← Eesti

3-15-1415/25

Obsah (5)§ 181§ 184§ 182§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1415 Haldusasi R.S.i kaebus Tallinna Va

§ 181lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla (vastustaja) Maardu üksuse valvur koostas 22.03.2015 ettekande nr 61-M (tl 5), mille kohaselt kontrollides tuba nr 618 lamas kinnipeetav R.S. (kaebaja) voodis. Toas viibisid veel kinnipeetavad P., A. ja R. Kaebaja tõusis püsti ja ütles valvurile vene keeles: „Praveril, teper idi nahhui atsjuda“. 3-15-1415
  2. Tallinna Vangla Maardu üksuse inspektor-kontaktisik karistas 17.04.2015 käskkirjaga nr 523 (tl 76-77) kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla direktori 21.02.2014 käskkirjaga nr 32 kinnitatud „Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla kodukorra“ (Kodukord) p 1.7.2 rikkumise eest 4 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Samuti piirati kaebaja suhtes kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 31, 32, 34–38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks. Põhjendused: 2.
  3. Kinnipeetav väitis oma 23.03.2015 selgitustes, et valvur tuli 22.03.2015 kambrisse kruvikeerajat ära võtma ja rääkis V. A. kõva häälega. Kaebaja tegi valvurile märkuse, et miks ta karjub toas. Valvur vastas talle, et kui see segab, toogu ta endale kõrvatropid. Kaebaja vastas, et kõrvatropid on keelatud ja kui valvur karjuda tahab, karjugu koridoris. Kinnipeetav V. A. selgitas 31.03.2015, et tema ja S. P. sõid, A. R. vaatas televiisorit ja kaebaja magas. Valvur sisenes ringkäiku tehes nende tuppa ja naeris kõval häälel tema üle, et ta sööb ja suu on majoneesine. Tugeva häälega äratas valvur kaebaja üles, mille peale kaebaja küsis „miks sa karjud“. Valvur vastas, et teeb ringkäiku, mille peale ütles kaebaja „tegid ära, mine koridori ja naera seal“. Kaebaja ei kasutanud valvuriga suhtlemisel ebaviisakaid sõnu. Kinnipeetav A. R. väitis 31.03.2015, et lamas 22.03.2015 naril ja vaatas televiisorit, V. A. ja S. P. sõid laua taga ning kaebaja magas. Valvur sisenes tuppa kõval häälel naerdes, millega äratas kaebaja üles. Kaebaja küsis valvurilt „miks karjud“ ja sai temalt vastuseks, et ta teeb kontrolli. Pärast seda ütles kaebaja valvurile, et kui tehtud, liigu koridori ja naera seal. Kaebaja ei kasutanud valvuriga suhtlemisel ebaviisakaid sõnu. Menetleja täpsustas 15.04.2015 telefonivestluses valvuriga asjaolusid. Valvur väitis, et ei ole tuppa sisenedes kõval häälel naernud ega karjunud, vaid rääkis oma tavapärase häälega (tal ongi loomupäraselt tugevam hääl) ja tuppa sisenedes soovis head isu. Kaebaja magas valvuri sisenedes ja kuuldes, et valvur teeb ringkäiku, vastas ebaviisakalt. 2.
  4. Kaebaja pani 22.03.2015 toime distsiplinaarrikkumise, kasutades valvuriga suheldes ebaviisakaid väljendeid. Kinnipeetav oma süüd ei tunnistanud, vaid väitis, et ametnik naeris ja karjus tuppa tulles. Sama tunnistavad ka kinnipeetavad V. A. ja A. R. Maardu üksuse valvur Aleksei Babajevi 22.03.2015 ettekandega nr 61-M ja ametniku lisaselgitustega on kaebaja distsipliinirikkumine tõendatud. Ametniku loomupärane valjem hääletoon, mis võib kinnipeetavatele tunduda kõrgendatud toonina, ei anna alust kinnipeetavatele ametnikuga ebaviisakal toonil suhtlemiseks. Ametnik täitis ringkäiku tehes oma töökohustusi. Kaebajat on tutvustatud allkirja vastu vangistusalastest õigusaktidest tulenevate kohustustega vanglas ja ta on teadlik, et vajaminevaid õigusakte on tal võimalik saada inspektor-kontaktisiku vahendusel. 2.
