lg 9 kohaselt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
koostoimes
olevat, sest eeldused täitedokumendi avaldamiseks Ametlikes Teadaannetes olid täitmata. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused Avaldaja kaebusele esitatud vastuses palus sissenõudja jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maksuhaldur on 18.10.2012.a. teinud AS-ile SEB Pank korralduse nr 13-2.7/173968 võlgniku pangakonto(
lg 4 ja 5 põhjal dokumente kättetoimetatuks, kuna puudus avaldajapoolne kinnitus kättesaamise kohta. Seejärel on kohtutäitur 17.06.2014 avaldanud täitmisteated avaldajale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (I köide t/l 21, III köide t/l 62). Kohtutäituri otsuses märgitu on kooskõlas kohtule esitatud täitetoimikutega nr. 027/2014/663 ja 027/2014/666, milliste kohaselt on kohtutäitur postiasutusele edastanud aadressil XXXXX XX, Tallinn avaldajale kättetoimetamiseks nimetatud täiteasjades täitmisteated, kohtutäituri tasu otsused ja otsused, millised on tagastatud hoiutähtaja möödumisel 12.06.2014 (III köide t/l 111, 112). Samuti nähtub osundatud täitetoimikutest, et 12.06.2014 on kohtutäituri büroo töötaja HS saatnud avaldajale e-postiga täitmisteated ning palunud saata viivitamata kinnitus (II köide t/l 74, 183). Avaldaja seda ei teinud. TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
lg 1 p 1 järgi võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris 4 märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Arvestades asjaoluga, et kohtutäituril ei õnnestunud täitmisteateid toimetada avaldajale kätte rahvastikuregistris märgitud aadressil ega ka e-posti teel, oli kohtutäitur õigustatud avaldama täimisteated väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega on sellekohased avaldaja etteheited asjakohatud. Avaldaja on kohtule esitatud kaebuses palunud ka, et kohtutäitur lahendaks muuhulgas avaldaja poolt 27.06.2014 esitatud taotlused. Avaldaja on 27.06.2014 esitanud taotluse vabatahtliku tähtaja pikendamiseks täiteasjades nr 027/2014/663 ja nr 027/2014/666 (I köide t/l 26-27, 29-30). Avaldaja on nimetatud taotluste resolutsioonis palunud pikendada täiteasjades vabatahtliku täitmise tähtaega kolme kuuni alates täitmisteate kättetoimetamisest alates ja juhul, kui taotluste resolutsiooni osa punktis 1 olev taotlus jääb rahuldamata, siis pikendada vabatahtliku täitmise tähtaega 30 päevani alates täitmisteate kättetoimetamisest arvates. Juhul, kui taotluste resolutsiooni osa punktis 1 ja/või 2 punktis 2 olev taotlus jääb rahuldamata, siis vabastada arestist sissetulek ühe palga alammäära ulatuses võlgniku kontol SEB pangas. Nagu nähtub kohtule esitatud täitetoimikutest on kohtutäitur küsinud sissenõudjalt seisukohta vabatahtliku tähtaja pikendamiseks, millisele sissenõudja on 09.07.2015 ja 18.07.2014 ekirjadega teatanud, et ei nõustu avaldaja taotlustega (II köide t/l 59-60, 63). Kohtutäituri 02.02.2015 otsusest saab järeldada, et kohtutäitur ei ole avaldajat teavitanud asjaolust, et võlgniku vabatahtliku täitmise tähtaega ei pikendata (I köide t/l 19). Vaidlust ei ole selle üle, et avaldaja on täitmisteated saanud kätte 27.06.2014 (I köide t/l 26, 29) ning nagu nähtub täitetoimikutest on kohtutäitur 25.08.2014 täiteasjas nr. 027/2014/666 arestinud arveldusarve summas 193,86 eurot ning märkinud, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale (II köide t/l 164). Seega on kohtutäitur alustanud täitetoimingute tegemist 25.08.2014 s.o 59 päeva peale avaldaja poolt täitmisteadete kättesaamist. Vastavalt TMS § 25 lg 1 kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Seega saab kohtutäitur