KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-17461

§ 436lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 ning kohaldanud ebaõigesti VÕS § 217 lg 2 p 2.

Maakohtu otsuses ei ole analüüsitud, et kostjat esindas kloorparafiini müümisel asjatundja (13.04.2015 lg 5 read 10-14), kostjal oli võimalus müüa hagejale kas (

1. a)plastikutööstuses kasutamiseks mõeldud ja tahendavat lisandit sisaldavat kloorparafiini või (
2. b)ehitusvahtude toomiseks mõeldud tahendava lisandita kloorparafiini (28.04.2014 lisa 22, 30.05.2014 p 2.26) ning kostja müüs hagejale esimest (28.04.2014 lisad 22, 23, 25,28). 21. VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes ei oma tähendust, kas kostja müüjana pidi teadma kloorparafiinis sisalduvatest ainetest, vaid kas kostja müüjana teadis või pidi teadma kloorparafiini kavandatud otstarbest. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja teadis ja pidigi oma eriteadmistest lähtuvalt teadma, et hageja vajab kloorparafiini ehitusvahu tootmiseks (13.04.2015 lk 6 read 25-26, lk 7 rida 4). Arvestades, et kostjat esindas asjatundja, võis hageja kostja erialastele teadmistele ka mõistlikult tugineda. Maakohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et kõik VÕS § 217 lg 2 p 2 eeldused on täidetud. 22. Maakohtu menetlus on sedavõrd puudulik, et seda ei saa kõrvaldada ringkonnakohtus. 23. Maakohus on rikkunud

§ 176lg 1 ja § 66, sõltumata hagi lahendamisest.

Maakohus lõpetas 13.04.2015 kohtuistungil asja sisulise arutamise ja avas kohtuvaidlused. Kostja ei esitanud kohtuistungile eelnenud menetluskulude nimekirja enne kohtuvaidlusi ega kohtuistungiga seotud menetluskulude nimekirja hiljemalt 16.04.2015. Kostja ei esitanud avaldust menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja ennistamiseks. Menetluskulude taotlust ei saanud ka

§ 331lg 1 järgi menetleda.

Kostja ei esitanud hilinemise osas mis tahes põhjuseid. Vastustaja seisukoht

1. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas tühistada, küll aga tuleb

§ 657

lg 1 p 2 järgi maakohtu otsus tühistada menetluskulude jagamise ja väljamõistmise osas. 26. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamata jätmise osas, siis

§ 654lg 6 järgi ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi selles osas ei korda. 6

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.

1. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et müüdud kloorparafiin sisaldas lisandina stabilisaatorit nimetusega BADGE määral, mis muutis toodetud ehitusvahu enne toote kirjelduses toodud aega tahkeks.
2. Hageja on soovinud pooltevahelise
3. aasta alguse e-kirjavahetuse kohaselt osta kostjalt kloorparafiini, mida ta on nimetanud ka nimega Cereclor. Poolte kirjavahetusest tuleneb, et oluline oli müüdava aine osas kloori sisaldus. Millises määras pidi kloorparafiin sisaldama stabilisaatorit või muid lisandeid, hageja kostjale lepingut sõlmides avaldanud ei ole. Seega lepingu sõlmimisel stabilisaatori olemasolus ja sisalduses kokku ei lepitud. Seega on õige maakohtu järeldus, et poolte vahel oli kokkulepe VÕS § 208 lg 1 järgi Venemaal toodetud kloorparafiini CP-470 müügis ning kostja poolt hagejale müügilepingu täitmiseks üleantud asi vastas poolte poolt kokkulepitule (VÕS § 217 lg 1).
4. VÕS § 217 lg 2 p 2 sätestab, et asi ei vasta lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja pidi teadma kloorparafiini müües, et hagejale on oluline stabilisaatori sisaldus kloorparafiinis või mitte.
5. Õige on apellandi väide, et kostja oli teadlik, et hageja toodab ehitusvahtusid. Kostja ei vaielnud sellele asjaolule vastu. Samas seda, et müüdud toode CP-470 hagejale ehitusvahu tootmiseks ei sobi, kostja ei teadnud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et see, et kostja teadis, et hageja kasutab kloorparafiini ehitusvahu tootmiseks, ei tähenda veel seda, et kostja teadis või pidi teadma, kui palju võis selleks otstarbeks müüdud kloorparafiin sisaldada stabilisaatorit. Kuna kostja ei olnud teadlik hageja toodete retseptidest, siis vaatamata pikale staažile keemiatoodete müügil, ei pidanud HV, kes kostjat müügilepingu sõlmimisel esindas, kloorparafiini müümisel pöörama tähelepanu stabilisaatori sisaldusele müüdud kemikaalis. Kostjat müügilepingu sõlmimisel esindanud HV ütlustest ei tulene, et hageja oleks täpsustanud valmistatava toote omadusi või muid olulisi parameetreid. Kohtu ette ei ole toodud ka muid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja pidi oma erialastele oskustele tuginedes teadma, millist stabilisaatorit ja millises koguses hagejale sobiv kloorparafiin võib sisaldada.
6. Apellant on alternatiivselt esitanud nõude, milles ta palub juhul, kui ringkonnakohus maakohtu otsust nõude rahuldamata jätmise osas ei tühista, tühistada otsus menetluskulude väljamõistmise osas ja jätta kostja taotlus menetluskulude jagamiseks 7

§ 176

lg 1 sätestab, et kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.

§ 176

lg 2 näeb ette, et kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

1. Maakohtu istung toimus 13.04.2015 ja vastavalt istungi protokollile (IV kd, lk 92 pöördel) esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Maakohus selgitas, et kui pooled soovivad esitada menetluskulude nimekirja 13.04.2014 kohtuistungi kohta, siis tuleb see esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast seda lõpetas kohus asja sisulise arutamise ja avas kohtuvaidluse. Pooled soovisid esitada kohtuvaidluse teesid kohtule kirjalikult, milleks maakohus määras tähtaja hagejale 29.04.2015 ja kostjale 18.05.
2. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja kogu menetluse vältel tehtud kulude kohta 15.05.
3. Hageja kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
4. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks rahuldanud. Kuna kostja ei olnud esitanud menetluskulude nimekirja

§ 176

lg-s 1 nimetatud tähtajaks, siis ei olnud kostjal õigust esitada menetluskulude nimekirja

§ 66järgi hiljem.

Kolleegium märgib, et ebaõige on vastustaja käsitlus, mille kohaselt määras maakohus 13.04.2015 kohtuistungil tsiviilasja arutamise lõpetamise kirjalikus menetluses. Maakohus on kohtuistungil lõpetanud tsiviilasja läbivaatamise ja andnud pooltele võimaluse esitada kohtuvaidluse tekst kirjalikult. 35. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb

§ 171

lg 1 järgi seoses nõude osas tehtud maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta hageja kanda. Vastustaja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on vastustaja esindajad vandeadvokaadid Valter Võhma ja Urmas Kiik kulutanud kumbki istungiks ettevalmistamiseks 1 tunni ja kohtuistungil osalemiseks 1,25 tundi ja kohtuistungile eelnevateks menetlusteks kokku 7,75 tundi. Apellant vastustaja kulutustele vastuväiteid ei esitanud. 36.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et asja spetsiifikat ja keerukust arvestades on kohtuistungil kahe esindaja osavõtt põhjendatud. Kusjuures ka apellanti esindas menetluses kaks esindajat. Apellatsioonimenetluses kulutatud aeg on vastavuses menetluses esitatud dokumentidega ja kohtuistungiks kulunud ajaga. Samuti on esindajate teenuse tunnihind 130 eurot ilma käibemaksuta vastavuses teenuse tavapärase hinnaga. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulu 1592 eurot ja 50 senti. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 8