← Eesti

3-13-1171/95

Obsah (5)§ 212§ 215§ 223§ 116§ 201

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-1

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

3-13-1171 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. PG pöördus 09.04.2013 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poole, et saada teavet enda väljasaatmise kohta. Lisaks palus ta PPA-l maksta endale regulaarset tasu, et ta saaks Eesti Vabariigis eksisteerida, ning palus PPA-l täpsustada, kus ta saaks elada kuni väljasaatmiseni. PPA vastas 07.05.2013 kirjaga nr 15.7-17/61536-2, kus selgitas PG ebaseaduslikult Eesti Vabariiki saabumise ja viibimise asjaolusid ning märkis, et PPA on alates
  2. aastast andnud avaldajale korduvalt nõu, kuidas enda Eestist lahkumist korraldada. Avaldaja mittenõustumine PPA soovituste või nõudmistega ei muuda neid soovitusi või nõudmisi automaatselt õigusvastaseks.
  3. PG esitas 28.05.2013 halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 03.03.2014 määrusega menetlusse järgmistes nõuetes: tuvastada PPA tegevuse õigusvastasus kaebaja 09.04.2013 pöördumisele vastamata jätmisel ja kaebaja Eestist väljasaatmisega venitamisel; kohustada PPA-d vastama kaebaja 09.04.2013 pöördumisele seletuse saamiseks 08.02.2012 Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1020460294 täitmise kohta ja lahendama selles esitatud taotlused elamispinna ja rahalise ülalpidamise saamiseks Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1020460294 läbivaatamise otsuse lõpliku jõustumiseni.
  4. Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebajale on aastate jooksul antud erinevaid selgitusi nii suuliselt kui ka kirjalikult.
  5. a elamisloa menetluses esitas kaebaja ise avalduse, mille järgi ta kohustub Eestist lahkuma. Eestist lahkuma kohustatud isikul on kaasaaitamiskohustus, ei ole võimalik, et väljasaatmisprotsessis osaleb vaid haldusorgan. PPA pädevuses ei ole tagada kaebajale eluruumi ja rahalisi vahendeid. Vaidluse all olev lahkumisettekirjutus on PPA 30.04.2014 otsusega kehtetuks tunnistatud, seega ei ole vastustajal võimalik kohustamiskaebuse raames enam mingeid täiendavaid selgitusi anda. Isikul on olemas elamisluba ning kõik sellest tulenevad õigused ja kohustused.
  6. Tallinna Halduskohus jättis 15.04.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. PPA 30.04.2014 otsusega nr 1019372218/TEP pikendati kaebajale väljastatud tähtajalist elamisluba välismaalaste seaduse (VMS) § 201 alusel kuni 30.09.
  7. Lisaks on PPA 30.04.2014 otsusega tunnistanud kehtetuks lahkumisettekirjutuse. Seega on selgituste andmise aluseks olev haldusakt kohtuväliselt kehtetuks tunnistatud. Kaebaja omab Eestis viibimiseks seaduslikku alust. PPA on õigesti märkinud, et kaebajale on korduvalt antud selgitusi lahkumiskohustuse täitmise kohta. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vastustaja selgitustega, ei tähenda, et kaebajale ei ole sisuliselt vastatud. PPA pädevusse ei kuulu kaebajale elamispinna võimaldamine ja rahalise ülalpidamise küsimuse lahendamine. PPA on kaebajale korduvalt selgitanud, et kui tal puudub elamispind, peab ta vastava taotlusega pöörduma kohaliku omavalitsuse poole. 2