  5. Kinnipeetava poolt üldtunnustatud viisakusreeglite mitte järgimine ja ebaviisakal hääletoonil rääkimine näitab kinnipeetava poolset sügavat lugupidamatust nii vanglateenistujate kui ka vanglas kehtiva korra vastu, mistõttu vaadeldakse üleastumist kui rasket distsipliinirikkumist. Kinnipeetava tegevus seab ohtu vangla sisekorra ja julgeoleku. Julgeoleku ja järelevalve tagamine on vajalik kindlustamaks vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamine. Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on vajalik, andmaks talle selge signaali, et tegemist on taunitava käitumisega ja seda ei tolereerita. Sellisel moel on võimalik suurendada tõenäosust, et kinnipeetav mõistab oma käitumise sobimatust ja teeb edaspidi suuremaid pingutusi järgimaks kohustust kasutada suhtlemisel kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kergendavad asjaolud puuduvad. Raskendava asjaoluna tuleb arvestada kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu samalaadse rikkumise eest. Oma käitumisega näitas kinnipeetav lugupidamatust ja negatiivset meelestatust vangla sisekorra suhtes, samuti 2

(7)3-15-1415 ükskõikset suhtumist vangla tegevust reguleerivatesse õigusaktidesse. Kaebaja andis halba eeskuju teistele kinnipeetavatele. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2.
  1. Noomituse määramine ja isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine ei ole eesmärgipärane. Kinnipeetavat ei ole ka otstarbekas karistada töölt eemaldamisega kuni 1 kuuks, kuna rikkumine ei ole toime pandud tööülesandeid täites. Ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine ei ole samuti otstarbekas, kuna kinnipeetaval ei toimu regulaarselt kokkusaamisi. Proportsionaalne, eesmärgipärane ja suunamaks kinnipeetavat õiguskuulekamale käitumisele ning vanglas kehtestatud korra järgimisele on vajalik karistada kinnipeetavat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 4 ööpäevaks. Kartserikaristuse pikkuse määramisel on arvestatud kinnipeetava suhtumist rikkumise toimepanemisse, tema käitumist vanglas ja seda, et tal on kehtiv distsiplinaarkaristus samalaadse rikkumise toimepanemise eest. Määratav karistus on proportsionaalne sooritatud õigusrikkumisega ja võib olla piisavalt tõhus hoidmaks ära uusi distsiplinaarrikkumisi.
  2. Kaebaja esitas käskkirja peale 20.04.2015 vaide (tl 54), väites, et ta ei ole valvurit solvanud.
  3. Vastustaja jättis 19.05.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/12488-2 (tl 15-15p) vaide rahuldamata.
  4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 17.04.2015 käskkirja nr 523 ja 19.05.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/12488-2 tühistamiseks. Valvuri ütlustes, et kaebaja kasutas ametnikuga suhtlemisel ebaviisakaid sõnu, võib kahelda, kuna kaebajal on tunnistajad. Kaebaja ei luba endal ei valvuri ega ka kellegi teise suhtes kasutada ebaviisakaid sõnu. Valvur oli halvas tujus või kujutas endale ette ebaviisakate väljendite kasutamist. Kaebaja palub paigutada end tagasi avavanglasse.
  5. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 6.
  6. Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes kinnipeetava rikkumine vanglaametnikuga ebasobiva kõnepruugi kasutamises (VangS § 67 p 1, Kodukorra p-d 1.7.2 ja 1.8.6). Distsipliinirikkumine on tõendatud ettekandega. Kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse alustamisest ja ta esitas oma selgituse. Samuti esitasid selgitused V. A. ja A. R. S. P.lt ei olnud võimalik selgitusi võtta, kuna ta oli vanglast juba vabanenud. Menetleja täpsustas intsidendi asjaolusid. Distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud rikkumise laadi ja raskust, varasemaid distsiplinaarkaristusi ja isiku suhtumist rikkumisse. Samuti vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust suunata kaebajat õiguskuulekale käitumisele. Kergendavad asjaolud puudusid, raskendava asjaoluna arvestati kinnipeetaval kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu samalaadse distsipliinirikkumise toimepanemise eest. Kinnipeetava poolne üldtunnustatud viisakusreeglite mittejärgimine ja ebaviisaka tooni kasutamine näitab sügavat lugupidamatust vanglateenistuse ja vanglas kehtiva korra vastu. Sellest tulenevalt vaadeldakse kaebaja tegevust raske distsipliinirikkumisena kehtiva korra järgimise osas, mis ohustab vangla julgeolekut. Seetõttu on proportsionaalne ja eesmärgipärane 4 ööpäevaks kartserisse paigutamine. 6.
