) §-le 371 lg 1 p-le 2 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Hagiavalduses märkis hageja lepinguline esindaja, et poolte vahel sõlmitud lepingus (t.l 6-8) on pooled leppinud kokku kohtualluvuses. Nimelt lepingu punkti 6.3 kohaselt kohaldavad pooled omavahelistes vaidlustes Eesti Vabariigi seadusandlust ning lepingu punkti 5.3 kohaselt lahendatakse kõik vaidlused Eesti kohtus. Kohus leiab, et lepingust ei tulene, et asi allub Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Lepingu kohaselt tuleb vaidlused lahendada vastavalt Eesti seadusandlusele. Seega tuleks lepingu järgi kohtualluvuse küsimuse lahendamiseks pöörduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku poole.
lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Kuid antud juhul viibib (elab) kostja Saksamaal.
järgi lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi võib esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi. Vallasasja müügilepingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kohustuse täitmise kohaks kohta, kus vallasasi anti ostjale üle või pidi üle antama, teenuse osutamise lepingu puhul kohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osutatama. Muul juhul loetakse kohustuse täitmise kohaks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses võlgniku tegevuskohta, selle puudumisel elu- või asukohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse niivõrd, kuivõrd pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingu punkti 3.1 (t.l 8) järgi on kauba üleandmise kohaks Tallinn. Seetõttu palus kohus käiguta jätmise määruses kohtualluvust põhjendada. Hageja ei ole aga tähtaegselt kohtule vastanud.
lg 1 p 10 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hageja palub hagiavalduses välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 12380,96 eurot, viivis 1686,76 eurot ja jooksev viivis 0,1% päevas põhivõlgnevuselt. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 alusel hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.
Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega on esitatud hagiavalduse hinnaks 12380,96+1686,76+12380,96x365x0,1% = 18 586,42 eurot. RLS Lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 20 000 eurot tasuda riigilõiv 750 eurot. hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 650 eurot. Kohus selgitas käiguta jätmise määru2
lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus peab vajalikuks selgitada ka järgmist: hageja on esitanud Viru Maakohtusse pankrotiavalduse ning pankrotiavaldus oli võetud menetlusse 03.11.2015 (tsiviilasja nr 2-15-16281). Kohus määras ajutise halduri ning pankrotiavalduse tagamise korras keelas võlgnikul osaühing EUROWOOD muuhulgas raha käsutada. Seetõttu kohus edastas käiguta jätmise määruse ka ajutisele haldurile teadmiseks. Kohus teatas tsiviilasjas nr 2-15-16281, et määrus pankroti väljakuulutamise või välja kuulutamata jätmise kohta tehakse avalikult teatavaks 01.02.2016. Kuna kohus ei ole veel pankroti väljakuulutamist otsustanud, ei ole võlgnikul osaühing EUROWOOD pankrotihaldurit, kes oleks võlgniku seaduslikuks esindajaks ning võiks antud asja raames menetlusse astuda võlgniku asemele. Kohus märgib, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei takista pankrotiväljakuulutamise korral pankrotihalduril uue puudusteta hagiga kohtusse pöörduda. MENETLUSKULUD Vastavalt
lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kohus selgitab, et hagi menetlusse võtmisest keeldumisel on hagejal võimalik taotleda riigilõivu tagastamist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.