valdur Rebast (Rebane) süüdistatakse selles, et tema 19.10.2014.a kella 03.25 paiku Harjumaal, Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Mõisa tee 21 asuva Kiiu Kõrts juures, tekkinud tüli käigus lõi tahtlikult ühe korra klaasist pudeliga XXX’a vastu pead, millest pudel purunes ja seejärel lõi katkise klaaspudeliga XXX’a kaks korda näkku, ühe korra paremasse kätte, ühe korra rinda ja ühe korra paremasse põlve, millega tekitas XXX’ale füüsilist valu ja kehavigastused - pindmised suurte veresoonte vigastusteta lõikehaavad paremal pool näol, juustega kaetud peanahal, paremal pool kaela eespinnal, paremal küünarvarrel ja põlvel ning vasakul pool rindkere eespinnal, millest näovigastuste armid ei ole kõrvaldatavad tavaliste meetoditega ning vajavad korrigeerimiseks kosmeetilist operatsiooni ehk põhjustavad nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse. Sellega Valdur Rebane pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse, s.o KarS § 118 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatav Valdur Rebane avaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistuse ja süüdistusakti sisu on talle arusaadavad ning ta tunnistab end täielikult süüdi, kahetseb toimepandud tegusid ning on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluse korras. Esitatud tsiviilhagi varalise kahju osas, on süüdistatav nõus hüvitama, esitatud mittevaralise kahju nõue on põhjendamatult suur. Prokurör asus seisukohale, et Valdur Rebase tegevus oli tahtlik. Ta ründas kannatanut selja tagant, seejärel asus maas lamavale kannatanule purunenud pudeliga hoope jagama. Kannatanule tekitatud vigastused ei parane, neid saab üksnes korrigeerida ehk vähem nähtavaks muuta. Tegemist on ravimatu vigastusega, mis moonutab oluliselt nägu, kuna suu 4 1-15-9878 ja lõua piirkonnas on silmatorkavad ja suured armid. Valdur Rebase tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Valdur Rebase tegevus on eesmärgipärane, ta võttis pudeli, läks baarist väljunud kannatanule järgi ning ründas teda. Prokurör leidis, et ei saa rääkida muust tahtluse vormist kui kavatsetus. Valdur Rebasel puuduvad kehtivad karistused, ent tema agressiivne käitumine paistab olevat pikaaegne. Raskendavad asjaolud puuduvad, julmus ja raske tagajärg on hõlmatud süüdistuse sisuga. Kahetsust ei saa lugeda kergendavaks asjaoluks, kuna Valdur Rebane ei ole andnud tõele vastavaid ütlusi. Karistuse osas leidis prokurör, et karistus ei tohiks olla miinimummääras, arvestades raskeimat tahtluse liiki. Prokurör taotles Valdur Rebase süüdimõistmist KarS § 118 lg 1 p 5 järgi ning tema karistamist 6 (kuue) aastase vangistusega.
lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 (neli) aastat vangistust, millest arvata maha KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 (üks) päev. Prokurör palus väljamõista kaitsjatasud, ekspertiisitasu, sundraha ning rahuldada esitatud tsiviilhagi. Salvestused jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. Kannatanu lisas, et jääb esitatud tsiviilhagi juurde. Mittevaralise kahju suuruse osas märkis kannatanu, et seoses toimunuga võtab ta antidepressante, peab elu lõpuni olema sellise näoga, kust nähtuvad moonutavad vigastused. Kannatanu esindaja nõustus prokuröri taotletud karistusega. Süüdistatava tahtlus oli selgelt suunatud raskete vigastuste tekitamisele. Varalise kahju nõue 6000 eurot on põhjendatud ning leidnud tõendamist meditsiinidokumentidega. Põhjendatud on ka mittevaralise kahju nõue 30000 eurot, kuivõrd tekitatud armid ei ole tõenäoliselt lõplikult kõrvaldatavad. Antud armid jäävad kannatanule elu lõpuni, neid ei saa varjata. Lisaks on selle ründe tagajärjel tekkinud kannatanule ka hingelised läbielamised, mis ei ole tänaseks möödunud, kannatanu vajab rahusteid ja antidepressantravi. Samuti ei ole kannatanu kõik füsioloogilised funktsioonid enam samal tasemel kui enne. Kannatanu esindaja märkis, et 30000 eurot on mõistlik summa, mis võiks kompenseerida osa läbielatud kannatusi. Kannatanu esindaja palus esitatud tsiviilhagi täies ulatuses rahuldada, samuti hüvitada kannatanule esindaja menetluskulud. Kaitsja märkis, et Valdur Rebane on ennast süüdi tunnistanud, süüdistus on põhjendatud ja kvalifikatsioon on õige. Kaitsja viitas, et eelmistest toimepandud kuritegudest on möödunud küllaltki pikk aeg, mille jooksul ei ole süüdistataval olnud tõsiseid rikkumisi. Süüdistataval on töökoht, laps, elukaaslane. Kaitsja asus seisukohale, et ei olnud mingisugust alust arvata, et süüdistatav paneb oktoobris toime kuriteo, seega ei ole põhjendatud prokuröri poolt taotletud karistus. Valdur Rebane ei vaidlusta varalise kahju nõuet, see on põhjendatud. Samas märkis kaitsja, et käesoleval ajal ei saa konkreetset summat väljamõista, kuna pole teada, millal operatsioon toimub ning kui palju see maksab. Mittevaralise kahju nõude osas, lisas kaitsja, et 30000 eurot ei ole põhjendatud, mingite summade väljamõistmine peab olema seostatud kannatanu läbielamistega, samas ka kuriteo toimepannud inimese käitumisega ning materiaalsete võimalustega. Karistuse osas leidis kaitsja, et Valdur Rebase karistus peaks olema väiksem ning tingimisi, et tal oleks võimalik kannatanule tasuda tekitatud kahjud. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED 5 1-15-9878 Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab et Valdur Rebase süü KarS § 118 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid ning kirjalikud materjalid. − − − − − − − − − − − − − − − − − Kannatanu XXX’a suuline kuriteoteade (I kd lk 2); Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (I kd lk 4-7); Meditsiinikaart nr XXX ja epikriis (I kd lk 8-11); Kiirabikaart (I kd lk 12); Kannatanu XXX’a ütlused (I kd lk 15-17, lk 20-21); Isiku kahtlustavana kinnipidamise protokoll koos fototabeliga (I kd lk 27-31); Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I kd lk 32); Tunnistaja XXX ’e ütlused (I kd lk 36-38); Tunnistaja XXX ’i ütlused (I kd lk 39-41); Asitõendi vaatlusprotokoll + CD plaat (I kd lk 43-45); Tunnistaja XXX ütlused (I kd lk 46-49); Tunnistaja XXX ütlused (I kd lk 50-53); Tunnistaja XXX ’i ütlused (I kd lk 55-58); Tunnistaja XXX ’i ütlused (I kd lk 60-62); Tunnistaja XXX ’i ütlused (I kd lk 64-66); Kahtlustatava Valdur Rebane ütlused (I kd lk 68-71, 93-96); Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 15E-PõI0008 fototabeli ja lisadega (I kd lk 7477, lk 78-82, lk 84-92). Iseloomustavad tõendid − − − − − Tõend isiku maksustatava tulu kohta (I kd lk 98); Teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (I kd