1-09-7027/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-7027 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari 2016 määrus süüdimõistetu Roman Braginski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Roman Braginski 36201250301), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Roman Braginski määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 13.05.2009 otsusega tunnistati Roman Braginski lühimenetluses süüdi KarS § 330 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati R. Braginskile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.04.2002 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 11 aastat 2 kuud 4 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 aastat 6 kuud 4 päeva vangistust. Karistuse algust arvati alates 13.05.
7. 1.
8. Harju Maakohtu 02.04.2015 määrusega vabastati R. Braginski kriminaalasjas nr 1-097027 Harju Maakohtu 13.05.2009 otsusega KarS § 330 järgi mõistetud karistusest, s.o 4 kuud vangistust, ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks Harju Maakohtu 18.04.2002 otsusega moodustatud liitkaristus 18 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati alates 18.04.
9. 1.
10. Karistuse kandmise aja lõpp 18.07.
11. Maakohtu määrus
12. Tartu Maakohtu 05.01.2016 määrusega jäeti R. Braginski vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on süüdimõistetu täitnud formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks. Materiaalsed eeldused on täitmata. 2.
13. R. Braginskit on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, kannab teist vangistust. Eelmise karistuse kandmiselt vabanes süüdimõistetu ennetähtaegselt, kuid jätkas kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab R. Braginski karistust tapmise, tapmise katse, varguste, röövimiste ning kinnipeetava poolt alkohoolse joogi ja narkootilise aine käitlemise eest. Tapmine oli toime pandud omakasu ajendil ja eriti piinaval viisil. Lisaks on R. Braginski toime pannud kuriteo vangistuse kandmise ajal. Maakohtu hinnangul ei ole alust olla veendunud, et süüdimõistetu suhtes on talle mõistetud ja senini ärakantud karistus avaldanud piisavalt mõju. 2.
14. Maakohus toob välja, et süüdimõistetu on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Õige Hetk, läbinud riigikeele õppe A1 ja A2 tasemel, osalenud vanglas tööhõives, kuid vaatamata sellele ei saa pidada R. Braginski käitumist heaks, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Positiivne on, et süüdimõistetul on garanteeritud elu- ja töökoht, tal on vabanemisfondis 1750 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Maakohus asjaolusid kogumis hinnates jõudis seisukohale, et R. Braginski vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vabanemist ei võimalda süüdimõistetu varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal. Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega süüdimõistetu vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Maakohus on valesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõigust, mis on viinud ebaõige kohtumääruse tegemiseni. Maakohus on jätnud arvestamata positiivsed asjaolud. Süüdimõistetu on vangis viibinud alates 22.09.1999, mitte alates 18.04.
16. R. Braginski hinnangul oleks vabastamise otsustamisel tulnud aluseks võtta 18.04.2002 määratud karistus. R. Braginski hinnangul ei ole teda karistatud KarS § 330 järgi, sest ta on sellest karistusest vabastatud. Süüdimõistetu ei leia ka, et talle määratud distsiplinaarkaristus muudaks tema käitumist vangistuses halvaks. Positiivsena toob süüdimõistetu veel välja, et ta on leidnud endale MTÜ Teekond vahendusel tugiisiku. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et R. Braginski vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt välja toodud R. Braginski suhtes esinevate positiivsete asjaoludega ning leiab, et positiivsete asjaolude loetellu tuleb lisada ka määruskaebuses toodud võimalus saada abi MTÜ Teekond vahendusel tugiisikult. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et maakohus on R. Braginski vabastamise otsustamisel arvesse võtnud kõiki positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mis tingiksid maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale jõudmise. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Põhjendustega mittenõustumine ei ole käsitletav põhjenduste puudumisena. Kõik KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis tingiksid R. Braginski ennetähtaegse vabastamise.
19. Süüdimõistetu leiab, et maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et ta kannab karistust alates 18.04.2002 ning, et süüdimõistetut on karistatud KarS § 330 järgi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Alates 01.01.2015 hakkas kehtima uus karistusseadustik, mille tulemusena vaadati üle muudetud sätete alusel varasemalt mõistetud karistused. Karistuste ülevaatamine ning selle tulemusena mõistetud karistuste vähendamine ei tähenda, et isik oleks nimetatud süüteos õigeks mõistetud ja tegu ei oleks toime pandud, vaid isikute olukord ühtlustati nende isikutega, kes tulevikus mõistetaks vastava sätte järgi süüdi. Kuna KarS § 330 on alates 01.01.2015 kehtetu, siis vabastati süüdimõistetu KarS § 5 lg 2 alusel mõistetud karistusest. Tegu nimetatud vabastamine olematuks ei muutnud. See, et karistuse kandmise aja alguseks loeti 18.04.2002 ei muuda ärakantud karistuse pikkust, see arvestati kanda jäävast karistusest maha. Seega R. Braginski on vangis olnud alates 22.09.1999, kuid liitkaristuse kandmise algust arvestati alates 18.04.
20. Nimetatud asjaolusid on süüdimõistetule selgitatud ka Harju Maakohtu 02.04.2015 määruses, mida vaidlustatud ei ole. Seega on maakohus käitunud õigesti arvestades karistuse alguskuupäeva 18.04.2012 ja karistatust KarS § 330 järgi.
21. Ringkonnakohus peab veelkord vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. R. Braginski puhul kogumis ei esine selliseid veenvaid positiivseid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus. Süüdimõistetul olev distsiplinaarkaristus ja varasemalt mõistetud karistused näitavad, et R. Braginski ei suuda oma käitumist kooskõlla viia kehtivate reeglitega, mistõttu ei ole ringkonnakohus veendunud, et süüdimõistetu suudaks vabaduses käituda õiguskuulekalt. Karistuse eesmärgid on käesoleval ajal veel täitmata.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 05.01.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas