Seega juhul, kui ringkonnakohus tuvastab, et hagi oli põhjendatud ning hagejal oli vajalik kasutada Laulupoe 2 hoone ehitamiseks Tartu mnt 63 kinnisasja, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Asjas kogutud tõendid viitavad üheselt asjaolule, et hagejal oli vajalik hoone ehitamiseks nimetatud kinnistut kasutada. Kostja väidab pahatahtlikult, et selline vajadus puudus. Kuigi praeguseks on vajadus ära langenud, et tähenda see, et varem oleks kõnealune vajadus puudunud. Vaatamata kostja keeldumisele täita maakohtu 16.02.2015 otsust ja ringkonnakohtu 14.05.2015 hagi tagamise määrust, kasutas hageja ikkagi Laulupeo 2 hoone ehitamisel Tartu mnt 63 kinnisasja (ehitas tellingud kostja omandisse kuuluva kinnisasja kohale). Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hageja kandnud menetluskulusid kokku 13 438, 33 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja hinnangul tuleks jätta kõik praegust tsiviilasja puudutavad menetluskulud
lg-st 5 ja § 168 lg-st 4 tulenevalt hageja kanda, kuivõrd hageja algatas kohtuvaidluse hagiga, mis oli nii hagiavalduse esitamise kui hagist loobumise ajal täies ulatuses tõendamata ning alusetu. On üheselt selge, et hagejal puudus hagis nõutud ulatuses AÕS § 147 mõttes hädavajadus kasutada Laulupeo 2 hoone ehitustegevuseks Tartu mnt 63 kinnisasja. Seda põhjusel, et hoone ehitati reaalsuses täielikult valmis ilma seaduslikult Tartu mnt 63 kinnisasja mistahes ulatuses kasutamata. Vastavalt menetluskulude nimekirjas märgitule on kostja kandnud menetluskulusid tsiviilasjas kokku 16 511, 25 eurot (ilma käibemaksuta). Määruse põhjendus Kolleegium, tutvunud hageja taotlusega, leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Vastavalt
lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi (
Kooskõlas nimetatud sättega tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 16.02.2015 otsuse. 2 Kolleegium ei pea võimalikuks rahuldada poolte vastastikku esitatud taotlusi menetluskulude hüvitamiseks. Kui hageja loobub hagist, kannab ta üldjuhul kostja menetluskulud (
168 lg 4). Vaid juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kannab kulud kostja (
Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. Kuigi hageja ise on põhjendanud hagist loobumist eelkõige sellega, et kostja kinnisasja kasutamise vajadus oli tähtaegne ning hageja nõue oma sisult põhjendatud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul viimast siiski võimalik järeldada. Neid asjaolusid, mis annaksid aluse tuvastada hagiavalduses esitatud nõude täies mahus põhjendatust, tõenditest nähtuvalt ei esine. Antud juhul ei pidanud ka maakohus võimalikuks hageja nõuet tervikuna rahuldada. Samas ei nõustu kolleegium ka kostjaga, kelle väitel sai hageja oma hoone valmis ehitatud ilma kostja kinnisasja kasutamata. Hageja 18.11.2015 menetlusdokumendile lisatud fotodelt nähtuvalt esines siiski vajadus kostja kinnisasja teatud ulatuses kasutada. Eeltoodud põhjendustel ei kohalda ringkonnakohus hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamisel
lg-st 4 tulenevat reeglit, vaid
Kuna hageja nõuet võib pidada osaliselt põhjendatuks, siis oleks äärmiselt ebamõistlik jätta menetluskulud tema kanda. Ka hagi osalisel rahuldamisel, kui vaidlus lahendatakse otsusega, on kohtul võimalik jätta menetluskulud poolte endi kanda (
/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.