lk 99); Karistusregistri õiend (I kd lk 100-104); Kriminaalmenetluse 08230111818 lõpetamise määrus (I kd lk 105); Lühimenetluse taotlus (I kd lk 109). Antud tõendite ja kirjalike materjalide avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et Valdur Rebane pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega kaasnes nägu oluliselt moonutav vigastus, s.o KarS § 118 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Valdur Rebane on pannud toime KarS § 118 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema 19.10.2014.a kella 03.25 paiku Harjumaal, Kuusalu vallas, Kiiu alevikus, Mõisa tee 21 asuva Kiiu Kõrts juures, tekkinud tüli käigus lõi tahtlikult ühe korra klaasist pudeliga XXX’a vastu pead, millest pudel purunes ja seejärel lõi katkise klaaspudeliga XXX’a kaks korda näkku, ühe korra paremasse kätte, ühe korra rinda ja ühe korra paremasse põlve, millega tekitas XXX’ale füüsilist valu ja kehavigastused. Tekitades sedasi XXX’ale nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse. Valdur Rebane on ennast kohtueelsel uurimisel osaliselt ja kohtus nimetatud episoodis täielikult süüdi tunnistanud. Ülekuulamisel antud ütluste kohaselt tunnistab Valdur Rebane oma süüd osaliselt nimelt selles, et ta muutus agressiivseks ning lõi kannatanut valimatult korduvalt rusikatega erinevatesse kohtadesse. Kahetseb tegu. Kohtuistungil tunnistas 6 1-15-9878 süüdistatav ennast süüdi kannatanu löömises katkise pudeliga. Valdur Rebase poolt eeluurimisel ja kohtus antud ütlused on omavahel riimuvad ka muude menetluse käigus kogutud tõenditega ning Valdur Rebase süü 19.10.2014.a episoodis on tõendamist leidnud ka lisaks kannatanu XXX’a suulise kuriteoteatega, millest nähtuvalt löödi teda klaasist pudeliga. Vigastusi tekitati näole, kätele ja jalgadele; isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, mille kohaselt on isiku näol side, näha on marrastusi ja lõikehaav paremal käel, paremal põlvel on side; meditsiinikaardiga nr XXX , millest nähtub, et isikul diagnoositi pea lahtised hulgihaavad. Kaasnevaks haiguseks diagnoositi põlve ja küünarvarre muude osade lahtised haavad; epikriisiga, mille kohaselt tuvastati kannatanul koljusisene vigastus, konkussioon; kiirabikaardiga, mille kohaselt kannatanul nähtavad näo otsmikul sügavad haavad, tugev verejooks; kannatanu XXX’a ütlused, mille kohaselt olles sõpradega Kiiu kõrtsis rünnati teda parkla juures tundmatu meesterahva poolt. Meesterahvas lõi teda korduvalt katkise õllepudeliga n.n „roosiga“ näo piirkonda, kuid ka vastu rinda, jalga ja kätt. Enda kaitsmiseks torkas kannatanu meesterahvale sõrmed silma; isiku kahtlustavana kinnipidamise protokoll koos fototabeliga, Valdur Rebane peeti kahtlustatavana kinni 19.10.2014.a kell 03:55 ajal Kiiu kõrtsis. Valdur Rebane vabastati 19.10.2014.a kell 13:35. Samuti nähtub asjaolu, et Valdur Rebase pöidlas on haav. Seljas on Valdur Rebasel sinine dressipluus; indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille järgi tuvastati Valdur Rebasel 19.10.2014.a 0,73 mg/l alkoholijoove; tunnistaja XXX ’e ütlustega, millest nähtuvalt löödi teda 19.10.2014.a Kiiu baaris võõra meesterahva poolt rusikaga näkku, mille tulemusena ta tundis valu ja kukkus maha. Püsti tõustes nägi, et tema kõrval toimus rüselus, kuid kes osalesid, ei oska öelda. Hiljem nägi teda rünnanud meesterahvast parklas ning tema pea oli verine; tunnistaja XXX ’i ütlustega, mille kohaselt toimus Margol konflikt tundmatu meesterahvaga. Hiljem toimus rüselus tundmatu meesterahva ja Valdur Rebase vahel. Meesterahvas lõi Valdurit rusikaga näkku; asitõendi vaatlusprotokolliga + CD plaat, millest nähtub asjaolu, et häirekeskust teavitaks Kiiu kõrtsi juures toimunud kaklusest, üks kannatanu, kellel jookseb verd; tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt lõi XXX XXX ’t, kes kukkus löögi tagajärjel maha. Tunnistaja läks Valdur Rebase juurde ning osutas XXX’ale kui