  7. Vanglateenistuja 22.03.2015 ettekande ja täpsustavate ütluste alusel on põhjust arvata, et kaebaja pani rikkumise toime. Seda kinnitab ka asjaolu, et kinnipeetav on varasemalt vanglateenistujaga ebaviisakat kõnepruuki kasutanud. Kaebaja ei ole varasemast noomitusest hoolimata hoidunud ebaviisaka ja üldistele viisakusnormidele mittevastava kõnepruugi kasutamisest vanglaametnikega suhtlemisel. 6.
  8. Puudub põhjus kahelda vanglaametniku ütlustes. Valvur teab, et vale ettekande esitamine tooks kaasa distsiplinaarmenetluse algatamise. Puudub mõistlik põhjus, miks ametnik peaks 3
(7)3-15-1415 valeinformatsiooni alusel kinnipeetava kohta ettekande koostama. Kinnipeetaval seevastu on ilmne motiiv distsipliinirikkumist eitada, vältimaks karistuse määramist. Kaebajal oli võimalus vahejuhtumi kohta selgituste andmine kaaskinnipeetavatega kooskõlastada. V. A. ja A. R. on andnud üks nädal pärast vahejuhtumit väga sarnased ütlused, mis viitab, et kinnipeetavad on kokku leppinud selgitustes. 6.
  1. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Käskkirjaga määratud karistus on kaalutletud. KOHTU PÕHJENDUSED I
  2. Käskkirja õigusliku alusena viidatud VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kodukorra p-st 1.7.2 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud olema vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning teiste kinnipeetavatega viisakas ja korrektne, mitte kasutama žargooni ega slängi, tervitama vanglateenistujaid ja teisi vanglas käivaid ametiisikuid püsti seistes. Vastustaja on vastuseks kaebusele viidanud täiendavalt ka Kodukorra p-le 1.8.6, mille alusel on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Kõik eelviidatud sätted aitavad kaasa kinnipeetava suunamisele õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmisele. Seega kaebaja käitumine, vastates ebaviisakalt valvurile, oli vastuolus Kodukorras kinnipeetavale kehtestatud kohustuslike käitumisnõuetega.
  3. Kaebaja väidab kohtule esitatud kaebuses, et ei ole temale süüks arvatud rikkumist korda pannud ehk ta ei ole vanglaametnikuga ebaviisakalt rääkinud. Kohus leiab distsiplinaarmenetluse materjalide pinnalt, et kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud.
  4. Kohus nõustub vastustajaga, et valvuril puudub ajend kajastada sündmusi tegelikkusest erinevalt. Vastasel korral võiks teda ennast oodata distsiplinaarmenetlus, mis võib päädida teenistusest vabastamisega. On äärmiselt ebatõenäoline, et ametnik asuks distsiplinaarkaristuse määramise võimalikkusest teadlikuna välja mõtlema tegelikkusest erinevat olukorda. Seejuures ei ole kaebaja väitnud, et valvuril oleks tema vastu isiklik vimm või põhjus tema kohta valeütlusi anda. Seevastu kinnipeetavat ega ka kaaskinnipeetavaid mingi ebameeldiv järelm tegelikkuses toimunu ebaõige kajastamise eest ei ähvardanud. Moonutades reaalselt aset leidnud faktilisi sündmuseid, võisid kinnipeetavad üksnes loota, et juhul, kui neid usutakse, siis kaebajale distsiplinaarkaristust ei määrata. Kinnipeetavad on üldjuhul solidaarsed üksteise suhtes ega anna, võimalik, et ka kättemaksuhirmus, üksteise suhtes kahjulikke ütlusi. Seetõttu on valvuri selgitused usaldusväärsemad kui kaaskinnipeetavate selgitused.
  5. Samuti asjaolu, et kaebaja on ka varem eksinud vanglatöötajatega suhtlemisel ebaviisaka käitumise keelu vastu, vähendab kaebaja ja selgitusi andnud kaaskinnipeetavate ütluste usaldusväärsust. Teatisest kinnipeetava avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamise kohta (tl 12-13) nähtub, et kaebajale määrati 13.10.2014 noomitus selle eest, et ta suhtles arsti vastuvõtul olles meditsiinitöötajaga valjuhäälselt ja ebaviisakalt.
