Belõilt välja menetluskulud summas 4 416 eurot, sh ekspertiiside tegemise kulud 3 033 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 408 eurot ja sundraha 975 eurot.
lg 3 alusel määrati, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg-st 4 on kokkuleppemenetluses kohtuotsuse apellatsiooni korras vaidlustamise võimalused piiratud. Samas sätestab
lg 3, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi
lg 1 p-ga 12 märgitud, et kriminaalmenetluse kuludeks on narkootilise aine ekspertiisi nr 15E-AN0606 kulu summas 504 eurot, tulirelva ekspertiisi nr 15E-TB0070 kulu summas 420 eurot, DNA ekspertiisi nr 15E-GE0713 kulu summas 627 eurot, DNA ekspertiisi nr 15E-GE1166 kulu summas 114 eurot, DNA ekspertiisi nr 15E-GE0712 kulu summas 912 eurot, DNA ekspertiisi nr 15E-GE0994 kulu summas 456 eurot, samuti V. Belõi kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 264 eurot. Kokkuleppe kohaselt on V. Belõi nõus kokkuleppes sätestatud tingimustega ning talle on selgitatud, et ta peab lisaks kokkuleppes märgitud kriminaalmenetluse kuludele tasuma süüdimõistva otsuse korral sundraha 975 eurot /II kd tl 36/. Kohtumenetluses õigusabi osutamise eest on kaitsja esitanud taotluse summas 144 eurot /tl 38-39/. Maakohtu
lg 1 p 12 kohaselt on kokkuleppe osaks ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Kokkuleppest ning ka maakohtu istungi protokollist nähtuvalt on V. Belõi nõustunud temalt väljamõistetavate kriminaalmenetluse kuludega. Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppemenetluses on kohtu pädevuses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile, kuid kohtul puuduvad volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks (RKKKo nr 3-1-1-25-09, p 15). Kuna V. Belõi on nõustunud kokkuleppega täies ulatuses, ei ole alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 5.
lg 3 kolmanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus sisuliselt rahuldanud maakohtu istungil esitatud menetluskuludega seonduvad taotlused ning määranud menetluskulude tasumine vabatahtlikult osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega on maakohus andnud süüdistatavale kohtupraktikas omaksvõetud maksimaalse tähtaja menetluskulude tasumiseks. 2
lg 3 kohaselt osa menetluskuludest riigi kanda jätmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. Asjaolu, et isik kohtuotsuse tegemise ajal ei tööta, ei tähenda a priori, et menetluskulud tuleks jätta täies ulatuses riigi kanda. Süüdistatava hetkel vangis viibimine või talle karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks, mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12, p 7). Samuti tuleb märkida, et olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub temal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid (samas). 7. Juhindudes
§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.