← Eesti

3-15-2252/34

Obsah (5)§ 278§ 116§ 59§ 109§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2015, Tallinn Haldusasja

§ 278lg 1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (

§ 278lg 3).

3-15-2252 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) avaldas 12.05.2015 riigihangete registris hanketeate, millega alustas riigihanget „SA Ugala Teater hoone rekonstrueerimise ehitustööd“. Hanketeate (HT) osa III p 2.3 alap 1 kohaselt peab pakkuja olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva viie aasta jooksul teostanud vähemalt kahe üle 8000 m2 või kolme üle 5000 m2 suletud netopinnaga hoone mahus ehitustöid. HT osa III p 2.3 alap 3 kohaselt peab pakkuja kaasama objektijuhi, kellel peab olema muu hulgas ehitusalane töökogemus vähemalt kaheksa aastat. Pakkumuste esitamise tähtaeg ja pakkumuste avamise aeg oli 22.06.
  3. RKAS 28.07.2015 otsusega nr 145/15 kvalifitseeriti kümne pakkumuse esitajad ja tunnistati vastavaks üheksa pakkumust, teiste seas ühispakkujate Bauschmidt OÜ ja AS VMT Ehitus pakkumus ning Nordecon AS pakkumus.
  4. Nordecon AS esitas 07.08.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palus tunnistada ühispakkujate Bauschmidt OÜ ja AS VMT Ehitus kvalifitseerimise ja nende pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks. Vaidlustaja leidis, et ühispakkujad ei vasta HT osa III p 2.3 alap-de 1 ja 3 tingimustele, on esitanud pakkumuses valeandmeid ja oleks tulnud hankemenetlusest kõrvaldada. Pakkumuses objektijuhina näidatud ML töötas vaidlustaja juures ajavahemikus 11.06.2007–31.05.2012 kokku 40 kuud, enne seda tal ehitusalane töökogemus puudus. Perioodidel 05.03.200914.06.2009 ja 01.09.2009–23.05.2010 ML vaidlustaja juures töökogemust ei omandanud ning vaidlustaja maksis sel ajal ML-le stipendiumi õppimiseks Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse erialal.
  5. RKAS vaidles vaidlustusele vastu.
  6. Kolmandad isikud Bauschmidt OÜ ja AS VMT Ehitus vaidlesid vaidlustusele vastu. Vaidlustaja ja tema õiguseellased on teinud ML-le perioodidel märts 2009 kuni juuli 2009 ja september 2009 kuni mai 2010 igakuiseid makseid selgitusega „palk“. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et ML-l oli vaidlustajaga töösuhe. ML töötas vaidlustaja juures õpingute kõrvalt. Stipendiumileping on allkirjastatud 03.03.2008 ning sel ajal töötas ML vaidlustaja juures. Hankija on töökogemuse mõõtühikuks valinud aasta, mitte kuu. ML on alates 11.06.2007 omandanud igal aastal ehitusalast töökogemust.
  7. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.08.2015 otsusega vaidlustuses nr 184-15/163202 rahuldati vaidlustus ning tunnistati RKAS 28.07.2015 otsused ühispakkujate Bauschmidt OÜ ja VMT Ehitus AS kvalifitseerimise ja nende pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta kehtetuks. Vaidlustuskomisjon leidis, et ühispakkujad vastasid HT osa III p 2.3 alap 1 tingimustele, ent ei vastanud alap 3 tingimusele. ML on töötanud Bauschmidt OÜ-s alates
  8. a juunist, seega pakkumuse esitamise ajaks täpselt kolm aastat, ja vaidlustaja juures neli aastat. Töötamise aega ei saa arvutada nii, et aastase töökogemuse omandamiseks piisab aasta jooksul vaid mõnel kuul 2

(10)3-15-2252 töötamisest. Stipendiumilepingu alusel stipendiumi maksmise ajal makstud tasu ei ole suurem kui stipendiumilepingus kokku lepitud tasu. Seetõttu ei ole töötasu saamine perioodidel 04.03.2009-15.06.2009 ja 31.08.2009-24.05.2010 tõendatud.
  1. Bauschmidt OÜ ja AS VMT Ehitus esitasid 08.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.08.2015 otsuse tühistamiseks. Kaebajad leidsid, et ML-l oli pidev töösuhe Nordecon AS-ga ka
  2. ja
  3. aastal.