Margo lööjale. Rebase ja XXX vahel toimus rüselus, mille lõppedes pöördus Valdur Rebane tagasi oma laua juurde ning XXX väljus baarist. Hiljem tuli XXX tagasi ning koos Valduriga mingi välja. Tunnistaja läks ka välja ning nägi, et Rebase ja XXX ’a vahel toimub äge sõnavahetus, Valdur lõi XXX ’a, ning viimane kukkus maha, nägi järgnenud kaklust. Peale kakluse lõppemist märkas, et Valduril on käed verised ning pöidlas haav, XXX nägu oli üleni verine; tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt lõi tundmatu meesterahvas Henrile täie jõuga pudeliga ühe korra vastu peab, mille tagajärjel pudel purunes ning tekkis nn „roos“. Henri kukkus löögi tagajärjel maha, meesterahvas hüppas lamavale kannatanule peale ja hakkas kaela piirkonda lööma. Kannatanu kaitses ennast ja ühel hetkel meesterahvas hüppas kannatanult maha ja läks ära. Meesterahval oli seljas sinist värvi dressipluus. Politsei saabudes, osutas tunnistaja meesterahvale, kes oli lõikunud kannatanu nägu; tunnistaja XXX ’i ütlustega, mille kohaselt hakates baarist väljuma tuli jooksuga tema juurde Aire, kes teavitas, et baaris viibinud suur meesterahvas, kellel oli seljas sinist värvi dressipluus , mille seljal oli kiri Eesti, lõi Henrit pudeliga vastu pead. Sai hiljem teada, et lööja nimeks on Valdur Rebane; tunnistaja XXX ’i ütlustega, millest nähtuvalt olles Kiiu baaris, kuulis korraga, et keegi karjus, et Henrit löödi pudeliga ja on vaja kutsuda kiirabi. Minnes välja, nägi Henrit, kelle pea ja nägu olid verised, kõrval verelomp. Hiljem näitas Aire meesterahvast, kes oli Henrit löönud. Meesterahval oli seljas sinist värvi dressipluus, mille seljal oli kiri Eesti; tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt olles Kiiu baaris toimus seal rüselus, mille lõppedes möödus maksimaalselt 10 minutit, kui tunnistaja kuulis, et õuest baari tulnud Jaana karjus, et on vaja kutsuda kiirabi, kuna Henrit löödi pudeliga pähe. Minnes välja nägi 7 1-15-9878 tunnistaja, et Henri nägu ja pea olid verised, kõrval verelomp. Hiljem näitas Jaana isikut, kes ründas Henrit. Meesterahvas oli Valdur Rebane, tal oli seljas sinist värvi dressipluus, seljal kiri „Eesti“; isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 15E-PõI0008 koos fototabeli ja lisadega, millest nähtub, et XXX esinevad kehavigastused on tekitatud 19.10.2014.a korduvatest tõmmetest/lõigetest purunenud klaasipudeli osa ehk nn „roosiga“. Vigastuste näol ei ole tegemist eluohtike vigastustega ning need ei tekkida rasket kehalist haigust, paranevad keskmiselt 12-20 päeva. Haavadega ei tekitatud kuulmis-, nägemis-, kõne-, suguvõi muu organi eraldumist kehast või elundi püsivat tegevusetuseseisundit. Saadud näoarmid ei ole kõrvaldatavad tavaliste meetoditega ning vajavad korrigeerimiseks kosmeetilist operatsiooni; tõendiga isiku maksustatava tulu kohta, mille kohaselt Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Valdur Rebase 2013.a tulude kohta; teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, millest nähtub, et Valdur Rebase 2013.a keskmine päevasissetuleku suurus peale mahaarvamisi oli 0 eurot; karistusregistri õiendiga, mille kohaselt on Valdur Rebasel seisuga 20.10.2014.a 5 (viis) kehtivat väärteokaristust. Kriminaalkorras pole isikul kehtivaid karistusi ning kriminaalmenetluse 08230111818 lõpetamise määrusega, millest nähtuvalt lõpetati 2009.a Valdur Rebase kriminaalasi süüdistuses KarS § 121 järgi. Kohus asub seisukohale, et Valdur Rebane on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tunnistajate ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega ning Valdur Rebase süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Valdur Rebane pani kavatsetusega toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega kaasnes nägu oluliselt moonutav vigastus, s.o KarS § 118 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Subjektiivsest küljest eeldab raske tervisekahjustuse koosseis