← Eesti

3-16-59/8

KOHTUMÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. jaanuar 2016, Tartu Haldusasi Oleg Boltovi kaebus Tartu Vangla
  2. oktoobri
  3. a käskkirja nr 6-2/1478 ja
  4. detsembri
  5. a vaideotsuse nr 1-11/1085-2 õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu
  6. jaanuari
  7. a määrus Oleg Boltovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Oleg Boltov Vastustaja Tartu Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-16-59 RESOLUTSIOON Jätta Oleg Boltovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  8. jaanuari
  9. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Tartu Vangla
  11. oktoobri
  12. a käskkirjaga nr 6-2/1478 karistati Oleg Boltovit distsiplinaarkorras noomitusega, kuna kinnipeetav ei allunud
  13. septembril 2015 kella 8.00 paiku vanglateenistuse ametniku korraldusele asuda tööle, rikkudes sealjuures vangistusseaduse § 37 lg-st 1 tulenevat kohustust töötada. O. Boltov esitas nimetatud käskkirjale vaide, mis jäeti Tartu Vangla
  14. detsembri
  15. a vaideotsusega nr 1-11/1085-2 rahuldamata.
  16. O. Boltov esitas
  17. jaanuaril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt mainitud käskkirja ja vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamist. Ühtlasi esitas O. Boltov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
  18. Tartu Halduskohtu
  19. jaanuari
  20. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti O. Boltovi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Määruse põhjendustes märgiti, et riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb juhinduda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ning § 112 lg 1 p-st
  21. Kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks
  22. jaanuaril 2016, mistõttu on periood, mida tuleb kaebaja majandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta
  23. september 2015 kuni
  24. jaanuar
  25. Nimetatud ajavahemikul oli kaebajal sissetulekuid 215,37 euro ulatuses. Sellest tuleb vastavalt HKMS § 112 lg-le 1 maha arvata kinnipidamised vabanemis- ja nõuete fondi, s.o 150,76 eurot. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 32,31 eurot [(215,37-150,76):4·2], mida riigilõivuseaduse § 60 lg 1 kohaselt nõutav riigilõiv 15 eurot ei ületa. Seega ei ole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  26. O. Boltov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
  27. jaanuari
  28. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada ning vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Määruskaebuse kohaselt: 4.
  29. Tartu Vangla kodukorra p 11.3.
  30. kohaselt puudub kinnipeetaval õigus saada vangla poolt hügieenipakki, kui tema isikukontol kolme kalendrikuu keskmine vaba raha jääk ületab 9,59 eurot. Riigilõivu tasumise võimekuse hindamisel tuleb ka see summa maha arvata. Ei ole õige panna kinnipeetavat olukorda, kus ta peab valima, kas hoolitseda isikliku hügieeni ja tervise eest või pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Vangla ei varusta kinnipeetavaid ka ihupesu ja sokkidega, samas on ka need esemed vajalikud inimväärikuse säilitamiseks. 4.
  31. Määruse kättesaamise päeval puudusid kaebajal vabad vahendid riigilõivu tasumiseks. Isikukontole toimus küll laekumine, kuid see on broneeritud toimunud kauplusepäeva tõttu. Laekumised isikukontole ei ole paraku ka prognoositavad. Kaebaja ei tööta hetkel tervislikel põhjustel ning ka omastel ei ole võimalik kaebajat riigilõivu tasumisel aidata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  32. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  33. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu
  34. jaanuari
  35. a määruse resolutsiooni p-st 1 tuleneva järeldusega, et O. Boltovi vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ei ole lubatud. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata Tartu Halduskohtu
  36. jaanuari
  37. a määruses esitatud seisukohti, mis puudutavad menetlusabi andmata jätmist (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust Tartu Halduskohtu määruse muutmiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
  38. Riigikohtu halduskolleegiumi
  39. märtsi
  40. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 p-s 10 leiti, et HKMS § 112 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt saab analoogia korras kinnipeetava sissetulekutest maha arvata ka kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vt vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad. Nimetatud mahaarvamised on halduskohus õigesti teinud. Kaebaja on leidnud, et lisaks tuleks maha arvata ka summa, mis kulub hügieenitarvete ostmiseks, kuna vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 11.3.
  41. kinnipeetava taotlus hügieenipaki saamiseks rahuldatakse, kui tema isiklikul arvel on hügieenipaki saamisele eelneval kolmel kalendrikuul keskmine vaba raha jääk alla 9,59 euro. Kaebaja puhul peab ta ise oma hügieenitarbed soetama. Lisaks peab ta endale muretsema aluspesu ja sokid. Kehtiv HKMS § 112 lg 1 p 1 ei luba isiku sissetulekutest maha arvata kulutusi hügieenitarvetele, toidule ega riietele. Kuigi võib möönda, et taoline olukord võib kaasa tuua isiku õiguste mõningase riive, ei näe ringkonnakohus antud juhul siin vastuolu põhiseadusega. Seda enam, et kui arvata kaebaja sissetulekutest maha ka hügieenitarvete soetamiseks mõeldud 9,59 eurot (Tartu Vangla kodukorra p 11.3.3.), ületaks kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ikkagi nõutava riigilõivu. Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks reaalselt vanglale esitanud taotluse hügieenipaki saamiseks ja et sellest oleks keeldutud. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub hoopiski see, et kaebaja on teinud kaupluses sisseoste, seega saab 2 eeldada, et sisseostude sooritamisel on tal võimalik osta ka hügieenitarbeid. Ühtlasi on kaebajal võimalik valida, millele ta oma raha kulutab. Ka Tartu Vangla kodukorra seletuskirjas p 11.3.
  42. kommentaaris on mainitud, et rahalise piiri kehtestamine on vajalik selleks, et kinnipeetav oma rahalisi vahendeid kasutaks kaupluses eesmärgipäraselt ja soetaks eelkõige ise vajalikud hügieenivahendid. Vastasel juhul kulutab kinnipeetav kaupluses raha muudele esemetele, eeldades, et vangla tagab talle hügieenivahendeid. Täiendavalt on märgitud sedagi, et kinnipeetavate õiguste ja inimväärikuse tagamiseks võib erandjuhtudel inspektor-kontaktisik kaalutlusotsuse alusel kinnipeetavale hügieenipaki väljastada ka arvestamata kinnipeetava rahalist seisu. Seega ei saa väita, et hügieenitarvete soetamiseks vajamineva summa mahaarvamata jätmise tõttu satuks kaebaja inimväärikust alandavasse situatsiooni.
  43. Menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb juhinduda ainult sissetulekutest ja väljaminekutest, mis jäävad nelja kuu sisse, mis eelnesid menetlusabi taotluse esitamisele. Seega ei ole asjakohane kaebaja väide, et määruse kättesaamise hetkel ei olnud tal piisavalt vahendeid riigilõivu tasumiseks.
  44. Menetlusabi taotluse lahendamisel võetakse sissetulekutena arvesse ka neid laekumisi vanglasisesele isikuarvele, mille on teinud kinnipeetava lähedased ja mis oma loomult ei ole regulaarsed (Riigikohtu halduskolleegiumi
  45. märtsi
  46. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12, p 9). Seetõttu ei tingi riigilõivu tasumisest vabastamist seegi asjaolu, et kaebaja sissetulekud on ebaregulaarsed või et kaebaja ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline ise raha teenima ning ka tema lähedased ei pruugi saada teda aidata.
  47. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  48. jaanuari
  49. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.