  4. RKAS nõustus kaebusega.
  5. Nordecon AS palus jätta kaebuse rahuldamata ja leidis, et ML-l ei olnud Nordecon AS-s viieaastast töökogemust. Lubatav ei ole uute tõendite esitamine, mida ei esitatud vaidlustusmenetluses.
  6. Tallinna Halduskohtu 15.10.2015 otsusega rahuldati kaebus ja tühistati riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.08.2015 otsus. Nordecon AS-lt mõisteti Bauschmidt OÜ kasuks välja 3595,52 €. 1) Halduskohtule esitatud tõendeid, mida vaidlustusmenetluses ei esitatud, saab asjaolude tuvastamisel arvesse võtta. Seisukohad halduskohtule on esitatud tähtaegselt. 2) ML-l on 8-aastane ehitusalane töökogemus. Vaidlus puudub selles, et ML on töötanud kolm aastat Bauschmidt OÜ-s ja Nordecon AS-s perioodidel 11.06.2007–04.03.2009 (AS-ga Eesti Ehitus sõlmitud määratud tähtajaga töölepingu nr 030607 alusel, kusjuures 01.01.2009 toimus lepingu üleandmine AS-le Linnaehitus), 15.06.2009–31.08.2009 (AS-ga Nordecon Infra sõlmitud määratud tähtajaga töölepingu nr 1619 alusel) ja 24.05.2010–31.05.2012 (AS-ga Nordecon Infra sõlmitud töölepingu nr 1748 alusel). Vaidlusalustel perioodidel ajavahemikes 04.03.2009–15.06.2009 ja 31.08.2009–24.05.2010 omandas ML samuti Nordecon AS-s ehitusalast töökogemust. 3) Stipendiumileping sõlmiti 03.03.
  7. Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus AS Linnaehitus andma ML-le stipendiumi summas 40 000 krooni, mis ei kuulu tagastamisele tingimusel, et ML täidab kõik lepingust tulenevad kohustused. Lepingu p 2 kohaselt tuli stipendium välja maksta õppeperioodil võrdsete osadena summas 2500 krooni üks kord kuus kümnendaks kuupäevaks 16 kuu jooksul. Seejuures ei loeta lepingu järgi õppeperioodiks juuni, juuli ja augusti kuud. ML kohustus stipendiumit kasutama õpinguga seotud kulutuste katteks (lepingu p 3.1) ning tal oli võimalus sooritada praktikat Linnaehitus AS-s õppetööst vabal ajal sobival praktikakohal (lepingu p 3.6). Seejuures leppisid pooled lepingu p-s 3.7 kokku, et kui Linnaehitus AS-l on võimalik pärast õpingute lõpetamist sobivat ametikohta pakkuda, kohustub ML Tallinna Tehnikaülikooli lõpetamisel asuma erialasele tööle AS-s Linnaehitus täistööajaga ja töötama stipendiumi hüvitamiseks seal 36 kuud. 4) Riigikohus on asunud tsiviilasjas nr 3-2-1-9-05, kus tuli hinnata lepingu olemust stipendiumi- või töölepinguna, seisukohale, et otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet, millisel määral on töötaja vaidlusaluses suhtes allutatud tööandjale ehk teisisõnu, milline on vaadeldavas suhtes töötaja iseseisvuse määr. Seejuures märkis Riigikohus, et just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab töölepingut eelkõige teistest tsiviilõiguslikest lepingutest (p 15). Kui pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, nii et lepingulise suhte olemust ei ole võimalik üheselt 3
(10)3-15-2252 määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte vahel sõlmitud leping lugeda töölepinguks. 5) Oluline on arvestada poolte käitumist võrrelduna muu hulgas stipendiumilepingu tingimustega, samuti arvestada kõiki poolte vahel sõlmitud lepinguid kogumis. ML pangakonto väljavõtetelt nähtub, et AS Linnaehitus ja AS Nordecon Ehitus on teinud ML-le perioodil 10.03.2009-13.05.2009 ning 11.09.2009-10.05.2010 igakuiselt väljamakseid 13 korral suurusjärgus 1975-2447 Eesti krooni, selgitusega „palk“, välja arvatud 10.03.2009 makse summas 1975 krooni selgitusega „stipendium“ ja 23.02.2010 makse summas 2408 krooni selgitusega „stipendium“. Kõikidelt perioodi 04.03.2009-15.06.2009 ja 31.08.2009-24.05.2010 jäävatelt maksetelt arvestati maha tulumaks,
