). Maakohus rikkus REÕS § 4 lg-s 1 sätestatud kohustust selgitada asja lahendamisel välja Hispaania õiguse sisu. Maakohus tuvastas valesti, et lapse Eestisse toimetamine toimus avaldaja nõudmisel, teadmisel ja kaasabil ning avaldaja ei teostanud hooldusõigust. Kohus jättis tähelepanuta, et lapsel on lisaks Eesti Vabariigi kodakondsusele ka Belgia Kuningriigi kodakondsus. Kohus tuvastas ebaõigesti, et lapse harilik viibimiskoht on Eesti. 22.12.2013 avaldusel Kuressaare linnavalitsusele olev allkiri ei ole avaldaja oma. Avaldaja sai 22.12.2013 avalduse olemasolust ja sellest, et laps on registreeritud Eestis, teada alles lapse ema 26.10.2015 vastusest kohtule. Eeldatavasti registreeris ema lapse Eestis sotsiaaltoetuste saamiseks. Laps sündis ja elas kogu aeg kuni 2015 juunini Hispaanias. Lapse elukohaks on registreeritud ka käesoleval ajal Hispaania. Lisaks tuvastas kohus valesti, et avaldaja ja lapse ema vahel 8.10.2014 sõlmitud lahutuskokkulepe on Hispaania õiguse kohaselt kehtiv. Hispaania Kuningriigi õiguse kohaselt vanemate abielulahutuse või faktilise lahutuse korral võib vanemliku vastutuse määrata vanemate ühisettepanekul lahutuslepingus, mis kuulub kohtulikule kinnitamisele. Kuna 8.10.2014 lahutuskokkulepe ei olnud kinnitatud Hispaania Kuningriigi kohtu poolt, ei saa seda kokkulepet lugeda sõlmituks ja see ei oma seadusjõudu. Avaldaja ja lapse ema kooselu taastus pärast 8.10.2014 kokkuleppe koostamist. Puudutatud isik II läks 2015 juunis Hispaaniast lastega puhkusele Eestisse ja ei tulnud tagasi. Avaldaja ei ole kunagi andnud nõusolekut, et tema laps elaks alaliselt Eestis. Ema viis lapse Hispaaniast Eestisse ilma avaldaja nõusolekuta, s.o ebaseaduslikult. Lapse sugulaste Eestis viibimine ei tähenda, et lapse harilikuks viibimiskohaks tuleb lugeda Eesti. 5 Avaldajale ei olnud teada, et puudutatud isik II saadab asjad Eestisse. Ka lapsevoodi on siiani avaldaja kodus. Avaldaja ostis alati perele esmalt lennupiletid ühes suunas Eestisse ja alles hiljem, kui tagasituleku kuupäev oli teada, tagasilennu piletid. Ka seekord oli selline kokkulepe. Lapse elamisel Hispaanias avaldaja tegeles lapsega. Väärad on lapse ema väited, et avaldaja käitub vägivaldselt ja on ema lastega mitmed korrad kodust koos asjadega välja visanud. Lapse ema pöördus põhjuseta politsei poole. Vale on lapse ema väide, et avaldajal ei ole võimalik töö tõttu lapse eest ise nõuetekohaselt hoolitseda. Nimetatu ei anna alust jätta laps Haagi lapseröövi konventsiooni art 13 b alusel tagastamata. Lapse emal on võimalik vältida lapse temast eraldamist, kui ta läheb koos lapsega tagasi Hispaaniasse. Vale on lapse ema väide, et puudutatud isik II ja avaldaja jagasid neile kuuluva korteri, millega viidi lõpule nende varaliste suhete lõpetamine. Avaldaja kasuks on siiani seatud selle korteri suhtes isiklik kasutusõigus. Vastused määruskaebusele 7. Puudutatud isik II vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik II palub jätta avaldaja taotlused tõendite tsiviilasja toimikusse võtmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata ning võtta toimikusse puudutatud isiku II esitatud tõendid ja kuulata tunnistajana üle Natalja Morozova. 8. Lapse esindaja on seisukohal, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust kaevatava määruse tühistamiseks ning kohtulahend vastab lapse huvidele. Menetluse edasine käik 9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis läbi vaatamata avaldaja vastuväite kohtu tegevusele, jättis kaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused 10. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 4.11.2015 määrus tuleb
lg 1 p 5 ja § 659 alusel tühistada määruskaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
järgi kohaldatakse ringkonnakohtus määruskaebuse menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui
65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.
lg-st 1 ja § 463 lg-st 2 tulenevalt peab hagita asjas lõpplahendina tehtav kirjalik kohtumäärus olema seaduslik ja põhjendatud.
lg 2 p 8 kohaselt märgitakse kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Nähtuvalt asja materjalidest on menetlusosaliste vahel praegusel juhul vaidlus selle üle, kas laps tuleb Haagi lapseröövi konventsiooni alusel Hispaania Kuningriiki tagastada. Lapse isa on pöördunud läbi Justiitsministeeriumi kohtusse avaldusega lapse tagastamiseks tema harilikku viibimiskohta. Maakohus jättis vaidlustatud lahendiga avalduse rahuldamata. Samas ei ole maakohus vaidlustatud lahendi põhjendustest ja asja materjalidest nähtuvalt tuvastanud asjaolude kogumit, mis võimaldanuks jätta avaldus rahuldamata. 6 Haagi lapseröövi konventsiooni art 1 a kohaselt on konventsiooni eesmärgiks tagada konventsiooni osalisriiki õigusvastaselt viidud või seal kinnihoitavate laste viivitamatu tagasitoomine. Konventsiooni art 12
lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja lahendamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning Haagi lapseröövi konventsiooni artikkel 11 seab asja menetlusele ajalise mõõtme, ei tähenda see, et kohus võib jätta täitmata asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustuse. Ka
lg 3 nähtuvalt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
lg-tes 5 ja 7 ning § 5 lg-s 3 väljendub hagita menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada avalduses lisatõendeid. Kuivõrd maakohus ei ole võimaldanud avaldajal ümber lükata puudutatud isiku II seisukohta ega tõendada oma väiteid, et lapse harilik viibimiskoht oli Hispaania, et avaldaja teostas lapse 7 suhtes hooldusõigust ning et lapse ema viis lapse Hispaaniast ära Eestisse elama ilma avaldaja nõusolekuta, ei ole maakohtu määrus sellisena seaduslik ega põhjendatud. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et maakohus on teinud põhjendamatu lahendi, jättes sisuliselt asjas tähtsust omavate asjaolude hindamisel avaldaja seisukohad ja tõendid arvesse võtmata. Maakohus ei ole järginud hagita menetluse põhimõtteid. Ringkonnakohtul ei ole võimalik eelnimetatud puudusi kõrvaldada, esmalt tuleb avaldus sisuliselt lahendada maakohtul (
Seetõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei võta seisukohta avaldaja ja puudutatud isiku II taotlustele esitatud tõendite toimikusse võtmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks. Maakohtu määrus tuleb
lg 1 p 5 ja § 659 alusel tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks lahendamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht menetlusosaliste kõigi taotluste osas ja asjas esitatud asjaolusid ning tõendeid hinnates lahendada lapse Hispaaniasse tagastamise avaldus. Vastavalt
lg 3 teisele lausele otsustab menetluskulude jaotuse maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.