← Eesti

3-14-51652/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi

  1. jaanuar 2016, Tartu 3-14-51652 Setu Põllud OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori
  2. aprilli
  3. a otsuse nr 13-6/514 ja
  4. juuli
  5. a vaideotsuse nr 13-4/14/103-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
  6. detsembri
  7. a otsus Setu Põllud OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Setu Põllud OÜ Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) RESOLUTSIOON
  8. Jätta Setu Põllud OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  9. detsembri
  10. a otsus muutmata.
  11. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt
  12. veebruaril 2016 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Setu Põllud OÜ-le (taotluse viitenr 310011821081) määrati põllumajandusministri
  14. detsembri
  15. a määruse nr 119 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (määrus nr 119) raames PRIA peadirektori
  16. jaanuari
  17. a otsuse nr 13-6/59 alusel toetus kahe teisaldatava õhkküttesüsteemi Kozlusan 580 kW ostmiseks summas 100 000 eurot.
  18. PRIA
  19. aprilli
  20. a otsusega nr 13-6/514 otsustati jätta toetus summas 100 000 eurot välja maksmata ja tunnistati
  21. jaanuari
  22. a otsus nr 13-6/59 Setu Põllud OÜ osas kehtetuks.
  23. Setu Põllud OÜ esitas PRIA
  24. aprilli
  25. a otsusele nr 13-6/514 vaide, mis jäeti
  26. juuli
  27. a vaideotsusega nr 13-4/14/103-1 rahuldamata.
  28. Setu Põllud OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA
  29. aprilli
  30. a otsuse nr 13-6/514 ja
  31. juuli
  32. a vaideotsuse nr 13-4/14/103-1 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt rikkus PRIA haldusmenetluse seaduse (HMS) §-e 4 ja 54, mis on viinud ebaõigete järeldusteni otsuse tegemisel. Maksu- ja Tolliametilt (MTA) ning Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt saadud info ei saa olla haldusmenetluses tõendiks. Ebaõige ja tõendamata on nii MTA kui ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuri hinnang seadme maksumuse kohta. Ekspert ei ole seadme turuhinda kindlaks määranud. Hinnapakkumine ei ole põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt samase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks esitatakse toetuse tagasinõudmise otsuses väide, et taotleja on esitanud valeandmeid ja, et seadme hind ei vastanud pakkumises esitatule. Arvestada tuleb, et toetuse saamiseks vajalik seade on soetatud ja reaalselt olemas ning toetust on kasutatud sihipäraselt. HALDUSKOHTU LAHEND
  33. Tartu Halduskohus jättis
  34. detsembri
  35. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt seisneb vaidlus küsimuses, kas MTA-lt ja Lõuna Ringprokuratuurilt saadud info võib olla tõendiks investeeringutoetuse taotluse läbivaatamise asjas. Nõustuda ei saa väitega, et MTA-lt ja Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt saadud info ei saa olla haldusmenetluses tõendiks, sest komisjoni
  36. jaanuari
  37. a määrus (EL) nr 65/2011, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas, lg 9 sätestab, et liikmesriigid võivad abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali. Seega võivad tõenditeks haldusmenetluses olla nii haldusõiguserikkumise asjas kui ka kriminaalasjas kogutud tõendid, kusjuures kriminaalmenetlus ei pea olema lõpule viidud. Käesolevas asjas olid faktilised asjaolud kindlaks tehtud kriminaalmenetluses kriminaalasjas nr 12930000527 kogutud tõenditega ja maksuhaldur hindas tõendeid kogumis. Nõustuda ei saa ka väitega, et ebaõige ja tõendamata on nii MTA kui ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuri hinnang seadme maksumuse kohta. Asja materjalidest nähtuvalt tuvastas MTA, et OÜ Nordgrain soetas