  1. a novembris ja detsembris on väljamaksetelt maha arvatud sotsiaalmaks ning alates
  2. aasta jaanuarist kuni maini tehtud väljamaksetelt nii sotsiaalmaks kui ka kogumispensioni makse. Seejuures on kõikide vastava perioodi väljamaksete liigina märgitud vlm 11 (juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmele makstav tasu vastavalt tulumaksuseaduse § 13 lõikele 2). Nimetatud asjaolu nähtub ka emaksuameti väljatrükkidelt. Sotsiaalmaksuseaduse § 1 lg-st 1 ilmneb, et sotsiaalmaksu makstakse peaasjalikult aktiivselt tegevuselt saadud tulult ning õppimise toetuseks tehtav stipendium vastava tulu hulka ei kuulu. Nimetatu annab aluse järeldada, et ML-le tehti vaidlusalusel perioodil väljamakseid töötasuna. Väited, et makse arvestati ekslikult, ei ole usutavad, sest Nordecon AS ei ole deklaratsioone parandanud. Kuna äriühingul on pidev ligipääs e-maksuametile, ei ole maksu ebaõige tasumise selgumine alles kohtumenetluse ajal usutav. 6) Tõendite alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kas ja millist tööd (sh praktika korras) ML vaidlusalusel perioodil tegi, kuid selle perioodi osas on pooltevahelise suhte olemuse kindlakstegemiseks oluline vaadelda Nordecon AS ja ML vahelisi lepinguid ja käitumist kogu lepinguliste suhete kestvuse ajal kogumis. Seejuures ei ole võimalik ka üheselt kindlaks teha, kas ja millal ning kui suures ulatuses tegelikult ML-le stipendiumi maksti. Kirjalike lepingutega on tõendatud, et suurema osa poolte vaheliste lepinguliste suhete ajal allus ML Nordecon AS (või tema õiguseellaste) juhtimisele ja kontrollile. Kogu periood on kaetud kirjalike lepingutega. Tõendid ei kinnita, et ML oleks selle aja jooksul olnud lepingulistes suhetes teiste tööandjatega. ML oli stipendiumilepingu alusel AS-ga Linnaehitus tugevasti seotud ja arvestatavas sõltuvussuhtes. Õpingute lõpetamise järel ei ole ML Nordecon AS-s tööle asunud. Isegi kui ML-le maksti õpingute toetamiseks stipendiumi, siis arvestades muu hulgas asjaolu, et enamikult ML-le tehtud väljamaksetelt arvati maha töötasule iseloomulikud maksud, oli ML lepingu lõpetamise ajaks oma tööga stipendiumilepingu kehtivuse ajal (s.o 3.03.20091.06.2010) õpingute toetuseks makstu hüvitanud ning ei saa välistada, et ML tegeles teataval määral tööalase tegevusega ka vaidlusalusel perioodil. 7) ML sai perioodil 09.04.2009-10.05.2010 AS-lt Linnaehitus tasu kokku 26761 krooni. Ei saa üheselt väita, et sel perioodil oli tegemist nimelt või üksnes stipendiumilepingu alusel makstud summadega ning töötasu ei makstud. Kuigi vaidlusalusel perioodil olid ML-le tehtud väljamaksed kuni 2447 Eesti krooni suurused, nähtub kohtule esitatud konto väljavõtetelt, et sellises määras või pisut väiksemaid või suuremaid väljamakseid on ML-le tehtud ka varasemal ja vaidlusalusest perioodist välja jääval ajal, nt 11.12.2007 summas 1286 krooni, 02.11.2007 summas 1800 krooni, 21.12.2007 summas 865 krooni, 12.02.2008 summas 1000 krooni, 10.10.2008 summas 1500 krooni, 14.12.2007 summas 3799 krooni, 05.06.2008 summas 3990,40 krooni. Töö iseloomu arvestades (aktiivsemad ja vähem aktiivsemad perioodid ehitusvaldkonnas) on tavapärane, et teatud perioodidel võib olla töömaht ka väiksem. 4
(10)3-15-2252 8) ML tegeles tööülesannete täitmisega ka vaidlusalusel perioodil ning allus Nordecon AS või tema õiguseellaste juhtimisele ja kontrollile. Nimetatud asjaolu iseloomustab teiste tõendite ja tuvastatud asjaoludega kogumis ka Nordecon AS 22.01.2010 ML-le saadetud ja samas töötajatele suunatud e-kiri Nordecon AS töötajate talveseminaril osalemiseks. Usutav ei ole väide, et kutse saadeti stipendiaatidele viisakusest. Tööalast tegevust näitavad ka