teo suhtes tahtlust ning tagajärje suhtes ettevaatamatust. Kohus leiab, et Valdur Rebane pani KarS § 118 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetusega, kuna ta otsustas teadlikult ja tahtlikult kasutada kannatanu ründamiseks purunenud klaaspudelit ehk nn „roosi“, millega ta korduvalt lõi kannatanut näo piirkonda, tekitades sedasi raske tervisekahjustuse. Kohus leiab, et Valdur Rebasel ei olnud mingit alust eeldada, et lüües kannatanut purunenud klaasipudeliga korduvalt näo piirkonda, ei põhjusta ta kannatanule rasket tervisekahjustust ning näkku ei tekki sinna suure ulatusega armid. Kohus asub seisukohale, et Valdur Rebasele esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud, kuivõrd vigastust ei saa ravida tavaliste ravimeetoditega ning kosmeetiline operatsioon ei kuulu tavalise ravimeetodi alla. Valdur Rebane on süüvõimeline ja teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 8 1-15-9878 Karistamise alus tuleneb KarS §-st 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Seega ei tohi hakata karistuse liigi ja määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 14).
tuleneb kohtumenetluse võistlevuse põhimõte, mille kohaselt täidavad süüdistusja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ning lahendab selle küsimuse vastavalt seadustele ja siseveendumusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2008.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.1). Valdur Rebasel on seisuga 20.10.2014.a 5 (viis) kehtivat väärteokaristust. Kriminaalkorras pole isikul kehtivaid karistusi, karistused puuduvad. Valdur Rebane on käesolevas kriminaalasjas pannud toime ühe esimese astme kuritegu. Kergendavaks asjaoluks saab lugeda süü tunnistamist ning kahetsust. Kohus leiab, et karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 31-1-40-04, p 7). Kuna Valdur Rebast ei ole seaduse mõttes kriminaalkorras karistatud (kehtivad karistused puuduvad), mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada Valdur Rebast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. KarS § 118 lg 1 p 5 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Keskmiseks karistusemääraks on seadusandja poolt määratletud 8 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus arvestab, et Valdur Rebasel ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. Valdur Rebase suhtes lõpetati viimane kriminaalasi otstarbekuse kaalutlusel 2009.a, peale seda pole süüdistatav 9 1-15-9878 ühtegi kuritegu toimepannud. Kohtu hinnangul oleks vale lugeda süüdistatava eelmiseid rikkumisi „raskendavateks“ asjaoludeks ning sedasi jõuda järeldusele, et isik ei ole võimeline muutuma. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et enne oktoobrit, ei viidanud midagi sellele, et Valdur Rebane võiks toime panna kuriteo. Isik elas korralik pereisa elu ning käis tööl. Samas peab kohus arvestama ka asjaoluga, et Valdur Rebane pani toime raske isiku tervisevastase kuriteo, mille tagajärjel tekkis kannatanu näole moonutav vigastus. Riigikohus on asunud seisukohale, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik võivad olla aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt üheks selliseks iseloomustavaks asjaoluks peab olema märkimisväärne eripära (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 16, 17). Karistusest tingimisi vabastamine KarS §-de 73 ja 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 8). Kohus on seisukohal, et Valdur Rebase suhtes on võimalik kohaldades KarS § 74 sätteid, kuivõrd tal puudvad kehtivad kriminaalkaristused, ta kahetseb oma tegu, tal on olemas kindel elukoht ning töökoht. Seega leiab kohus, et Valdur Rebase suhtes KarS § 74 sätete kohaldamine kannab oma eripreventiivset eesmärki Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et Valdur Rebane tuleb mõista KarS § 118 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) aastat. Vastavalt