Türgist katla hinnaga 16 500 eurot (tl 23), seadistas ja komplekteeris selle ise. Arvete ringlemise tulemusena läbi Loodushoiu OÜ, OÜ Eesti Masinatööstus ja Uudismaa OÜ kerkis ühe seadme hind kunstlikult umbes kolm korda (tl 32). Nimetatud katla hind koos kõikide muude kuludega, mida OÜ Nordgrain tegi, on arvete alusel kokku 29 994,39 eurot (sh käibemaks 1 345,90 eurot), kuid Setu Põllud OÜ näitas PRIA-le esitatavas kuludeklaratsioonis tegelikust investeeringu teostamise hinnast suuremat hinda, mistõttu oli kaebajal võimalik teostada investeering sisuliselt ilma kohustusliku omafinantseeringuta või minimaalse omafinantseeringuga. MTA jõudis järeldusele, et tehingud Setu Põllud OÜ ja OÜ Eesti Masinatööstus ning OÜ Uudismaa ja OÜ Eesti Masinatööstus vahel on olnud näilikud ning tegemist on vaid arvete väljastamisega seadmete hinna kunstlikuks suurendamiseks. Tegelikult OÜ Eesti Masinatööstus mingeid töid ei teinud ja õhkküttesüsteeme ei tootnud. 2 Kuna kaebaja on läbi mitmete tegevuste investeeringuobjekti maksumust näidanud kunstlikult kõrgemana selle tegelikust hinnast (tl 22), ei ole toetusraha säästlikult ja otstarbekohaselt kasutatud. Nõustuda ei saa väitega, et vastustaja põhjendused vaide rahuldamata jätmiseks on otsitud. MTA dokumendid tõendavad tegelikkuse ja hinnakujunduse tulemusena tekitatud olukordade vahelist erinevust. PRIA, hinnates tõendeid kogumis, jõudis õigele järeldusele, et kuna tegelikkuses ei ole toetuse saamiseks esitatud tingimustele vastavaid tegevusi näidatud rahasumma eest ellu viidud, siis ei pea ka seadme turuhinda kindlaks määrama ekspert ega ole vajalik tellida ekspertiisi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  38. Setu Põllud OÜ esitas Tartu Halduskohtu
  39. detsembri
  40. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole õhkküttesüsteemi katla hind Türgis sama, mis on samalaadse süsteemi hind Eestis. Süsteem koostatakse erinevatest komponentidest Eestis, sh Türgist tellitud katlaosa. Kui leitakse, et võrdlevad hinnapakkumised toetuse saamiseks kujundati taotleja poolt, tuleb välja selgitada, milline oli taotluse esitamise ajal samalaadse süsteemi kohalik keskmine müügihind. Kaks katelt on juba toetuse eest ostetud ja MTA poolt arestitud. Seadme tegelikku turuhinda Eestis ei ole välja selgitatud ja taotluse ekspertiisi tegemiseks jättis kohus rahuldamata. Kõik väited seadme hinna kunstlikust kujundusest on kohalikku müügihinda teadmata oletuslikud ja paljasõnalised. PRIA langetas otsuse seadme hinda teadmata. Toetuse maksmise aluseks on seadme keskmine kohalik müügihind, mitte selle hind Türgist ostes. Tehinguid erinevate juriidiliste isikute vahel saab kunstliku hinnakujundusena käsitleda üksnes juhul, kui taotletav summa on põhjendamatult suur võrreldes samalaadsete seadmete kohaliku keskmise maksumusega ja ka siis vähendatakse makstavat toetust vastavalt seadme tegelikule maksumusele. Toetuse saamiseks vajalikud eeltingimused on täidetud ja kaebaja lähtus määruse nr 19 § 4 lg 3 sõnastusest. Halduskohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-t 1, kuna otsuses toodud põhjendused ei ole piisavad ja otsus on seetõttu motiveerimata. Kohus tegi tegelikest asjaoludest ebaõiged järeldused ning ei hinnanud õiglaselt ja mõistlikult haldusorgani kaalutlusõiguse piire ja eesmärke. Teistelt asutustelt saadud materjal tunnistajate ütluste jm näol ei ole kõlblik tõendusmaterjal, mis annab aluse väljamakse peatamiseks ja makstud toetuse tagasinõudmiseks. Arusaamatuks jääb väide, et tegelikkuses ei ole toetuse saamiseks esitatud tingimustele vastavaid tegevusi näidatud rahasumma eest ellu viidud, mistõttu ei pea ka seadme turuhinda kindlaks määrama ekspert ega ole vaja tellida ekspertiisi.