  1. aasta maikuu e-kirjavahetus ML ja teiste Nordecon AS töötajate vahel. Kirjavahetusest ilmneb, et ML soovib arutada tööalaseid asju, sh anda teiste isikute ettepanekutele omapoolne vastus. Asjaolu, et objektiinsener või tööjuht ei viibi kontoris või kasutab muul põhjusel isiklikku eposti, ei ole kohtu hinnangul vastava töö iseloomu arvestades määrava tähtsusega. ML-le saadeti tutvumiseks teiste Nordecon AS töötajate poolt ka eeloleva Loo asula vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimis- ja ehitustööde mahukas dokumentatsioon, mille suhtes ei ole vaidlust, et ML asus nimetatud objektil täitma aktiivseid tööülesandeid ja selleks sõlmiti hiljem ka kirjalik tööleping. 9) Kuna kvalifitseerimistingimus on HT-s sõnastatud mitmeti mõistetavalt, tuleb sellist tingimust tõlgendada laiendavalt ja nii, et see tagaks pakkumuste esitamise võimalikult suure arvu pakkujate poolt (nt vaidlustuskomisjoni 15.02.2013 otsus nr 9-13/135374, Tallinna Halduskohtu 14.02.2013 otsus nr 3-13-25, p 13 ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsus nr 3-09-3081, p 12). Praegusel juhul on hankija kehtestanud töökogemuse nõude, kuid ei ole kuidagi täpsustanud ega määranud täiendavaid tingimusi, kuidas see nõue peab olema täidetud. Hankija ei ole määranud, et töökogemuse nõue peab olema täidetud mingi kindla või konkreetse tegevusega või osalemisega lepingute täitmisel. Seetõttu tuleb töökogemuse nõuet tõlgendada laiemalt ning lugeda nõue täidetuks ka juhul, kui töökogemuse kohta näidatud aega saab lugeda töölepinguliseks suhteks ning seda ka juhul, kui vastavasse perioodi jääb tulenevalt ehitusvaldkonna eripäradest (objektipõhisus, tähtajatu töölepingu asemel enamasti tähtajalised või konkreetse objektiga seotud lepingud) tööalaselt nii aktiivseid kui vähemaktiivseid perioode. 10) Asjaolust, et ML täitis ajavahemikus 2010-2011 Loo asula vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimis- ja ehitustöödel objektijuhi ülesandeid ja tolles asjas oli hankija poolt nõutav 5-aastane töökogemus, ei saa järeldada, et Nordecon AS on ise kinnitanud ML-l tema juures 5aastase töökogemuse olemasolu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. Nordecon AS palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. 1) Stipendiumileping on selge ning seda ei saa mõista töölepinguna. Halduskohus on ekslikult keskendunud ML-le tehtud väljamaksete maksustamisele, mitte küsimusele, kas ML omandas nõutava töökogemuse. Konkreetset lepingut ei ole halduskohus hinnanud. Halduskohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendis käsitletud asjaolud olid teistsugused. 2) Vaidlusalustel perioodidel ei ole ML-le tehtud väljamaksetelt arvestatud töötuskindlustusmakset; perioodi 04.03.2009–15.06.2009 ja septembri ning oktoobri 2009 osas on tasutud üksnes tulumaksu. Märtsis 2009 tehtud väljamakse „stipendium“ on e-maksuametis õigesti deklareeritud stipendiumina. 3) Halduskohus ei ole vaidlusaluse perioodi töökogemuse omandamise hulka lugemisel selgitanud, et ML tegelikult täitis tööülesandeid. Kui ML tegelikult ehitusalast tööd tegi, oleks pidanud see vastustaja seisukohtadest ilmnema või kohus sellele tähelepanu juhtima. Loo projekt puudutas hilisemat perioodi kui vaidlusalune ajavahemik. 5