  6. Kohus juhib tähelepanu ka järgnevale. V. A. ja A. R. on mõlemad selgitanud toimunud kohta (tl 7 ja 8; tõlge tl 61 ja 62), et kaebaja ütles: „tegid ringkäigu ära, siis mine na galjoru ja naera seal“. Tõlkija märkusest nähtuvalt tähendab na galjoru nurka või prostituutide kogunemiskohta. Kohus leiab, et kaaskinnipeetavate selgitustes ja vastustaja 17.04.2015 käskkirjas kajastatud kaebaja öeldut ei saa pidada Kodukorra p-des 1.7.2 ja 1.8.6 sätestatu alusel 4
(7)3-15-1415 nõuetekohaseks viisakaks ja lugupidavaks käitumiseks. Seega, isegi kui pidada valvuri väidet vääraks, tuleb kaebaja suhtlemist teenistujaga pidada ebaviisakaks.
  1. Kuigi vastustaja ei ole haldusmenetluses viidanud Kodukorra p-le 1.8.6 ja on seda teinud alles vastuses kohtule, kohustab nimetatud säte sarnaselt Kodukorra p-le 1.7.2 kinnipeetavat käituma vanglaametnikega viisakalt. II
  2. VangS § 63 lg 1 järgi võib sama seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kodukorra p 21.2 järgi on distsiplinaarsüütegu kinnipeetava isiku süüline õigusvastane tegu või tegevusetus, millega isik rikkus õigusaktides selge sõnaga sätestatud keeldu või kohustust.
  3. Kohus loeb valvuri ettekande ja täiendava selgituse pinnalt tõendatuks, et kaebaja ei järginud vanglateenistujaga suhtlemisel üldtunnustatud viisakusreegleid, kuna valvurile suunatud väljend oli solvav. Sellega rikkus ta Kodukorra p-st 1.7.2 tulenevat kohustust ja vastustajal oli õigus teda distsiplinaarkorras karistada. Rikkumise asjaolud ei võimalda järeldada, et kaebaja käitumine ei olnud süüline.
  4. Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul ei ole alust käsitada ebaviisakat käitumist raske rikkumisena. Erandlikel juhtudel võib aga näiteks rikkumise intensiivsus, kestus ja sellega kaasnevad tagajärjed olla koosmõjus sedavõrd ulatuslikud, et ebaviisakat käitumist saab pidada raskeks rikkumiseks (Riigikohtu 15.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-3-15, p 25). Kohus peab kaebaja poolt öeldud väljendit ametniku suhtes solvavaks ja teda halvustavaks sooviga väljendada oma põlgust ja demonstreerida üleolekut. Vanglateenistuja suhtes lugupidamatu käitumine riivab ametnike autoriteeti ning võib seeläbi ohustada korda ja julgeolekut kinnipidamisasutuses. Sellisele käitumisele reageerimata jätmine võib anda teistele kinnipeetavatele signaali, et vangla tolereerib sellist käitumist ja see omakorda võib kaasa tuua üldise allumatuse õhkkonna. Vähetähtis ei ole asjaolu, et kaebajat oli samalaadse rikkumise eest eelnevalt karistatud ja uue karistuse määramise ajal see distsiplinaarkaristus kehtis. Järelikult ei ole kaebaja varasema distsiplinaarkaristusest, noomitusest, endale vajalikke järeldusi teinud. Kohtu hinnangul ei ole valitud karistus rikkumise raskust ja korduvust arvestades ilmselgelt ebaproportsionaalne.
  5. VangS § 64 lg 1 järgi viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsiplinaarrikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsiplinaarrikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vangla teinud minetusi sündmuse uurimisel. Intsidendi kohta on valvur koostanud 22.03.2015 ettekande, mille põhjal alustati 23.03.2015 distsiplinaarmenetlust (vt 23.03.2015 distsiplinaarmenetluse alustamise teade, tl 6). Samuti anti kaebajale võimalus esitada selgitusi ja võeti ütlused toimunu kohta sündmuse juures viibinud isikutelt (V. A. ja A. R.). Vaidlustatud käskkirja koostaja täpsustas 15.04.2015 telefonivestluses valvuriga ettekandes kirjeldatud sündmuse asjaolusid.
