lg 2 kohaselt on käesolevas asjas lubatud dokumentaalseks tõendiks 14.06.2010 Pärnu Maakohtu otsus väärteoasjas nr X-XX-XXX. Kostja vaidles hagile vastu, kuna OÜ Microconsult ei saa olla hageja, sest väärteomaterjalide põhjal kuulusid lambad hoopis AJ-le. Kostja arvates hagejale kahju ei tekitatud, hageja ei tõendanud oma hagemisõigust ega ka kahju laadi, suurust ning seda, et just kostjale kuuluvad koerad olid osalised 4.11.2009 lammaste murdmises. Vastavalt äriregistrikaardile on hageja registrijärgseks aadressiks Harjumaa, Jõelähtme vald. Hageja põhitegevusalaks on ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine. Juhatuse ainuliikme AJ elukohaks on samuti Jõelähtme vald. Hageja 2008 majandusaasta aruandes oli märgitud, et osaühingul on bioloogilise varana küll lambad, kuid aruandest ei nähtu vara asukoht. 2008 aruandes on märgitud, et lammaste kadu oli aastas
Kohtu hinnangul olid kostja menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja tunnihind 60-80 eurot oli mõistlik. Esindaja ja kostja ei ole käibemaksukohuslased. Seega tuli
lg 1 p 1 kohaselt määrata kostja menetluskuludena kindlaks 1860 eurot ja summa hagejalt välja mõista. Apellatsioonkaebus 5. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusvastaselt tekitatud kahju 1223 eurot 60 senti. Kahju hüvitamisega viivitamisel kohustada kostjat tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kõik menetluskulud nii maakohtus (975 eurot) kui ka ringkonnakohtus jätta kostja kanda. 5 Maakohus jättis materiaalõiguse normid (VÕS § 1043) ebaõigesti kohaldamata ning oluliselt rikkus menetlusõiguse norme. Kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, see ei rajane asjas kogutud ja uuritud tõenditele (
). Kohus ei andnud hagejale võimalust vastata kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele ja menetluskulude nimekirjale. Hagejale tuli otsuses üllatusena vastaspoole sellise taotluse esitamine ning kohtu poolt selle lahendamine. Lisaks mõistis kohus kostja menetluskulu välja ebamõistlikult suures ulatuses – 1860 eurot. Maakohus on üllatuslikult sidunud äriühingule kuuluva bioloogilise vara (lammaste) füüsilise paiknemise tõendatuse äriühingu juriidilise asukohaga ja ühingu majandusaastate aruannetega. Sellise loogika kohaselt peaksid äriühingule kuuluvad lambad paiknema äriühingu asukohas, st juriidiliseks aadressiks olevas hoones või äriühingu seaduslikuks esindajaks oleva juhatuse liikme kodusel aadressil. Sama kummastav on kohtu seisukoht nagu peaks lammaste asukoht nähtuma ühingu majandusaasta aruannetest. Maakohus on ebaõigesti ja vastuoluliselt leidnud, et tõendatud ei ole põhjuslik seos kostja õigusvastase teo ja saabunud kahjuliku tagajärje vahel. Esmalt leidis kohus, et hageja on esitanud vaieldamatud tõendid kostja õigusvastase teo, saabunud kahjuliku tagajärje ning põhjusliku seose esinemise kohta nende vahel. Seejärel asus kohus seisukohale, et ta ei saa teha tõsikindlat järeldust, et 4.11.2009 kostja kodust hommikul lahti pääsenud kaks koera olid just need koerad, kes puresid sama päeva õhtul XXXXX XXXX karjamaal asunud lambaid, mistõttu ei leidnud tõendamist põhjusliku seose olemasolu kostja õigusvastase tegevusetuse ja 4.11.2009 koerte poolt toimepandud lammaste ründe vahel. Maakohus on tsiviilasjas asunud ümber hindama juba jõustunud kohtulahendit väärteomenetluses. Hageja on õigusvastase kahju tekitamist kostja poolt tõendanud 22.06.2010 otsusega väärteoasjas nr X-XX-XXX ja kohtueelse menetleja 2.02.2010 otsusega väärteoasjas nr 2740 09
657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jaotab teisiti menetluskulud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 5.11.2012 hagiavalduse ja 20.03.2015 nõude suurendamise avalduse kohaselt palus hageja kostjalt VÕS § 1043 alusel välja mõista kostja õigusvastase tegevusega (tegevusetusega) tekitatud kahju hüvitamiseks 1223 eurot 80 senti. Hageja tugines asjaolule, et ta sai kahju kostjale kuuluvate koerte poolt puretud lammaste hukkumise näol. Kostja vaidles hagile vastu hagejal hagemisõiguse puudumise tõttu, väites, et hukkunud lambad ei kuulu hagejale, nõue on aegunud ja tõendamata. 17.04.2013 määrusega jättis maakohus hagi läbi vaatamata