(10)3-15-2252 4) Töölepingule omast sõltuvussuhet on halduskohus järeldanud praktikavõimalusest ja hilisema töötamise kohustusest ning eelneva kohustuse rikkumise korral hüvitamiskohustusest. Sellised stipendiumilepingud on tavapärased ning nende eesmärgiks on tagada, et üliõpilane naaseks kooli lõpetamisel stipendiumi maksnud ettevõttesse tööle. Tööalane sõltuvussuhe puudub. Töösuhe saab tekkida poolte eraldi kokkuleppe alusel. Seda vaidlusalusel perioodil ei tekkinud. Kohtuotsust ei saa rajada oletustele. 5) Kõik väljamaksed vaidlusalusele perioodile eelnenud ajal ei olnud palgaväljamaksed. Halduskohus ei ole tõendeid õigesti hinnanud ja asus ekslikult seisukohale, et ka varasemal perioodil on ML-le tehtud palgaväljamaksed olnud samas suuruses kui stipendiumi maksmise ajal. Halduskohus on selle asjaolu hindamisel tuginenud oletusele. Apellant esitas koos apellatsioonkaebusega tõendid, mis kinnitavad palga mitmes osas väljamaksmist või muude kulude kandmist tööandja poolt, mis ei ole palk (nt sportimiskulutuste ja prillide soetamise kulu hüvitamine) või mis on täiendav preemia varasemate töötulemuste eest. 6) Stipendiumileping sõlmiti AS-ga Linnaehitus (hilisem AS Nordecon Ehitus), ML asus
  1. a mais tööle AS-i Nordecon Infra. Seetõttu puudus sisuline vajadus stipendiumisumma tagasinõudmiseks. Pooled käitusid vastastikusel usaldusel. Töölepingu sõlmimise ajaks oli MLl tegemata lõputöö ja mõni projektipõhine aine, muidu olid õpingud lõpujärgus. Kuna töösuhte lõpetamise ajaks oli stipendiumileping lõpetatud, ei olnud ML-lt võimalik stipendiumi tagasi nõuda. 7) Maksudeklaratsioonidel tehtud ebaõigeid kandeid ei olnud nende selgumisel võimalik enam aegumise tõttu parandada. AS Nordecon Ehitus kustutati äriregistrist 31.12.2010, mistõttu ei oleks see ka ilma aegumiseta enam võimalik. 8) E-kiri „Et suvi luhta ei läheks“ saadeti vahetult enne ML uuesti tööle asumist Loo projektis ja stipendiumilepingu lõpetamist ning oli seotud edasise tööga. E-kiri oli saadetud tööpäeval isiklikult meiliaadressilt, mis kinnitab, et ML sel ajal ei olnud töösuhtes.
  2. RKAS palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. 1) Stipendiumilepingu kohaselt kohustus AS Linnaehitus maksma ML-le stipendiumi igakuiselt 2500 krooni, v.a. suveperioodil. Tegelikkuses on perioodil
  3. a märtsist kuni
  4. a maini makstud igakuiselt erinevaid summasid 1975–2447 krooni. Erinevuse tõttu on reaalne, et tegelikult maksti ML-le töötasu. Sarnases suuruses väljamakseid on ML-le tehtud ka töölepingute kehtivuse ajal 2007–
  5. Ebaloogiline oleks stipendiumi suuruse kõikumist seostada muuga kui töökoormuse erinevusega. 2) Kuna ML töötas ajavahemikul 2007–2012 kogu ülejäänud aja töölepingute alusel, on tõenäoline ja eluliselt usutav, et ML tegi tegelikult tööd apellandi juures ka stipendiumilepingu kehtivuse ajal. 3) Stipendiumilepingu kohaselt kohustus ML asuma õpingute lõpetamisel AS-s Linnaehitus tööle täistööajaga 36 kuuks. Õpingud lõppesid 11.06.
  6. Stipendiumileping lõpetati poolte kokkuleppel 01.06.2010, s.t enne õpingute lõppu ning töölepinguline suhe kestis sealt edasi apellandiga seotud ettevõtetes kuni 31.05.2012, seega lõppes samuti enne õpingute lõppu. 6
(10)3-15-2252 4) Pole usutav, et töölepinguline suhe läks üle stipendiumi maksmise suhteks ja apellant oleks loobunud nõuetest ML vastu pärast õpinguteperioodi lõppu, kui makstud tasu ei olnud käsitatav töötasuna. Seetõttu on eluliselt usutav, et tegelikult vormistati ML töö mingiks perioodiks paindlikumaks praktikaks ja stipendiumiks, ent alluvussuhe ei katkenud kordagi 11.06.2007– 31.05.