(5)3-13-1171 Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja on Narva linnalt elamispinda taotlenud ning Narva linn on kaebajale ka erinevaid võimalusi pakkunud. Narva Linnavalitsuse 26.04.2012 kirjast nähtub, et kaebaja on korduvalt loobunud Narva Linnavalitsuse poolt pakutavatest teenustest. Narva linn on kaebaja probleemi lahendamiseks pöördunud ka Siseministeeriumi poole. Seega on kaebaja probleeme püütud lahendada erineval tasandil pädevate asutuste poolt. Kaebaja leiab, et tema väljasaatmine on veninud PPA süül. Nimetatud väide ei ole õige. Kaebaja on kodakondsuseta isik, teda ei olnud võimalik välja saata nn suvalisse riiki. Kaebaja on pöördunud kodakondsuse saamise küsimusega Vene Föderatsiooni Suursaatkonna poole ning saatkonna poolt on talle korduvalt selgitatud kodakondsuse taotlemisega seonduvat. Kuna kaebaja ei täitnud kodakondsuse taotlemiseks vajalikke nõudeid (nõutavate dokumentide esitamine, riigilõivu tasumine jms), siis temaga kirjavahetus lõpetati. Kaebaja huvi on olnud suunatud sellele, et jääda Eestisse elama. Tegemist ei ole olukorraga, kus PPA oleks jätnud haldusakti õigeaegselt andmata või toimingu sooritamata. Olenemata asjaolust, et kaebaja ei vastanud elamisloa andmise tingimustele, väljastati talle elamisluba, lähtudes isiku enda kinnitusest, et kehtivat elamisluba ja kehtivat dokumenti on vaja korraldamaks tema Eestist lahkumist. Tähtajalise elamisloa väljastamisele vaatamata kaebaja Vene Föderatsiooni kodakondsust ei taotlenud ning tõi enda õigustuseks erinevaid põhjusi, millest ühtegi ei pidanud PPA mõjuvaks. Lahkumisettekirjutuse täitmise kohustus lasus kaebajal endal ning tema ise on oma tegevusega/tegevusetusega venitanud lahkumisettekirjutuse täitmist. Kui isik ei soovi Eesti elada, peab ta ise astuma samme riigist lahkumiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. PG palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 15.04.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning märkis täiendavalt järgmist. Halduskohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei ole selgitanud, miks ta nõustus PPA seisukohtadega, mistõttu on otsus vaid kirjeldava iseloomuga. Kohus ei ole kõiki asjaolusid piisavalt uurinud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 lg 1 p 4 paneb haldusorganile selgitamiskohustuse. PPA ei ole seda nõuetekohaselt täitnud. Kohus peab selgitama, millega seoses langesid ära väljasaatmisest ja lahkumisettekirjutuses loobumise asjaolud. Kohus ei ole selgitanud, kuidas on võimalik saada Vene Föderatsiooni või muu riigi kodakondsust. Kohus oleks pidanud selgitama ka seda, mida pakuti kaebajale riigis eksisteerimiseks ning kuidas pidi olema tagatud tema Eestist lahkumine. Kohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustust juhtida menetlusosalise tähelepanu menetlusliku taotluse esitamise võimalusele olukorras, kus taotluse esitamata jätmine võib otseselt või kaudselt kaasa tuua kohtuliku kaitse võimaluse kaotamise. Kuna vastustaja ei jaganud selgelt väljendatud juhiseid selle kohta, mil viisil võiks kaebaja lahkumisettekirjutuse täita, pidi vastustaja tagama kaebaja esmased vajadused. Elamis- ja tööloata isik ei või Eestis seaduslikult töötada, samuti puudub tal õigus saada sotsiaaltoetusi. Kuna riik ei ole suutnud tagada kaebaja väljasaatmist ega vajaliku elamispinna ja sotsiaaltoetuste olemasolu, peab riik heastama kaebajale tekitatud kahju. 3
(5)3-13-1171
  1. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja hinnangul on kaebaja etteheited halduskohtu otsusele põhjendamatud. Kohtuotsuse põhjendav osa on nõuetekohane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on nõuetekohane, selles ei esine apellatsioonkaebuses nimetatud puudusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse järeldustega ning

§ 201lg-le 4 tuginedes ei pea vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jälle üles tõstnud kahju hüvitamise küsimuse. Halduskohus tagastas 03.03.2014 määrusega kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Nimetatud määrus on jõustunud. Seega kahju hüvitamise küsimusi käesolevas kohtumenetluses ei käsitleta. Halduskohus ei pidanud kaebaja suhtes selgitamiskohustust täitma. Halduskohtu ülesanne oli kontrollida, kas PPA on käitunud õiguspäraselt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et PPA ei ole mingil viisil teinud lahkumisettekirjutuse täitmiseks takistusi. Kaebaja on olnud PPA-ga pidevas suhtluses, mistõttu pole alust ka väita, et PPA 07.05.2013 vastus kaebaja 09.04.2013 avaldusele oleks ebapiisav. Haldusorgan ei pea igakordselt oma selgitusi kordama.
  2. Kaebaja esindaja riigi õigusabi korras on 14.05.2015 esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 172,80 eurot (sh käibemaks 28,80 eurot). Õigusabi seisnes apellatsioonkaebuse koostamises 120 minuti ulatuses. Lisaks esitas esindaja 19.10.2015 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 547,20 eurot (sh käibemaks 91,20 eurot) ning riigi õigusabi osutamisel kantud vajalike kulude kindlaksmääramiseks summas 24,00 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Riigi õigusabi osutamine seisnes järgmistes toimingutes: toimikuga tutvumine 2 h, kaebuse täiendus 2 h, vastustaja arvamusega tutvumine 1 h ja arvamuse esitamine 2 h. Lisaks edastas esindaja ringkonnakohtule järgmised riigi õigusabi taotlused, mis olid eelnevalt esitatud ka halduskohtule, kuid jäetud halduskohtu poolt lahendamata: 1) 24.03.2014 taotlus summas 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot); määruskaebuse esitamine 2 h; 2) 11.02.2013 taotlus summas 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot); kaebuse koostamine 2 h; 3) 16.03.2015 taotlus summas 43,20 eurot (sh käibemaks 7,20 eurot); istung 0,5 h; 4) 16.03.2015 taotlus summas 43,20 eurot (sh käibemaks 7,20 eurot); istungi jätkamine 0,5 h; 5) 16.03.2015 taotlus summas 43,20 eurot (sh käibemaks 7,20 eurot); istung 0,5 h; 6) 16.03.2015 taotlus summas 86,40 eurot (sh käibemaks 14,40 eurot); kliendiga kohtumine 60 min; 7) 16.03.2015 taotlus summas 664,80 eurot (sh käibemaks 110,80 eurot); täiendava kaebuse teksti esitamine 180 min, määruskaebuse esitamine 2 h, istung 1 h, sõit Narva-Tallinn ja tagasi 420 km; 8) 15.09.2014 taotlus summas 216,00 eurot (sh käibemaks 36 eurot); määruskaebuse koostamine 2,5 h; 9) 11.12.2013 taotlus summas 144,00 eurot (sh käibemaks 24 eurot); kaebuse koostamine 2 h. 4

(5)3-13-1171 Kõigi eelnimetatud taotluste järgi on õigusabi osutatud ning õigusabi kulusid kantud kokku summas 1808 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi osutamisele kulutatud aeg ja tehtud toimingud on põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.