määrata vabatahtliku täitmise tähtaega maksimaalselt 30 päeva. Kuivõrd käesoleval juhtumil sissenõudja ei nõustunud vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamisega kuni kolmeks kuuks ning kohtutäitur on alustanud täitetoimingute tegemisega 25.08.2014, siis saab sellest teha järelduse, et kohtutäitur on jätnud avaldaja vastavad taotlused rahuldamata. Kohtule esitatust nähtub, et sissenõudja on 25.08.2014 väljastanud krediidiasutustele korraldused arestitud pangakontode avamise kohta (III köide t/l 79-87) ning nõue summas 129,10 eurot täiteasjas nr 027/2014/666 on 02.09.2014 seisuga täidetud (II köide t/l 177). Kohtutäitur 02.02.2015 otsuses märgib, et nimetatud täiteasjas on võlgnevuse jääk 64,76 eurot (I köide t/l 22). Lisaks palub avaldaja, et kohtutäitur määraks uuesti nõude suuruse koos kohtutäituri tasuga täiteasjas nr 027/2014/666, leides, et avaldajal on õigus vabatahtliku täitmise ajal tasuda 171,06 eurot mitte 193,86 eurot (I köide t/l 197). Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline, kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. KTS § 32 lg 2 järgi rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. 5 Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda menetluse põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust ning lõike 5 kohaselt kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Vaidlust ei ole selles, et täitedokument täiteasjas nr 027/2014/666 on avaldajale kätte toimetatud 27.06.2014 (I köide t/l 26). Seega on põhitasu sissenõutavaks muutunud. Vaidlust ei ole selles, et 02.09.2014 seisuga on sissenõudja nõue summas 129,10 eurot täidetud (II köide t/l 177). Seega on sissenõudja nõue täidetud pärast täitemenetluse algatamist. Antud juhul on kohtutäitur oma otsuses märkinud, et kuivõrd võlgnik sai dokumendid kätte 27.06.2014, siis oleks võlgnik pidanud tasuma kogu võlgnevuse hiljemalt 07.07.2014 (I köide t/l 21). Samas on avaldaja 27.06.2014 esitanud kohtutäiturile vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamise taotluse. Nii täitetoimikutest ega ka kohtutäituri vaidlustatud otsusest ei nähtu, et kohtutäitur oleks avaldajale teatanud vastava taotluse lahendamisest. Ka täitetoimikus olev sissenõudja 18.07.2014 e-kiri, millises viimane ei nõustu avaldaja taotlusega, on edastatud üksnes kohtutäiturile (II köide t/l 63). Seega oleks kohtutäituril tulnud see e-kiri avaldajale edastada ning teatada oma otsusest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-88-09 käsitlenud kohtutäituri ametitegevuse tasustamise aluseid kohtutäituri seaduse kohaselt ning leidnud KTS § 32 lg 4 ja 5 (varsemas redaktsioonis vastavalt KTS § 23 lg 2 ja 3) kohaldamise osas järgmist. KTS § 23 lg-d 2 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et kohtutäitur võib nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Seejuures on võimalik üldise eeskujuna lähtuda KTS § 23 lg-s 3 sätestatud tasu proportsionaalsuse põhimõttest - mida suurem osa võlast õnnestub sisse nõuda, seda suuremat tasu võib kohtutäitur võlgnikult nõuda. Osundatud otsuses selgitab Riigikohus, et ülekantuna täitetoimingute hulgale ja mahule tähendab see KTS § 23 lg 2 tähenduses seda, et mida rohkem ja mahukamaid täitetoiminguid on kohtutäitur teinud, seda suuremat tasu (kuid seejuures mitte üle 50% täismäärast) võib kohtutäitur võlgnikult nõuda. KTS § 23 lg-te 2 ja 3 selline tõlgendamine loob olukorra, mil kohtutäitur peab tegema tasu suuruse kohta otsuse, mis sarnaneb kohtute tehtava nn diskretsiooniotsusega. Kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse ja samas töömahu ning tasu proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades on KTS § 23 lg-te 2 ja 3 koostoimes kohaldamine kooskõlas põhiseadusega. Tõlgendus kehtib nii juhul, mil sundtäitmisele esitatud rahaline nõue rahuldatakse pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist täielikult täitemenetluse väliselt või sissenõudja esitab muul põhjusel täitemenetluse lõpetamise avalduse ja kohtutäitur on teinud enne seda kas ainult ühe täitetoimingu (täitmisteate saatmine) või mitu täitetoimingut, kui ka juhul, mil nõue rahuldatakse täitemenetluse väliselt või sissenõudja esitab avalduse vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, mil kohtutäitur ei ole üldjuhul (erand nt TMS § 64 lg 2) teinud muid täitetoiminguid peale täitmisteate saatmise. Avaldaja oma kaebuses kohtule palub kohtutäituril uuesti määrata nõude suurus koos kohtutäituri tasuga või toimetada avaldajale kätte 02.02.2015 otsuse juures olev kohtutäituri tasu määramise kohta olev otsus või tühistada kohtutäituri tasu kohta olev otsus täiteasjas nr. 027/2014/666 (I köide t/l 9). Kohtutäitur on oma vaidlustatud otsuses üksnes märkinud, et väljamõistetud täitekulud on korrektsed. Kohtutäitur edastab võlgnikule kohtutäituri tasu otsuse, millelt nähtub, kuidas tasu on arvestatud antud põhinõudelt (I köide t/l 22). Seega ei ole kohtutäitur oma vaidlustatud otsuses avaldaja kaebusele kohtutäituri tasuosas (nõude suurus) sisuliselt vastanud, vaid on refereerinud varasemat 15.05.2014 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust (I köide t/l 21, II köide t/l 167). Käesoleval juhul tulebki kohtu arvates tõlgendada avaldaja poolt 26.01.2015 kohtutäiturile esitatud kaebust seoses kohtutäituri tasuga kui avaldaja kaebust kohtutäituri tegevuse peale seoses kohtutäituri tegevusetusega sissenõutavaks muutunud kohtutäituri tasu suurusele hinnangu andmisel. 6 Lähtudes eeltoodust tuleb kohtutäituri 02.02.2015 otsus tühistada osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja taotluse määrata uuesti nõude suurus koos kohtutäituri tasuga ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust selles osas uuesti läbi vaatama. Samuti palub avaldaja, et talle tagataks vabatahtliku täitmise tähtaeg alates taotluste läbivaatamisest alates. Kohus on seisukohal, et nimetatu ei ole kooskõlas TMS § 25 lg 1, kuivõrd avaldajale on tähtaeg määratud ning sissenõudja ei ole nõustunud selle tähtaja pikendamisega (II köide t/l 59-60, 63). Avaldaja leiab kohtule esitatud kaebuses, et kohtutäituri poolt on viimasele edastamata arestimisaktid. Kohus märgib, et antud juhul on avaldajale kuuluva kinnisasja aadressil XXXXX XX, Tallinn arestinud kohtutäitur Elin Vilippus 27.01.2015 (II köide t/l 1-9, 139-147). Kohtutäitur Risto Sepp on vaidlustatud täiteasjades nr 027/2014/663 02.09.2014 ja nr 027/2014/666 25.08.2014 koostanud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid, milliste koopiad on edastatud avaldajale e-posti aadressile XXX@XXX (II köide t/l 51, 52, 164). Kohus leidis, et kuivõrd avaldaja on varasemalt kohtutäituriga eelpool märgitud e- posti teel suhelnud, siis oli kohtutäitur õigustatud avaldajale edastama ka arveldusarve arestimisaktid e- posti teel. Avaldaja on taotlenud, et kohus tühistaks arestimisaktid täiteasjades nr 027/2014/663 ja 02/2014/666 või alternatiivselt toimetada avaldajale need kätte. Kohus selgitas, et kooskõlas TMS § 3 korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid. Kohtu pädevus täitemenetluses on sätestatud TMS § 11 lg 1. Seega tuleb arestimine eelnevalt vaidlustada kooskõlas TMS § 217. Nimetatut on kohtutäitur ka oma arestimisaktides märkinud (II köide t/l 51, 52, 164).
lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Avaldaja esitas kohtule 09.07.2015 ja 02.09.2015 vastuväited kohtu tegevusele (III köide t/l 18-21, 127-128), 05.08.2015 taotluse enda suuliselt ära kuulamiseks ja menetluse peatamiseks teise menetluse tõttu (III köide t/l 52-58).
lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Avaldaja esitas vastuväite kohtu 06.07.2015 e-kirja peale, kuivõrd menetlusosalistele on tehtud teatavaks, et kohtulahend käesolevas tsiviilasjas tehakse avalikult teatavaks 03.09.2015 peale kella 16.00, kuid see on allkirjastamata ning määrusena vormistamata. 02.09.2015 on avaldaja esitanud vastuväite kohtu tegevusele 01.09.2015 menetlustoimingule, millises kohus palus avaldajal võimalusel teatada telefoninumber ning orienteeruv kellaaeg helistamiseks (III köide 96). Kohus leidis, et avaldaja vastuväited kohtu tegevusele rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohus ei ole 06.07.2015 e-kirjaga, millega on teatanud menetlusosalistele kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja, rikkunud ühtegi menetlussätet ning kahjustada ei ole saanud menetlusosaliste õigused (III köide t/l 11). Samuti leidis kohus, et 01.09.2015 e- kirjaga ei ole rikutud ühtegi menetlussätet ning kahjustada ei ole saanud avaldaja õigused (III köide t/l 96). Avaldaja on esitanud taotluse enda ära kuulamiseks. Kohus leidis, et avaldaja poolt kohtule esitatu on selge, hästi formuleeritud, piisavalt põhjendatud, detailne ning täpsustust mittevajav. Sellest tulenevalt luges kohus avaldaja ärakuulamiseks piisavaks avaldaja poolt kohtule esitatud kirjalikud avaldused ja seisukohad kooskõlas
Kohus selgitas, et avaldajale on 17.08.2015 edastatud viimase poolt 05.08.2015 menetlusdokumendis nõutud dokumendid, sealhulgas sissenõudja vastus kaebusele (III köide t/l 68, 69) ning kohus 7 on võtnud vastu avaldaja poolt esitatud täiendava tõendi, millisele kohus on ka käesolevas lahendis viidanud. Avaldaja on esitanud 05.08.2015 taotluse menetluse peatamiseks seoses haldusmenetlusega. Sissenõudja palub jätta vastava avaldaja taotluse rahuldamata.
lg-le 1 viidates leidis kohus, et avaldaja taotlus käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks seoses haldusmenetlusega rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohtu ette toodust ei nähtu, et avaldaja on halduskohtus vaidlustanud maksuhalduri seisukohad kui väidetavad haldusaktid/toimingud. Seega ei ole kohtule teadaolevalt toimumas halduskohtus menetlust, millise tõttu tuleb käesoleva tsiviilasja menetlus peatada. Samuti ei takista Maksu- ja Tolliametile 31.08.2015 avaldaja esitatud vaie käesoleva tsiviilasja menetlust (III köide t/l 99-100, 104-106). Avaldaja on esitanud ka 02.09.2015 kohtule taotluse lükata kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aeg edasi (III köide t/l 127-128). Kohus leidis, et antud taotlus põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohtulahendi tegemist takistavaid asjaolusid ei esine. Lisaks selgitas kohus, et kohus ei ole hagita menetluses seotud poolte poolt kohtule esitatud taotluste ega asjaoludega ega ka nende hinnanguga asjaoludele ning kohus peab ise välja selgitama asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja vajadusel koguma tõendeid (
477 lg 5, 7). Samuti valib kohus hagita menetluses ise viisi kuidas ta menetlusosalistele menetlusdokumente edastab (
Seega ei ole avaldaja etteheited kohtu tegevusele viidetega hagimenetluse sätete rikkumisele (
) kohased.