  1. 5)
  2. a novembrist alates arvestati väljamaksetelt sotsiaalmaksu. Pole usutav, et sotsiaalmaksu maksti vabatahtlikult. Tasu maksja tõlgendas suhet seega töösuhtena. Jääb selgusetuks, miks deklareeriti väljamakse juhtorgani liikme tasuna. Tekib küsimus maksuseaduse rikkumises, sest tasu deklareeriti erinevalt. 6) Stipendiumileping sätestab pooltevahelise sõltuvussuhte praktikavõimaluse ja töökohustuse näol. Lepingut tuleb tõlgendada kooskõlas poolte käitumisega enne ja pärast lepingu sõlmimist. Vastustajal ei olnud võimalust kindlaks teha, millist tööd töölepingute ja stipendiumilepingu kehtivuse ajal ning töö või praktika käigus ML tegi, sh vaidlusalustel perioodidel. 7) Halduskohus leidis õigesti, et kui kvalifitseerimistingimus on mitmeti sisustatav, tuleb seda käsitada võimalikult laialt, et tagada pakkumuste esitamise võimalus võimalikult suure arvu isikute poolt.
  3. Bauschmidt OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid tuleks tagastada, sest nende esitamise võimalus oli apellandil juba halduskohtus. 2) ML ja AS Nordecon vahelisi lepinguid tuleb vaadelda kogumis, samuti tuleb võtta arvesse õigussuhet iseloomustavaid asjaolusid, sh maksude tasumist, lepingupoolte eelnevat käitumist ja praktikat ning lepingusätteid. ML-le maksti töötasu ja lepingu ajal ei rakendatud praktikat, vaid sõlmiti tööleping. Arvesse tuleb võtta VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud asjaolusid. Halduskohus on neid suhteid õigesti hinnanud. Lepingut ei ole võimalik hinnata üheselt, mistõttu tuleb sõlmitud leping lugeda kohtuotsuste asjades 3-2-1-9-05, 3-2-1-26-10 ja 3-2-1-41-11 valguses töölepinguks. Halduskohus märkis õigesti, et ei saa välistada, et ML tegeles tööalase tegevusega ka vaidlusalusel perioodil. 3) Leping lõpetati ennetähtaegselt ajal, kui ML alles õppis. Õpingud ei olnud jõudnud lõppfaasi. AS Nordecon ei ole esitanud ML-le tasutud summade tagasimaksmise nõuet. 4) Apellandi osundatud vead halduskohtu otsuses maksustamise osas on väheolulised ja puudutavad pikema perioodi kestel vaid üksikuid kuid. 5) Apellandi väide, et maksu ebaõige tasumine ML eest selgus alles kohtumenetluses, on ekslik. Vaidlustusmenetluses esitas apellant ise esitanud tõendeid, millest nähtub tööjõumaksude tasumine ML eest vaidlusalusel perioodil. Apellant käsitas seega ise tasusid töötasuna. Väited raamatupidamise süstemaatilistest eksimustest ei ole usutavad. Apellant allub seadusjärgselt majandusaasta audiitorkontrollile, mistõttu oleks eksima pidanud apellandi väitel korduvalt ka vandeaudiitorid. Selline järeldus oleks meelevaldne. 6) Loo asula vee- ja kanalisatsioonitorustike dokumentatsiooni saatmisest ML-le töölepingutega katmata perioodil järeldub samuti töötamine vaidlusalusel perioodil. Sellest ekirjavahetusest saab järeldada töösuhte olemasolu. 7
(10)3-15-2252 7) Töökogemuse arvutamisel tuleb arvesse võtta ka puhkuseperioode, puhkepäevi ja ehitusvaldkonnale iseloomulikku töö perioodilisust. Kuna ehitusvaldkonnas ei ole isik pidevalt aktiivse tööga hõivatud, ei saa töökogemust arvutada kuude või päevade täpsusega. 8) Apellant on ka ise kasutanud ML objektijuhina, kelle kvalifitseerimisnõuetele vastavaks töökogemuseks oli 5-aastane töökogemus, ajal, mil selline töökogemus sai ML-l olemas olla vaid juhul, kui töökogemuse hulka arvestada ka vaidlusalune periood. Apellant ei ole seega ka ise tõlgendanud töökogemuse nõuet kitsamalt kui halduskohus. 9) Olenemata erinevatest ärinimedest ja kontserni kuuluvate äriühingute omavahelistest suhetest on suuremas plaanis olnud ML pidevalt lepingulises suhtes apellandi kontserni kuuluvate äriühingutega. Kontsernisiseselt toimusid töölepingute üleandmised. Seetõttu on eksitav apellandi väide, et ML-l puudus töösuhe AS-ga Linnaehitus.
  1. AS VMT Ehitus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustub Bauschmidt OÜ vastuses esitatud seisukohtadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Halduskohus ei tuvastanud, milliseid tööülesandeid täitis ML perioodidel 04.03.2009– 15.06.2009 ja 31.08.2009–24.05.
