← Eesti

1-15-10749/11

1-15-10749 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.jaanuaril 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-10749 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali, Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 08.jaanuari kokkuleppemenetluses Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Dmitri Borzov (isikukood 38309140386, viibib Tallinna Vanglas) apellatsioon konfiskeerimise ja menetluskulude osas 2016.a kohtuotsus RESOLUTSIOON

  1. Jätta Dmitri Borzovi apellatsioon konfiskeerimist, läbi vaatamata. osas, millega vaidlustatakse sularaha
  2. Jätta Dmitri Borzovi apellatsioon osas, millega palutakse menetluskulude ajatamist kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohtu 08.01.2016 otsusega mõisteti Dmitri Borzov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 15 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja algust 21.10.2015.a. Sama otsusega konfiskeeriti KarS § 832 lg 1 alusel Dmitri Borzovilt sularaha summas 80 eurot. Mõisteti välja menetluskulud ning menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  4. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras süüdistatav Dmitri Borzov, kes märgib, et ta ei ole nõus temalt ära võetud sularaha konfiskeerimisega, kuna 80 eurot ei ole tema raha, vaid kuulub tema 1 emale. Samuti palub ajatada menetluskulud 3 aasta võrra, kuna kannab karistust 2 aastat 9 kuud vanglas ning rahalised vahendid puuduvad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, alljärgnevale seisukohale. Dmitri Borzovi apellatsiooniga, asub Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4, lg 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS
  6. peatüki
  7. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seejuures seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku
  8. peatüki
  9. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Apellatsioonis, mille on esitanud Dmitri Borzov, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva Kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb Dmitri Borzovi apellatsioon osas, millega vaidlustatud sularaha konfiskeerimist jätta läbi vaatamata. Kriminaalasjas on Dmitri Borzoviga sõlmitud kokkulepe (lk 78-81), kus Dmitri Borzov kinnitab kaitsja juuresolekul ja tõlgi osavõtul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (lk 81). Seejuures on kokkuleppes kirjeldatud nii toimepandud kuritegu kui ka selle eest taotletavat karistuse liiki ja määra, aga ka seda, et Dmitri Borzovi nõusolekul kuulub konfiskeerimisele vara, s.o sularaha summas 80 eurot KarS § 832 lg 1 alusel. Seega on nii prokurör, süüdistatav ja kaitsja konfiskeerimisele kuuluva vara osas jõudnud kokkuleppele. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus Dmitri Borzov kinnitab, et ta on kokkuleppest aru saanud ning ta nõustub sellega (lk 91) ning sellele eelnevalt on prokurör avaldanud ka kokkuleppe sisu, sh süüdistatavalt konfiskeerimisele kuuluva summa osas (lk 91). Kohtus avaldatud kokkuleppe vastavust varasemale kokkulepitule kinnitab seejuures ka süüdistatava kaitsja (lk 91 pöördel).
  10. Kolleegium leiab üksmeelselt, et esitatud apellatsioon osas, millega palutakse ajatada menetluskulud 3 aasta võrra, on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). 2 Kohtukolleegium leiabki, et esitatud apellatsioonil puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Nimelt hüvitab KrMS § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuigi KrMS § 180 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus osa menetluskuludest riigi kanda jätta, on selle sätte kohaldumine kokkuleppemenetluses seoses KrMS § 245 lg 1 täiendamisega punktiga 12, millega süüdistatavalt välja mõistetavad menetluskulud said kokkuleppe osaks, piiratud. Küll aga on kohtul omal algatusel võimalik KrMS § 180 lg 3 kolmandale lausele tuginedes määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, kuna selles osas ei ole KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud erisusi. Maakohus on tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 ka arvestanud süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning võimaldanud Dmitri Borzovil tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on antud juhul Dmitri Borzovile vastu tulles ka võimaldanud. KrMS § 180 lg 3 võimaldab kohtul määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi, kuid ei näe ette võimalust ajatada menetluskulude tasumine tervikuna edasi kolmeks aastaks nagu seda taotleb Dmitri Borzov oma apellatsioonis. Vaid pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist on tulenevalt KrMS § 424 sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus menetluskulude osas jõustunud ja täitmisele veel pööratud. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3-1-1-2-
  11. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus Dmitri Borzovi apellatsiooni osas, millega vaidlustatud sularaha konfiskeerimist läbi vaatamata ning KrMS § 326 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus Dmitri Borzovi apellatsiooni menetluskulude ajatamise osas, kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.