← Eesti

2-15-16726/10

Obsah (6)§ 22§ 23§ 31§ 171§ 65§ 1

2-15-16726 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 21. jaanuar 2016 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-15-16726 Tsiviilasi Rainer Kurvits avaldu

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. jaanuaril 2016 esitatud aruande kohaselt kinnistusraamatus Rainer Kurvits’a nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid aktiivses andmebaasis registreeritud ei ole. Võlgniku nimele on avatud arvelduskonto Swedbank AS-is nr xxxx, mille saldo 31.91 euro oli broneeritud kaardi hooldustasudest. Võlgniku ütluste kohaselt sulges ta nimetatud pangakonto. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot. Rainer Kurvits’a nimel on avatud pensionikonto nr xxxx, saldo 57,769 LHV Pensionifond L osakut. Muud vara võlgnikul ei ole. 2

(5)2-15-16726
  1. Võlgnikul maksuvõlg puudub. Kohtutäiturite juures on täitmisel 8 sissenõuet võlgniku vastu summas 3 066.94 eurot. Sundtäitmisel on erinevad Eesti Vabariigi nõuded, mis tulenevad õigusvastastest tegudest ning sundtäitmisel on ka erinevate äriühingute nõuded, milliste tekkimise alused ja aeg ei nähtu, kuid need asjaolud selguvad pankrotimenetluse käigus. Võlgnik seletas, et ta ei mäleta täpselt, kuipalju ta kellelegi võlgu on. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja õiendist nähtub, et kreeditorid on: 1) Rahandusministeerium 2 nõudega kokku 80 eurot; 2) ERA Liisingu Inkassoteenused AS 1 019.48 eurot; 3) AS EMT 612.93 eurot; 4) Mardan Invest OÜ 352.96 eurot; 5) Lõuna Politseiprefektuur 19.17 eurot; 6) Eesti Vabariik RTK kaudu nõuetega 492.60 eurot ja 489.80 eurot. Täitmata nõudeid on kohtutäiturite juures alates 2008.a. Lisaks kohtutäiturite juures menetlevatele nõuetele on nõudest võlgniku vastu summas 344.23 eurot teatanud Tamsalu Kalor AS ja Julianus Inkasso OÜ (nõuab sisse AS-i Starman võlga summas 43.93 eurot). Võlad on kokku 3 455.10 eurot (lisanduvad viivised). Täpsem võlgade koosseis selgub pankrotimenetluse käigus. Haldur ei ole leidnud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid. Võlgniku pankrotimenetluses võivad ilmneda ja esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused.
  2. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetus tekkinud 2008.a, millest alates on täitmata nõudeid kohtutäiturite juures. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on põhjendamatute kohustuste võtmisega ja õigusvastase käitumisega kahjude tekitamine. Esialgselt ei ole andmeid, et pankrot on tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgnikul puuduvad vahendid võla tasumiseks, võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema sissetulekuid. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. 7. Ajutine haldur palus vastavalt

§ 23

, § 31, § 86, § 150 lg 1 p 2, p 5 ja lg 2: 1) kuulutada välja võlgniku pankrot; 2) välja mõista OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, ajutise halduri tasu ja halduri tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 447.37 eurot, millele lisandub käibemaks summas 89.47 eurot, kokku 536.84 eurot, sellest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot välja mõista menetlusabina riigi vahenditest. KOHTUISTUNG

  1. Kohtuistungil võlgnik jäi avalduse juurde. Võlgnik nõustus ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisega. Võlgnik teatas, et tal esineb psüühiline puue ja töövõime kaotus 60 % ning et tegelikult ei ole tal võimalik haldurile tasu maksta, kuna tema sissetulek 240.54 eurot (s.h pension 95.02 eurot, töötukassast saadav raha 112.28 eurot ja puudega inimese toetus 33.24 eurot), ei võimalda seda teha.
  2. Ajutine haldur jäi aruande juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankroti väljakuulutamine
  4. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt 3

(5)2-15-16726 ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 12. Võlgniku seletuste kohaselt on ta töötuna arvel, töövõime kaotus 60% ja tema sissetulekuks on pension, töötukassast saadav raha ja puudega inimese toetus. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 3 455.10 eurot ulatuses. Varasid võlgnikul ei ole. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused 100%-lt ületavad tema vara, käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellpärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt PankS § 55 lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti. 13. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega,

§ 31

lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks 08.02.2016 kell 10.00. Ajutise halduri tasu 14.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 15. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad.

§ 23

lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus

§ 171lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti.

16. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 7 tunni eest summas 447.37 eurot, s.o 63.91 eurot tunnis. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu ja menetluskulude 536.84 eurot (447.37 + 4

(5)2-15-16726 20%) hüvitamist OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, selliselt et 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot hüvitatakse riigituludest. 17. Ajutise halduri tunnitasu ei ületa

§ 65lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis. Ts

MS § 183 lg 2 analoogia ja

§ 65

lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 476.40 eurot, s.h ilma käibemaksuta 397 eurot ja käibemaks 79.40 eurot.

§ 23

lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning menetluse kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 18. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, §78 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.