  6. VangS § 64 lg 3 järgi distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokolli vorm ja selles esitatavad nõutavad andmed on sätestatud vangla sisekorraeeskirjades. Kohtule ei ole distsiplinaarmenetluse protokolli esitatud, kuigi kohtule esitatud kaebuse vastuses on protokolli koostamisele viidatud. Kuivõrd seaduses on sellekohase dokumendi koostamise nõue sätestatud, siis oli selle koostamine kohustuslik. Protokolli eesmärk on ühelt poolt anda otsuse langetajale tuvastatud asjaoludest ja menetlustoimingutest terviklik ülevaade. Teiselt poolt on selle kinnipeetavale tutvustamise eesmärgiks tagada kinnipeetava ärakuulamisõigus. Kui kinnipeetavale on teada, milliseid asjaolud on tuvastatud ja millised tõendeid kogutud, millistel 5
(7)3-15-1415 põhjendustel otsustatakse teda karistada ja millist karistust kohaldada, on talle teada, mille kohta ta saab oma vastuväited esitada. Praegusel juhul ei nähtu, et kaebajale oleks distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustatud. Kui vastustaja on jätnud distsiplinaarmenetluse protokolli koostamata ja selle kinnipeetavale tutvustamata, on tegemist kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumisega.
  1. Menetlusnõuete rikkumine ei too iga kord kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist, kui rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58). Kaebaja ei ole esitanud vaide- ega kohtumenetluses tõendeid ega põhjendusi, millega vastustaja ei saanud käskkirja koostamisel arvestada. Seega ei mõjutanud praegune võimalik rikkumine asja otsustamist ja see ei too kaasa käskkirja tühistamist.
  2. VangS § 64 lg 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 17 lg 1 järgi on inspektor-kontaktisiku pädevuses teha otsus mh VangS § 64 lg 4 alusel. Vaidlusaluse käskkirja on koostanud pädev vanglateenistuse ametnik – inspektor-kontaktisik. Vastustaja on käskkirjas kajastanud asetleidnud sündmust, asjaosaliste selgitusi, märkinud kohased alused ja tuvastanud kaebaja süü. Samuti andnud hinnangu rikkumise raskusele ning kaalunud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Vastustaja on kaalunud erinevaid karistusi ja põhjendanud valitud distsiplinaarkaristuse määramist.
  3. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et vaidlustatud käskkiri oleks kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud, ent asjaolu, et kaebaja on sellele juba 20.04.2015 esitanud vaide, võimaldab järeldada, et vastustaja on distsiplinaarkaristuse käskkirja kaebajale teatavaks teinud ja kaebajal on olnud võimalus see tähtaegselt ning enne karistuse täitmisele pööramist vaidlustada (kaebaja paigutati kartserisse 24.04.2015; tl 14).
  4. VangS § 64 lg 41 järgi võib distsiplinaarkaristuse määrata 6 kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Kaebaja pani distsiplinaarrikkumise toime 22.03.2015 ja karistus määrati 17.04.2015 käskkirjaga, seega VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaegu järgides.
  5. Samuti ei ole eksitud vaideotsuse koostamisel selle tegemise pädevuse reeglite vastu (VSKE § 12 lg 21) ega ka haldusakti andmise menetlus- või vorminõuete vastu.
  6. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlustatud distsiplinaarkäskkiri ja vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
  7. Kaebaja taotles kohtult ka enda üleviimist avavanglasse. Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 11 lg 2 p 4 kohaselt loetakse kinnipeetava ümberpaigutamiseks tema saatmist VangS § 19 lg-s 1, § 20 lg-s 1 ja § 21 lg-s 1 nimetatud eesmärkidel avavanglast või kinnise vangla avavanglaosakonnast kinnisesse vanglasse. Täitmisplaani § 2 järgi otsustab sellise ümberpaigutamise vangla direktor või tema määratud vanglateenistuse ametnik. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud tema ümberpaigutamise otsust ega näidanud, et ta oleks selles osas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, siis tuleb kaebaja vastav taotlus jätta tähelepanuta.
  8. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (

§ 108lg 1 ja § 109 lg 1). 6

(7)3-15-1415 /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.