järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Rainer Amur Süüdistatav Dmitri Sorokin Kaitsja Ik: 38612270340, määratlemata kodakondsusega, emakeel: vene keel, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 25.09.2015, vahistatud Harju Maakohtu 26.09.2015 määrusega, asukoht: Vangla. Varasem karistatus: varem kohtu poolt karistatud, kaks kehtivat karistust: 1. Harju Maakohtu 24.04.2008 otsusega
lg 2 p 2 järgi vangistus 3 aastat,
Harju Maakohtu 14.05.2013 otsusega
lg 2 p 2 järgi vangistus 2 aastat 8 kuud, millest
lg 2 alusel kuulus koheselt ära kandmisele 6 kuud ja 27 päeva ning vangistus 2 aastat ja 1 kuu jäeti
lg 1, 3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga kohaldamata ühes kohustusega mitte tarvitada narkootikume Karistatud väärtegude toimepanemise eest, kaks kehtivat karistust Advokaat Leelo Viil 1 RESOLUTSIOON 1. Dmitri Sorokin süüdi tunnistada
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 2.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.05.2013 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 2 (kaks) aasta ja 1 (üks) kuu võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning Dmitri Sorokinile mõistetud liitkaristuse, so tähtajalise vangistuse 2 aastat ja 9 kuud ärakandmist arvestada alates Dmitri Sorokini kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 25.09.
lg 1 p 1 alusel kohaldada Dmitri Sorokini suhtes lisakaristust ning võtta temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks. 6.
lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
MS § 245 sätetest on 29.12.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Rainer Amur, süüdistatava Dmitri Sorokin ja tema kaitsja Leelo Viil vahel järgnev kokkulepe:
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 8 /kaheksa/ kuud.
lg 2 alusel suurendada karistust eelmise kohtuotsuse s.o 14.05.2013 Harju Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa – 2 /kaks/ aastat 1 /üks/ kuu võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 2 /kaks/ aastat 9 /üheksa/ kuud.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 25.09.2015 karistusaja hulka.
lg 1 p 1 alusel võtta Dmitri Sorokin´ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 /üheks/ aastaks. Kohus, tutvunud kohtule üle antud kokkuleppe, lisatõendite ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;
§-st 424; § 65 lg-st 2; § 74 lg 5; § 50 lg 1 p 1; § 55 lg 1, LS § 127 asub kohus seisukohale, et Dmitri Sorokin kuulub 3 temale
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses, joobe tuvastamise kulu ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatava Dmitri Sorokini ankeetandmete kohaselt ta tööga hõivatud ei ole, millest saab järeldada, et tal alaline sissetulek puudub. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning seega ei olnud tegemist juhusliku süüteoga. Lisaks on süüdistatav eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistatava taotlusest lähtuvalt, et on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.