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kooskõlas
Kohus on 22.04.2015 määruse resolutsiooni punktis 9 palunud menetlusosalistel esitada kohtule 14 päeva jooksul menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid (I köide t/l 113). Menetlusosalised oma menetluskulude nimekirju kohtule esitanud ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab esitatud avalduse osaliselt ning sellest, et menetlusosalised ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad käesoleva tsiviilasja kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Tallinna Ringkonnakohus on 20.04.2015 määrusega vabastanud avaldaja avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summas 15 eurot tasumisest (I köide t/l 106-109). Arvestades asjaoluga, et kohus rahuldab avalduse osaliselt ning avaldaja on vabastatud Tallinna Ringkonnakohtu määrusega riigilõivu tasumisest, tuleb avalduse esitamisel avaldaja poolt tasumisele kuulunud riigilõiv kooskõlas § 190 lg 7 jätta Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebus 22.09.2015 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada Harju Maakohtu 03.09.2015 määruse osas, milles kohus jättis avaldaja 12.03.2015 kaebuse rahuldamata ja saata avaldaja kaebus selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda. Avaldaja leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada olulise menetlusnormi rikkumise
ja 7 alusel, milles kohus on valesti kohaldanud menetlusõiguse normi
lg 1 p 1 ja 2, § 477 lg 4 ja põhimõtet exeptio ex iure tertii non datur (vastuväide kohtu tegevusele 02.09.2015 (III kd, lk.127-128), taotlus 26.08.2015 (III kd, lk 90-91), vastuväide kohtu tegevusele 09.07.2015 (III kd, lk. 19-20), sh. millega jäi avaldajale tagamata 8 õigus olla asjas ära kuulatud. Samuti ei toimetanud maakohus avaldajale kätte enne määruse tegemist menetlusdokumente, mis on Maksu-ja Tolliameti 24.08.2015 seisukoht, koos selle lisadega, ja kohtutäituri e-kirjad alates 02.09.2015. Avaldaja nägi vastavaid dokumente toimikuga tutvudes 22.09.2015, kell 14:00. Kohtutäitur Risto Sepp rikkus
lg 6 koostoimes § 315, sest jättis sellest tuleneva üldse kohaldamata, valides avaldajale kõige kahjulikuma kättetoimetamise viisi ametlike teadaannete kaudu
kohaselt, sekkudes avaldaja eraellu ülemäära, sest avaldaja ei ole sama sätte lõike 11 tähenduses juriidiline isik. Kohtutäituril peab olema ilmselge juulikuus, et inimesed ei viibi kodus, on puhkusel kodust eemal, ja ei saa lugeda igapäevaselt e-kirju. Samuti ei toimeta post alati väljastusteadet õigele aadressile (tihti satuvad need naabri kätte, kes ei pruugi neid edastada), seega ei olnud meede proportsionaalne. Samuti tahteavalduse kättetoimetamise tõendamise riisiko on asjas kohtutäituril, milles on alates 02.09.2015 esitatud tõend selle kohta, et väljastusteade mõlema täitemenetluse nr 027/2014/663, nr 027/2014/666 kohta on posti teel saadetud tähtkirjaga üks kord, mille post on kohtutäiturile tagastanud, seega jäi kohaldamata
313 lg 6. Samuti on avaldajal kahtlus hagita menetluse uurimisprintsiibi ulatuses ja selle erapoolikuses, juhul, kui kohus rakendab uurimisprintsiipi ülemäära, jättes samas avaldajale võrdväärsed õigused tagamata. Arestimisaktid täiteasjades nr 027/2014/666 ja/või täiteasjas nr 027/2014/663 on tühised kohtutäituri poolt olulise menetlusnormide rikkumise tagajärjel, samuti ei ole kohtutäitur tõendanud, kuidas toimetati avaldajale kätte arestimisaktid, ja asjas puudub vaidlus, et kohtutäitur ei lahendanud seaduses määratud tähtaegadel avaldaja