1-13-10468/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-10468 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu 37403170316) määruskaebus Roman Kotovitši kaitsja vandeadvokaat (isikukood Sirje Must, RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja Roman Kotovitši kaitsja Sirje Musta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega on Roman Kotovitš süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistatud 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja loeti karistuse kandmise alguse ajaks
9. juuli
10. Karistusaeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
11. jaanuaril
12. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla avanes kinnipeetaval
13. oktoobril
15. Tartu Maakohtu
16. detsembri
17. a määrusega jäeti R. Kotovitš vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1 R. Kotovitšit on varem kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Ta on korduvalt toime pannud narkootikumidega seotud süütegusid – kolmel korral narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise, kinnipeetava poolt arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarvitamise – aga korduvalt ka varavastaseid süütegusid. Eelneva pikaajalise karistuse (10 aastat vangistust) kandmiselt vabanes R. Kotovitš pärast karistuse ärakandmist mais
18. Seega pani R. Kotovitš uued samalaadsed kuriteod toime vähem kui kolm aastat pärast vabanemist. Vaatamata varasemalt mõistetud karistustele, on R. Kotovitš jätkanud kuritegude toimepanemist, mistõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused (sealhulgas reaalsed vangistused) ei ole mõjutanud teda õiguskuulekusele. R. Kotovitš on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal, pannes eelneva karistuse kandmise ajal korduvalt toime narkootikumidega seotud süütegusid. Sellest järeldub, et R. Kotovitš ei ole olnud suuteline isegi karistuse kandmise ajal kontrollima oma käitumist ega hoolinud tagajärgedest, mis kaasnevad vangistuse ajal uute kuritegude toimepanemisega. See omakorda ei anna alust olla veendunud, et vabanemise korral suudab R. Kotovitš hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohtu sellesisulist veendumust suurendab asjaolu, et R. Kotovitš ise on olnud pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (esmakordselt tarvitas 17-aastaselt). 2.2 R. Kotovitši toimepandud kuriteo asjaolud on rasked. Süüdimõistetu on toime pannud ühiskonnaohtliku kuriteo (narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine), mille läbi on ohustatud rahva tervis. Kokku käitles R. Kotovitš ebaseaduslikult 11,37 g (puhtal kujul 0,77 g) fentanüüli, millisest kogusest saanuks narkojoobe tekitada vähemalt 350-le inimesele. Seega oli kuritegude läbi ohustatud isikute ring lai. 2.3 Positiivne on, et R. Kotovitš on vangistuses olles osalenud mitmetes rehabiliteerivates tegevustes. Samas leidis kohus, et kuna R. Kotovitš on kuriteod toime pannud tingituna uimastisõltuvusest, on oluline, et ta läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st ka sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, eesmärgiga omandada oskused leida alternatiive oma senisele käitumismustrile ja seeläbi maandada riske uute kuritegude toimepanemiseks. Vaatamata R. Kotovitši osalemisele paljudes taasühiskonnastavates tegevuses, ei saa tema käitumist karistuse kandmise ajal pidada tervikuna positiivseks, kuna käesoleval ajal on R. Kotovitšil üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral on R. Kotovitšil kindel elukoht ema juures XXX linnas. Ühtlasi on R. Kotovitšil alaealine laps (15-aastane). Toetavate lähedaste olemasolu hindab kohus positiivselt. Kohus peab positiivseks sedagi, et R. Kotovitšil on vabanemise korral tagatud kindel töökoht XXX OÜ-s siseviimistlejana. See võimaldab olla hõivatud tööga, saada legaalset ja regulaarset sissetulekut ning panustada perekonna heaolusse, aga maandada ka uute kuritegude toimepanemise riske. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et R. Kotovitšil on tasumata rahalisi nõudeid ligikaudu 4600 eurot.
19. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Kotovitši kaitsja, taotledes kohtumääruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega, et R. Kotovitšil on tekkinud motivatsioon ja soov narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda käesoleva vangistuse jooksul. R. Kotovitš ei ole avaldanud sellist arvamust ainult seetõttu, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, vaid ta soovib tõsiselt muuta oma senist elukäiku ja harjumusi. R. Kotovitš kahetseb oma tegu ja tunnistab, et ta on olnud pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja. R. Kotovitš soovib vabanemisel kasutada tugiteenust ning ühineda rehabilitatsioonigrupiga, et vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest ning sõltuvusest. R. Kotovitš kinnitab, et ta on vanglasoleku ajal teinud järeldusi ning lähedaste toel suudab ta vabaduses olles loobuda narkootikumide tarvitamisest. R. Kotovitši suhtumine ning tema püüdlused näitavad, et ta soovib oma elu muuta ja hakata seaduskuulekalt käituma ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 3.2 Süüdimõistetul on olemas kindlad eesmärgid tegutsemiseks pärast võimalikku vabanemist. Vabanemisel on R. Kotovitšil kindel elukoht ema juures XXX linnas. Tagatud on kindel töökoht XXX OÜ-s siseviimistlejana. Sellega on kindlustatud stabiiline sissetulek ning 2 R. Kotovitši poolne abi oma perekonnale. R. Kotovitši vabanemisjärgsed elutingimused on väga head. Süüdimõistetul on olemas tugev sotsiaalne võrgustik lähedaste, s.o ema, kasuisa ja venna näol. R. Kotovitšil on 15-aastane poeg, kelle jaoks ta tahab olemas olla ja teda igati toetada. R. Kotovitš soovib muuta oma käitumist ja vabaneda narkootikumide sõltuvusest, et olla eeskujuks oma pojale. R. Kotovitš on andnud nii endale kui lähedastele lubaduse, et ta ei tarvita enam kunagi narkootikume. 3.3 Kaitsja leiab, et R. Kotovitši puhul on täidetud kõik eeldused tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Lisaks toetab nii vangla kui prokurör R. Kotovitši ennetähtaegset vabastamist. Maakohus ei ole määruses analüüsinud kaitsja esitatud põhjendusi ning on jätnud tähelepanuta R. Kotovitši isikust tulenevad positiivsed asjaolud, mis on aluseks ennetähtaegsele vabastamisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et R. Kotovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud.
21. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates
22. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
23. Süüdimõistetu kaitsja toob kaebuses välja R. Kotovitšit positiivselt iseloomustavad asjaolud (osalemine erinevates rehabiliteerivates tegevustes, töötamine majandusabitöödel, kindla elukoha olemasolu ja võimalus asuda tööle, lähedaste toetus), mille põhjal asub seisukohale, et kinnipeetavat on võimalik ning põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja jätab aga tähelepanuta, et maakohus on kõigi kaebuses märgitud asjaoludega juba arvestanud, ent neile vaatamata põhjendatult leidnud, et süüdimõistetu varasem elukäik ja toimepandud kuriteo asjaolud ei võimalda teda praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja kaebus ei sisalda argumente, mis maakohtu sellekohase järelduse ümber lükkaksid. Ainuüksi see, et kaitsja maakohtu seisukohaga ei nõustu, ei anna alust väita, et kohtumäärus oleks põhjendamatu või vastuolus seadusega. Seetõttu jääb kaitsja kaebus tagajärjetuks.
24. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 3