lg 2 sätetele vähendada Valdur Rebasele (Rebane) mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.10.2014.a, s.o 1 (üks) päev. Ärakandmisele kuulub vangistus 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 kohustada Valdur Rebast (Rebane) täitma KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatuid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas XXX ; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 10 1-15-9878 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Valdur Rebane katseajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Valdur Rebasele määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 13.01.2016.a. KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus Valdur Rebasel algab, kohtulahendi jõustumisest. Valdur Rebase (Rebane) suhtes pole kehtivat tõkendit. TSIVIILHAGI Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, 11 1-15-9878 tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui sellega tekitati kannatanule kehavigastus või tervisekahjustus. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Riigikohtu tsiviilkolleegium 12.12.1996.a otsus nr 3-2-1-111-96 sätestab, et moraalse kahjuna kuulub PS § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus kuuluvad moraalse kahjuna hüvitamisele PS § 25 alusel. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitiste suuruse kohta on tehtud 2009.aastal kohtupraktika analüüs. Vastavalt analüüsile jäi 2008.a kuriteo või väärteoga kehavigastuse tekitamisel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis üldjuhul 2000 krooni (127,8 eur) ja 100 000 krooni (6391 eur) vahele. Analüüsi tulemusel kui kannatanu sai näopõrutuse ja murdis hamba ning kuritegu toimus ka kannatanust tingitud asjaoludel, siis määrati hüvitiseks 6000 krooni (383,46 eurot). Kui peksmise tulemusena kannatanul tekkis ninaluumurd ja peaajupõrutus, siis oli mõistetud hüvitis 25 000 krooni (1597,79 eurot). Püsivate tervisekahjustuste (nägemise osaline või täielik kaotus) eest väljamõistetud hüvitised jäid vahemiku 40 000-100 000 krooni (2556,5 - 6391 eur). Kui kannatanule tekitati hematoomid ja haavad, siis oli kahju hüvitise suuruseks 127,83 eurot. Kohus on seisukohal, et alates 2008.aastast ei ole oluliselt muutunud ühiskonna heaolu tase, mis oleks omakorda tinginud kohtupraktika muutmise. 2008.aastal oli keskmine brutokuupalk 12 912 krooni (825 eur), 2015.aastal 1082 eurot. Samas peab arvestama ka asjaoluga, et võrreldes 2008.aastaga on elukallidus suurenenud, seega on 2008.a andmed endiselt kasutatavad võrdlusmaterjalina. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu esitatud tsiviilhagi moraalse kahju hüvitamiseks summas 30000 eurot ning varalise kahju hüvitamiseks summas 6000 eurot. On tõendamist leidnud, et kannatanule XXX’ale tekitas kahju Valdur Rebane. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kannatanule Valdur Rebase poolt tekitatud armide korrigeerimise minimaalne maksumus on prognoositavalt kuni 6000 eurot. Kohus leiab, et kannatanu esitatud tsiviilhagi varalise kahju osas on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Süüdistatav Valdur Rebane nõustus toimunud kohtuistungil kannatanu poolt esitatud tsiviilhagiga varalise kahju osas, ei 12 1-15-9878 vaielnud sellele vastu. Sellest lähtuvalt kuulub tsiviilhagi varalise kahju osas, s.o summas 6000 eurot, täies mahus Valdur Rebase’lt väljamõistmisele. Kannatanule tekitati kuriteoga sellised tervisekahjustused, mis on muutnud tema välimust ning mille tekitamise tagajärjel tundis kannatanu valu, leiab kohus siiski, et moraalse kahjunõue summas 30000 eurot, ei ole täies ulatuses põhjendatud ning on vastuolus senise kohtupraktikaga. Põhjendatud on moraalne kahju summas 10000 eurot ning seda järgneval põhjusel. Eelpool mainitud analüüsi tulemusest nähtub, et püsivate tervisekahjustuste (nägemise osaline või täielik kaotus) eest väljamõistetud hüvitised jäid vahemiku 40 000-100 000 krooni (2556,5 - 6391 eur). Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 15E-PõI0008, millest nähtub, et XXX’ale ei tekitatud kuulmis-, nägemis-, kõne-, sugu- või muu organi eraldumist kehast või elundi püsivat tegevusetuseseisundit, haavad paranevad keskmiselt 12-20 päeva. Siiski hetkel, kui ei ole veel teostatud kosmeetilist operatsiooni, saab neid arme lugeda „püsivaks tervisekahjustuseks“. Kuivõrd kannatanule tekitati püsivaid tervisekahjustusi, on 10000 eurot kohtu hinnangul piisavalt mõistlik hüvitis, mis on samas kooskõlas ka kohtupraktikaga. Neid asjaolusid arvestades on kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi moraalse kahju nõudes põhjendatud (10000 euro ulatuses) ning kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus peab mittevaralise kahju hüvitise suuruse hindamisel paratamatult arvestama ka süüdistava majanduslikku olukorda. Süüdistatav on kohtus avaldanud, et ta töötab Soomes, tema sissetulek on 1600-1700 eurot, mis sisaldab endas elamise ja sõidukulusid, lisaks kasvatab ta 9 aastast last. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 17.12.2012.a kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-116-12 sedastanud, et kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist, tuleb VÕS § 134 lg 2 järgi maksta mittevaralise kahju hüvitamiseks kannatanule alati välja mõistlik hüvitis. Kohus peab lisaks märkima, et kannatanu on küll kohtuistungil avaldanud, et ta jätkuvalt tarvitab antidepressante, kuid ühtegi sellekohast tõendit ta kohtule esitanud ei ole. Kriminaaltoimikus on tõend, kust nähtub, et 06.04.2015.a seisuga on väljastatud tõend, mille kohaselt kannatanu praegusel ajal saab antidepressantravi, mille kestvus on umbes 6 kuud või kauem. Antud tõendist nähtub, et kannatanu on saanud antidepressantravi juba enne 06.04.2015.a väljastatud tõendit ning kohtuistungi toimumise ajaks on möödunud juba üle 6 kuu ravi algusest. Kui kannatanu jätkuvalt saab antidepressantravi, oleks ta võinud kohtule esitada tutvumiseks uue vastava sisulise tõendi. Samuti peab kohus märkima, et kuigi tekkinud armide eemaldamine ei ole võimalik, ei saa täielikult välistada, et korrigeerimisega õnnestub muuta need peaaegu nähtamatuks. See asjaolu ilmneb ka tsiviilhagi lisast 1, kus Christinas Clinic kirurg on märkinud, et organismi individuaalne reaktsioon armkoe tekkeprotsessile mõjutab korrigeerimise tulemuslikust. Seega leiab kohus, et 10000 eurot mittevaralise kahju hüvitisena on mõistlik suurus, ülejäänud tsiviilhagis esitatud mittevaralise kahju nõue, s.o summas 20000 eurot tuleb jätta rahuldamata. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks 1 CD plaat salvestusega.
lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Antud seisukohast lähtuvalt leiab kohus, et 1 CD plaat, mis asub kriminaaltoimiku materjalide juures tuleb peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. 13 1-15-9878 MENETLUSKULUD
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: Valdur Rebaselt välja mõista
lg 1 alusel menetluskuludena:
lg 1 p 4 alusel kannatanu kaitsjatasu summas 1725,00 eurot (üks tuhat seitsesada kakskümmend viis eurot).
I0008) summas 84,00 eurot (kaheksakümmend neli eurot).
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 144,00 eurot (ükssada nelikümmend neli eurot).
Kohus peab põhjendatuks menetluskulude osas kohaldada
lg 3 sätteid (arvestades Valdur Rebase varalist seisundit, s.h et temalt kuuluvad väljamõistmisele ekspertiisitasu, kaitsjatasu, kannatanu esindaja tasu ja tsiviilhagi ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, samuti asjaolu, et tema ülalpidamisel on tema alaealine laps) ning määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, s.o väljamõistetud menetluskulud kuuluvad hüvitamisele 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 252,33 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 252,37 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.