taotlusi vabatahtliku tähtaja pikendamiseks ja kaebust kohtutäituri tegevusele. Risto Sepp on 04.02.2015 allkirjastatud 02.02.2015 otsuse, teinud selle resolutsiooni osas uue kohtutäituri tasu otsuse, mis ei vasta vastavale korrale (selle vormikohasuse osas), sest kohtutäitur vormistab kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse eraldiseisva otsusena. Eraldiseisvat kohtutäituri tasu kohta tehtud vormikohast otsust ei ole kohtutäitur teinud ega seda kätte toimetanud. Samuti ei ole maakohus võtnud seisukohta 12.03.2015 kaebuse punkti nr 5.3 osas ja on valesti kohaldanud
lõiget 1, kui jättis menetluse haldusmenetluse tõttu peatamata, arvestades 05.08.2015 taotluse põhistust, ja tähtaegadel esitatud vaideid haldusorganile, mille rahuldamise tagajärjel tuleb teha käesolevas asjas teistsugune määrus. Vastus määruskaebusele Puudutatud isik II palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 03.09.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Avaldaja hinnangul seisneb maakohtupoolne rikkumine määruse tegemisel muu hulgas selles, et kohus ei toimetanud avaldajale enne määruse tegemist kätte Maksu- ja Tolliameti 24.08.2015 seisukohta koos lisadega (kd III tl 71-87) ega kohtutäituri e-kirju alates 02.09.2015 (kd III tl 110-125), mille kohta oleks avaldaja saanud esitada arvamuse (
Vastuseks eelnimetatud määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et avaldajal oli igas menetlusetapis õigus tutvuda 9 kohtutoimikus olevate materjalidega ja esitada nende osas oma seisukohti. Samas ei omaks avaldaja vastus Maksu- ja Tolliameti 24.08.2015 seisukohale avaldaja 05.08.2015 menetluse peatamise taotluse lahendamise osas olulist tähendust ega võimaldaks muuta maakohtu seisukohti taotluse rahuldamata jätmisel. Kaebuses viidatud
, mis näeb asja kiirema ja õigema lahendamise huvides ette kohtu õiguse nõuda hagejalt hagi vastuse kohta kirjaliku arvamuse ja anda selleks mõistliku tähtaja, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Käesoleval juhul menetleb kohus avaldaja avaldust hagita menetluses. Maksu- ja Tolliameti 24.08.2015 seisukoha ega kohtutäituri e-kirjade puhul ei ole tegemist hagi vastustega, lisaks ei olnud ilmselt asja lahendamiseks vajalik küsida eelnimetatud dokumentide osas omakorda avaldaja vastust. Maakohus on asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude osas menetlusosalistelt seisukohti küsinud ning menetlusnormide rikkumist eelnimetatud dokumentide avaldajale kätte toimetamata jätmise ega nende osas seisukoha küsimata jätmise osas maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Põhjendamatu on avaldaja väide sellest, et maakohus on valesti kohaldanud
lg-t 1, kui jättis menetluse haldusmenetluse tõttu peatamata, arvestades 05.08.2015 taotluse põhistust ja tähtaegadel esitatud vaideid haldusorganile, mille rahuldamise tagajärjel tuleb teha käesolevas asjas teistsugune otsus või määrus. Seoses avaldaja 31.08.2015 esitatud vaidega haldusorganile on maakohus õigesti leidnud, et nimetatud vaide menetlemine ei takista käesoleva tsiviilasja menetlust. Lisaks eeltoodule juhib ringkonnakohus tähelepanu, et Maksu- ja Tolliamet on 24.09.2015 otsusega otsustanud tagastada avaldaja vaide läbivaatamatult. Määruskaebuse kohaselt on kohtutäitur rikkunud
lg-t 6 koostoimes §-ga 315, sest jättis sellest tuleneva üldse kohaldamata ja valis avaldajale kõige kahjulikuma kättetoimetamise viisi Ametlike Teadaannete kaudu. Avaldaja märgib, et väljastusteade mõlema täitemenetluse kohta on saadetud posti teel tähtkirjaga üks kord, mille post on kohtutäiturile tagastanud, seega jäi kohaldamata
Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt on avaldaja esitatud etteheited seoses täitmisteadete kättetoimetamisega asjakohatud, kuivõrd kohtutäitur ammendas enne täitmisteadete avalikku kättetoimetamist muud kättetoimetamise viisid, misläbi teadete avaldajale kättetoimetamine ei õnnestunud. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea siinkohal vajalikuks maakohtu motiive korrata. Samuti on asjakohatu määruskaebuse väide, mille kohaselt pidi kohtutäituril olema ilmselge, et juulikuus inimesed ei viibi kodus, on puhkusel kodust eemal ja ei saa lugeda igapäevaselt e-kirju ning samuti ei toimeta post alati väljastusteadet õigele aadressile. Ringkonnakohus märgib, et isikul on kohustus tagada menetlusdokumentide kättesaamine enda rahvastikuregistri järgselt elukoha aadressilt ning kohtul puudub alus kahelda posti teel menetlusdokumentide kättetoimetamise õigsuses. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ebaõnnestunud katse kohtutäituri poolt täitmisteadete kättetoimetamiseks avaldaja elukoha aadressile toimus maikuus, mitte juulikuus, mille osas on avaldaja kaebuses esitanud vastuväited. Avaldaja on määruskaebuses seisukohal, et kohtutäitur ei ole tõendanud, kuidas toimetati kätte arestimisaktid. Samuti leiab avaldaja, et arestimisaktid on tühised kohtutäituri poolt olulise menetlusõigusnormide rikkumise tagajärjel (12.03.2015 kaebuse punkt 5.4). Arestimisaktide kättetoimetamise osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga ja leiab, et kuivõrd avaldaja on varasemalt suhelnud kohtutäituriga e-posti vahendusel, siis oli kohtutäitur õigustatud võlgnikule edastama ka arestimisaktid e-posti teel. Mis puudutab avaldaja vastuväiteid arestimisaktide tühisuse osas, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-st 1 tulenevalt saab avaldaja esitada kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse või otsuse peale osas, mis oli kaebuse esemeks kohtutäituri 10 otsuse tegemisel. Kohtutäiturile 19.01.2015 esitatud kaebuses ja selle 26.01.2015 täienduses ei ole avaldaja tuginenud arestimisaktide tühisusele. Kuivõrd avaldaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, ei saanud maakohus võtta seisukohta avaldaja poolt kohtule esitatud 12.03.2015 kaebuses arestimisaktide tühisust puudutavate väidete osas. Samadel põhjendustel on maakohus jätnud seisukoha võtmata ja jätab ka ringkonnakohus andmata hinnangu määruskaebuses viidatud muudele avaldaja 12.03.2015 kohtule esitatud kaebuse väidetele, milledele avaldaja ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses ega selle täienduses tuginenud. Harju Maakohtu 28.09.2015 määrusega anti MMile menetlusabi ja vabastati ta riigilõivu summas 15 eurot tasumisest määruskaebuse esitamisel.
lg lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna avaldaja määruskaebus jääb määruses toodud põhjendustel rahuldamata, tuleb avaldajalt eelviidatud sätte alusel riigituludesse välja mõista riigilõiv, mille tasumisest avaldaja määruskaebuse esitamisel vabastati. Vastavalt
-i alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd sissenõudjat on määruskaebusele vastuse esitamisel esindanud tema enda töötaja, ei ole lepingulise esindaja kulusid käesolevas määruskaebemenetluses tekkinud. Samuti ei ole määruskaebemenetluses tekkinud muid kulusid. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul vajadus määruskaebemenetluses sissenõudja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.