  41. PRIA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastuse kohaselt tuvastati seadme kunstlik hinnakujundus MTA ja kriminaalasja materjalide põhjal. Kulutusi seadmele Eestis ei tehtud. Lähtuda ei saa seadme turuhinnast. Tõendiks haldusmenetluses võivad olla ka haldusõiguserikkumise asjas või kriminaalasjas kogutud tõendid. Vastustajal pole põhjust anda nendes menetlustes kindlakstehtud faktilistele asjaoludele teistsugust hinnangut. Tõendeid hinnatakse kogumis. Puudub vajadus tellida täiendavat eksperthinnangut seadme maksumuse kohta, kuna kriminaalmenetluses on juba faktilised asjaolud kindlaks tehtud. MTA poolt kogutud dokumendid tõendavad tegelikkuse ja hinnakujunduse tulemusena tekitatud olukordade vahelist erinevust ning arvestatud ei ole mitte ainult tunnistajate ütlustega vaid ka kõikide teiste kriminaalasjas nr 12930000527 kogutud tõenditega. Tegemist ei ole toetusraha majanduslikult otstarbeka ega säästliku kasutamisega. 3 Setu Põllud OÜ-lt ei nõuta toetust tagasi, kuna seda ei ole välja makstudki. Setu Põllud OÜ-le jäetakse määratud toetus vaidlustatud haldusakti alusel täielikult välja maksmata. Väljamakstava toetuse vähendamine s.o taotletud toetuse osaline väljamaksmine vastavalt soetusmaksumusele, ei ole antud juhul kohaldatav. Asjaolu, et kaebaja on kasutanud toetussummat eesmärgipäraselt s.o seadme ostmiseks, ei oma kaasuse asjaoludest lähtuvalt tähtsust. Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 lg-le 9 võivad liikmesriigid abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali. Seega saab Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt ja MTA-lt saadud tõendusmaterjal olla toetuse tagasinõudmise ja välja maksmata jätmise otsuse tegemisel aluseks. Juba tuvastatud faktilisi asjaolusid ei pea haldusmenetluses uuesti tuvastama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  42. Ringkonnakohus leiab, et Setu Põllud OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  43. detsembri
  44. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
  45. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse peamise väitega, et vastustajal puudus õigus haldusakti andmisel kasutada teiste asutuste poolt kogutud tõendeid. Komisjoni määrus (EL) nr 65/2011 lg 9 kohaselt võivad liikmesriigid abikõlbulikkuse kriteeriumide vastavuse kontrollimiseks kasutada teistelt talitlustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali. Seega oli vastustajal õigus kasutada MTA-lt ja Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt saadud tõendeid, et otsustada küsimus, kas maksta kaebajale toetus välja või mitte. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 966/2012 art 135 p 3 c sätestab, et kui pärast toetuse andmist selgub, et toetuse andmise menetluses või toetuse rakendamisel on esinenud olulisi vigu, eeskirjade eiramist või pettust või kohustuste täitmata jätmist, võib vastav eelarvevahendite käsutaja sõltuvalt sellest, millisesse etappi menetlus on jõudnud ning eeldusel, et taotlejale või toetusesaajale on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks, lõpetada vajaduse korral toetusleping või toetuse andmise otsus. Halduskohtu otsuse tegemise ajaks ei olnud kaebaja suhtes seoses sama toetuse taotlemisega algatatud kriminaalasi veel lahendatud. Praeguseks momendiks on kaebaja suhtes tehtud kohtuotsus jõustunud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.06.
  46. a otsusega nr 3-1-1-54-
  47. Kuigi kaebaja suhtes lõpetati menetlus KrMS § 274 lg 1 alusel, leiti antud lahendis, et kaebaja koos teiste süüalustega on süüdi sooduskelmuse katses. Seega puudub alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks.
  48. Kaebaja on apellatsioonkaebuses leidnud ka seda, et oleks tulnud määrata ekspertiis, et tuvastada seadme turuhind. Sisuliselt on sama väidet korratud ka kriminaalasjas. Põllumajandusministri 22.12.
  49. a määruse nr 119 „Maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 6 lg-d 1-3 seovad toetuse määra otsesõnu investeeringuobjekti maksumuse, mitte selle turuväärtusega. Seega puudus vajadus ekspertiisi teostamiseks, kuna nimetatud seadme keskmine müügihind Eestis ei omanud mingit tähtsust.
  50. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.