  3. Isegi kui asuda seisukohale, et stipendiumileping oli näilik ning poolte vahel oli sel ajal töösuhe, ei ole halduskohus tuvastanud, et sellise töösuhte raames omandas ML ehitusalast töökogemust. Kvalifitseerimistingimustele vastamiseks ei piisa pelgalt sellest, kui ML täitis tööülesandeid, mis ei seondunud ehitamisega. Vaidlustuskomisjon asus ekslikult seisukohale, et vaidlustajalt ei saa nõuda asjaolu tõendamist, et ML-ga töösuhet vaidlusalusel perioodil ei olnud. Pangakonto väljavõtted, millest nähtub tasu maksmine muul alusel kui töösuhe ja selliste summade maksmise aluseks olevad lepingud saavad töösuhte puudumist vähemalt enamasti kinnitada. Tõendamiskoormus kolmandate isikute poolt HT vaidlusaluse nõude täitmise kontrollimisel ei lasunud aga apellandil. Pakkuja peab ise tõendama enda kvalifikatsiooni (RHS § 58 lg 1 ls 2). Hankija peab hindama pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavust (RHS § 47 lg 1). Ringkonnakohtu arvates ei ole seda piisavalt tehtud. Halduskohtu seisukoht, et vaidlusalusel perioodil ei ole ära näidatud tehtud tööd ja selle iseloomu ning konkreetseid objekte, on õige. Sellest saab aga järeldada üksnes seda, et kolmandate isikute kvalifitseerimise otsus oli õigusvastane. Kuna ka kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks ML ehitusalast töökogemust vaidlusalusel perioodil, ei ole alust hankija otsust jätta HMS §-le 58 tuginedes tühistamata.
  4. Kaheksa-aastase ehitusalase töökogemuse tõendamiseks oli vajalik, et ML töötamine apellandi kontsernis oleks tõendatud igal vaidlusalusel kuul. Ekslik on kolmandate isikute seisukoht, et aastast ehitusalast töökogemust saab järeldada sellest, kui mõnel – praegusel juhul teadmata arvul – kuul on isik ehitusvaldkonnas töötanud. Sellist järeldust saaks teha vaid juhul, kui isik oleks pidevalt tööga hõivatud, jättes puhkamiseks tavapärase puhkeaja (sh puhkus) ning arvestades töökogemuse aja hulka lühiajalised tööseisakud. Vaidluse lahendamisel ei ole oluline, kas ehitusalast töökogemust saaks arvestada ka perioodil, kui tööandjal ei olnud töölepingu alusel töötavale isikule pikemalt tööd pakkuda. Sellise olukorra kohta, nagu ka lühiajaliste tööseisakute kohta, puuduvad praegusel juhul igasugused andmed. Seetõttu piisab hankija otsuse õigusvastasuse järeldamiseks juba sellest, kui vähemalt mõnel kuul vaidlusaluse perioodi kestel ei ole ML töötamine apellandi kontsernis tõendatud.
  5. Halduskohus hindas õigesti, et mõnel kuul maksti ML-le üksnes 1975 krooni. See summa vastab stipendiumilepingus ette nähtud summale, millelt on maha arvatud tulumaks. Märtsist 8
(10)3-15-2252 kuni oktoobrini 2009 (jättes kõrvale suvekuud) ei tasutud ML eest apellandi poolt töölepingule omaseid makse. Asjaolust, et hilisemal perioodil on makse tasutud enam ja raamatupidamisarvestuses kajastatud ML-le väljamakseid teisiti, ei saa järeldada, et varasemal perioodil on arvestus ebaõige. Vastupidine järeldus ei oleks eluliselt ebausutavam. Raamatupidamisarvestuses vigade tähelepanuta jäämine auditeerimisel oleks toimunud ka juhul, kui varasematel kuudel oleks maksud jäänud ebaõigesti tasumata. Eluliselt on usutav, et maksu deklareerimisel ja pangaülekannete märgistamisel tehtud vead avastati alles hankija otsuse õiguspärasuse hindamisel, s.t mitte enne kui vaidlustuse esitamise eel. Kuna väljamaksete tegija oli selleks ajaks registrist kustutatud, ei ole alust pidada apellandi väiteid eksitavaks üksnes seetõttu, et ta ei ole maksudeklaratsioone enam kui viis aastat pärast maksu deklareerimist parandanud. Väljamaksed ei olnud sedavõrd suured ning apellandi käibe suurust ja töötajate arvu silmas pidades ei ole kohus veendunud, et eksimused pidid ilmnema juba varem.