kg 2 p 1 ja 2 alusel põhjendusel, et tõendamist ei leidnud, et lambad, mille hukkumise ja vigastamisega seoses hageja kahjutasu nõuab, oleksid kuulunud hagejale. 20.06.2013 tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks samale kohtule. 30.09.2013 esitas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks, leides, et hageja nõue on aegunud. Hageja taotlusega ei nõustunud. 9.07.2014 otsusega jättis kohus kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas menetlust. 15.05.2015 otsusega jättis maakohus hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. Maakohus tuvastas, et hageja tõendas hagemisõigust, s.t et koerte ründe tagajärjel hukkunud vähemalt 4 lamba numbrid kattusid numbritega, mis PRIA andmetel kuulusid hagejale. Hageja vaidlustas kohtuotsuse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkus oluliselt menetlusõiguse normi. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis viis ringkonnakohtu hinnangul ebaõige otsuse tegemiseni. Maakohus on omistanud hageja registrijärgsele asukohale ja majandusaasta aruandele hagi lahendamise seisukohalt tähenduse, mis neil ei ole. Äriühingu asukohal (registrijärgsel aadressil) ei pea olema seost äriühingu vara asukohaga. Samuti heidab kohus hagejale ette, et majandusaasta aruandest ei nähtu vara asukoht, st ei nähtu, et hageja lambad asusid Saaremaal XXXXX XXXX karjamaal ning muudatused lammaste arvus ei kajasta 28 lamba kadu. Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebuses märgituga, et Harjumaal registreeritud 7 äriühingu poolt esitatud majandusaasta aruannetest ei pea nähtuma bioloogilise vara (lammaste) asukoht. Maakohtu seisukoht, et hagejale kuuluvate lammaste hulgas võis olla ka teistele isikutele kuuluvaid lambaid, on oletuslik ja tõendamata järeldus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse kohaselt. VÕS 53. ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Ringkonnakohus nõustab hagejaga, et maakohus kohaldas ebaõigesti kahju hüvitamise nõude tuvastamisel
lõiget 1, mille kohaselt peab kohus hindama seadusest tulenevalt kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohtu otsus ei vasta selles osas
lg-le 8, kuna otsus on rajatud kostja paljasõnalistele vastuväidetele, tähelepanuta on jäänud kostja eelnevad väited ja asjas kogutud dokumentaalsed tõendid. Samuti ei ole kohus vastanud otsuses hageja väidetele. Teises menetluses tehtud kohtuotsus on dokumentaalne tõend
Hageja on tuginenud oma nõudes sellele, et kostja tekitas talle õigusvastaselt kahju ja et teda karistati 2.02.2010 otsusega väärteosasjas nr 2740, 09, 003611 KOKS § 663 lg 2 järgi selle eest, et ta rikkus Lümanda valla „Koerte ja kasside pidamise eeskirja“ p 5 nõudeid sellega, et tekitas 4.11.2009 koerte omanikuna loomapidaja AJ-le materiaalset kahju 18 000 krooni (I kd, lk 200 pöördel -201). Kostja kaebas tema suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsuse maakohtusse. Pärnu Maakohus jättis 14.06.2010 otsusega kostja kaebuse väärteoasjas 2.02.2010 tehtud otsuse peale rahuldamata ja otsus on jõustunud. Kohtuotsuse põhjendusel leidis tõendamist, et RT 2 musta- valge laikat pääsesid 4.11.2009 hommikul tema koduõues lahti ja jooksid omaniku territooriumilt välja metsa ning, et RT koerte ründe tagajärjel said AJ-le (või OÜ-le Microconsult, mille juhataja on AJ) kuuluvad lambad, millised asusid XXXXX XXXX elektrikarjusega piiratud karjamaal, vigastada. Maakohtu kahtlus, mille kohaselt ei saanud tõsikindlat väita, et kostja lahtipääsenud koerad olid purenud 4.11.2009 õhtul XXXXX XXXX karjamaal asunud lambaid, ei ole põhjendatud. Hageja tõendas oma nõuet lisaks kohtuotsusele nr X-XX-XXX (I kd, lk 4-6) Lümanda valla volitatud veterinaararsti LP tunnistajana ülekuulamise protokolliga, loomade läbivaatuse aktiga (I kd, lk 225-226,120), PRIA andmetega hukkunud, kadunud ja hädatapetud lammaste kohta (I kd, lk 116-118). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja piisavalt tõendanud dokumentaalsete tõenditega oma nõuet. Peale hageja seadusliku esindaja seletuse, kes tundis oma 4.11.2009 õhtul autotulede valguses karjamaal koertes ära kostja laikad, kes olid sealkandis ainukesed ning üks koertest hoidis lambast kinni ja õhtupimeduses nägi AJ 3-4 pikali ja haavatud lammast. Järgmisel päeval nägid AJ ja kostja lambakarjamaal veel puretud ja surnud loomi. AJ seletusel olid lambad murtud tüüpiliselt laikadele (I kd, lk 5). Ülalnimetatud otsusega leidis tõendamist, et kostja tekitas oma tegevusetusega hagejale õigusvastaselt kahju. Maakohtul ei olnud alust hinnata ümber väärteomenetluses tuvastatut. Ringkonnakohtu hinnangul oli kostja tegevusetuse ja hagejal tekkinud kahju vahel põhjuslik seos, sest hagejal ei oleks kahjulik tagajärg, s.o loomade hukkumine saabunud, kui kostja koerad ei oleks lahti pääsenud ja lambaid rünnanud. Et koerte 8 kodust lahtipääsemisele ja nende poolt lammaste ründele 4.11.2009 järgnes hagejale kahju tekkimine, pidi olema kostjale ettenähtav. Maakohtus oli mh vaidluse all kahju suurus. Selle tõendamiseks oli hageja esitanud dokumentaalsed tõendid, milliseid kohus pidi hindama
Et hageja tegeles lambakasvatusega, nähtus majandusaasta aruandes kajastatud tegevuaruandes (I kd, lk 79). Et hageja kaotas kostja õigusvastase teo tagajärjena kokku 28 lammast, tõendas ta PRIA 13.06.2013 väljastatud dokumendiga kostjale kuulunud lammaste hukkumise, hädatapmise ja kadumise kohta (I kd, lk 193-195). Hukkunud, kadunud või hädatapetud loomade arvu tõendas koopia LP ülekuulamise protokollist 15.12.2009, kelle ütlustest nähtuvalt teostas ta 13.11.2009 lambakarja läbivaatuse ja tuvastas suurel osal karjast koerte ründejäljed- hammustused, pehmete kudede vigastused ning et 9 lammast olid sel ajal väga raskes seisundis ning neist 3 tuleb ilmselt hädatappa (I kd, lk 120). Maakohus võrdles ebaõigesti 13.11.2009 akti ja PRIA andmeid, st loomade numbrid ei saanudki neis kattuda, kuna akt koostati 9 päeva hiljem, mil PRIA-s oli 13 hukkunud lammast hageja taotlusel registrist 5.11.2009 maha võtnud ja neid LP ei saadud elusloomade karjas vaadelda. Registrist oli ka 7.11.2009 1 kadunud ja 1 hädatapetud lammas maha märgitud. Samuti ei ole põhjust kahelda, et üks lammas suri 20 päeva pärast koerte poolt puremist. Ringkonnakohtu hinnangul võiski varaline kahju jätkuvalt suureneda, kui vigastud loomad hiljem hukkusid. Antud juhul oli just selline olukord, mida ka veterinaararst tuvastas loomade läbivaatusel. Maakohus heidab arusaamatult hagejale ette, et aktis märgitud kõik lammaste numbrid ei ole kajastatud PRIA hukkunud lammaste loetelus. Hageja selgitas, et paranenud lambaid ei olnud alust PRIA andmetes kui hukkunuid kajastada. Hageja esitas kahju suuruse tõendamiseks Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu, mille tabel 7 (I kd, lk 204) kohaselt oli 2009.aastal lammaste lihakeha keskmine kaal kokkuostul 19 kg ning lihakeha kilogrammi keskmine hind 35.94 krooni (2.3 eurot). Hageja arvestas sellest tulenevalt kahju suuruseks keskmise turuhinna 1223 eurot 60 senti (28 x 19 x 2.3). Kahju suuruse osas ei esitanud kostja ühtki arvestatavat vastuväidet. Maakohtu otsuse järeldus, mille kohaselt majandusaasta aruanded ei kajasta lammaste kadu ja seega ei ole alust hagi rahuldamiseks, ei ole õige. Hageja selgitas, et vähenemisega samal ajaperioodil toimus ka karja juurdekasv sündinud tallede ja ostetud lammaste võrra ning seetõttu ei kajasta aruanne vara väärtuse vähenemist, st lammaste kadu. Nimetatu ei anna aga alust maakohtu järelduseks, et andmed loomade omaniku kohta on vastuolulised ega võimalda tuvastada 28 lamba hukkumise aega, kohta ega täpset hagejale kuulunud kadunud, hukkunud või hädatapetud lammaste arvu. Nõustuda ei saa maakohtu poolt tõendite hindamisest tehtud järeldusega, et kostjal ei tule hüvitada hagejale kahju PRIA kirja lisas nimetatud kõigi hukkunuks märgitud 28 lamba maksumuse ulatuses, kuna majandusaasta aruandest ei nähtu lammaste kadu ja vara väärtuse vähenemine aruandeaasta jooksul. Nõustuda saab hagejaga, et majandusaasta aruanne ei kajasta bilansis varaliste väärtuste muutusi. Hageja palus hagiavalduses ja selle täienduses välja mõista kostjalt viivis kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, millele kostja ei ole vastustes hagile ega muudes menetlusdokumentides vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 2 kohaselt tuleb võlgnetavalt summalt 1150 eurot 40 senti arvestada viivist hagiavalduse esitamisest 5.11.2012 kuni 19.03.2015 ja alates 20.03.2015 suurendatud nõudelt 1223 eurot 60 senti kuni kohtuotsuse tegemiseni 12.11.2015 VÕS § 113 lg-s 1 määras kindlas summas ja edasi protsendina põhinõudelt vastavalt
§-le
§-st 367 lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest 1223 eurot 60 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.11.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Nõustuda saab apellandiga selles, et maakohus rikkus menetlusnorme sellega, et ei edastanud ega võimaldanud seetõttu vastata vastaspoole menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele ja menetluskulude nimekirjale, ning apellandile tuli üllatuseks 1860 euro suuruse õigusabikulu temalt väljamõistmine. Maakohus rikkus
lg-t 7, millise rikkumise ringkonnakohus kõrvaldas, võimaldades apellandil oma seisukoht esitada. Menetlusnormi rikkumisel ei ole praeguses menetlusstaadiumis sisulist tähtsust, kuna
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. 10 Ringkonnakohus jaotab menetluskulud
Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastustaja kanda. Hageja maakohtus kantud menetluskuludeks on hagi ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot (II kd, lk 9-10), lepingulise esindaja kulu 750 eurot (käibemaksuta). Hagejale osutati õigusabi 7,5 tunni eest (hagiavalduse ja määruskaebuse koostamine, haginõude suurendamise avalduse, lõppteeside koostamine ja kohtuistungil osalemine). Ringkonnakohus peab kulutusi põhjendatuks ja tunnitasu 100 eurot on aktsepteeritav hind. Nõustuda ei saa kostjaga, et õigusteenuse tariif on tavapäratu suur ning et hageja hilines taotluse esitamisega. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtaega eiranud. Vastavalt jaotusele jääb kostja kanda riigilõiv 225 eurot ja esindajatasu 750 eurot.
lg 1 p 1 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja esitas ringkonnakohtu istungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv 200 eurot ja kulutused õigusabile. Vastuses märgib kostja, et hageja näidatud tunnihind on liiga suur. Hagejale on osutatud õigusabi 6 tunni ulatuses 100 eurot tund, kokku 600 eurot. Õigusabi seisnes kohtuotsusega tutvumisest ja analüüsist, apellatsioonkaebuse koostamisest ning ringkonnakohtu istungil osalemisest. Kostja esitas vastuväite, pidades põhjendatud tunnihinnaks 60-80 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga ega tema poolt viidatud kohtulahendites märgituga, sest need vaidlused ei olnud oma sisult, iseloomult võrreldavad praeguse vaidlusega. Kostja protokolli parandamise taotluse (II kd, lk 86) ringkonnakohus rahuldab osaliselt ja teeb paranduse, mille kohaselt summad on kroonides, mitte eurodes. Selle parandusega on ka hageja nõustunud (II kd, lk 90). Teise protokolli parandamise taotluse jätab kohus rahuldamata, kuivõrd taotlus ei ole kooskõlas
§ -ga 52. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.