  1. E-kirjavahetus, mis kinnitab ML poolt ehitusvaldkonnas töökogemust, ei pärine kõigist vaidlusaluse perioodi osadest. Sellest ei saa järeldada, et ML töötas vaidlusalusel perioodidel kogu aeg.
  2. Stipendiumilepingut ei saa pidada olemuselt töölepinguks. Stipendiumi maksja ei ole lepinguga saanud nõuda stipendiumi saajalt maksja tööalastele korraldustele allumist, ei ole igapäevaselt või pidevalt tema juhtida ning ei pea oma tegevusest maksjale aru andma. Stipendiumi kasutamise kohustus õppimisega seotud kulutuste katteks ei viita töösuhtele, vaid muule võlaõiguslikule kohustusele. Lepingut ei saa seetõttu pidada näilikuks. Selleks, et pakkuja saaks kvalifitseerimistingimusele vastavuse eesmärgil tõendada, et stipendiumilepingu sisuks oli ehitusalase töö tegemine töösuhtega sarnaneval moel, peaks pakkuja esitama üksikasjalikud ja kokkulangevad tõendid tehtud töö sisu ja töötingimuste kohta. Hilisem tööle asumine sama kontserni ettevõtja juurde ja õpingute suures osas läbisaamine – selle ega ka vastupidise kohta pole kohtule tõendeid esitatud (neid peaks vajaduse korral esitama

§ 59

lg 1 ls 1 kohaselt Bauschmidt OÜ) – võib usutavalt selgitada stipendiumilepingu lõpetamist uue töölepingu sõlmimise järel.

  1. Pideva ehitusalase töökogemuse omandamise puudumist kinnitab ka vaidlusalusel perioodidel tehtud väljamaksete väiksus. Sellises suuruses tasu on ilmselgelt väike ehitussektori tavapäraseid töötasusid vaidlusalusel perioodil silmas pidades. Ekslik on halduskohtu väide, et ka varasemal ajal on tehtud väljamaksed olnud umbkaudu sama suured. Halduskohtu viidatud maksed on tasumised ML arvete alusel (s.t muul otstarbel kui palk) või on halduskohus jätnud tähelepanuta, et mõnel kuul on palgaväljamakse tehtud mitmes osas. Mõnel juhul on väljamakset selgitatud preemiana, mis on lisandunud tavapärasele igakuisele palgale. Tähelepanuta ei saa jätta, et nt
  2. a jaanuaris on makstud preemiat oluliselt suuremas summas kui tavapärased palgaväljamaksed; sarnaseid tasusid vaidlusalusel perioodil ei ole. Ka tavapärased palgaväljamaksed varasemal perioodil olid enamasti 2-3 korda suuremad kui stipendium.
  3. Kuna lepinguid kogumis ega eraldi tõlgendades ega muude tõendite põhjal ei saa asuda seisukohale, et ML omandas pidevalt perioodidel 04.03.2009–15.06.2009 ja 31.08.2009– 24.05.2010 ehitusalast töökogemust, oli kolmandate isikute kvalifitseerimise ja nende pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus õigusvastane.
  4. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ja riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus jätta muutmata. Apellandi apellatsioonimenetluses esitatud tõendid ML-le varasemal perioodil tehtud väljamaksete kohta võtab ringkonnakohus vastu, sest need tõendavad vaidluse lahendamisel olulist asjaolu. 9

(10)3-15-2252 23.

§ 109lg 4 alusel tuleb muuta menetluskulude jaotust.

Halduskohtus tasus Bauschmidt OÜ menetluskulusid summas 3595,52 €. Need summad tuleb

§ 108lg 1 kohaselt jätta apellandilt välja mõistmata.

Bauschmidt OÜ taotleb apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist summas 563,04 €. Ka see summa tuleb jätta tema enda kanda. Nordecon AS taotleb apellatsioonimenetluses menetluskulu väljamõistmist Bauschmidt OÜ-lt summas 1280 € (riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel). Neid menetluskulusid ei saa välja mõista vaidlustusmenetluses kolmandalt isikult. Apellanti tuleb pidada praeguses asjas kaebajaks (vt riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-91-10). Apellandi menetluskulud tuleb välja mõista vastustajalt, s.t hankijalt. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe Parandatud 17.12.2015 määrusega RESOLUTSIOON Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2015. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-15-2252 ilmne ebatäpsus ja asendada kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 kuupäev „15. oktoobri 2015. a“ kuupäevaga „28. augusti 2015. a“. 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.