lg 2 alusel arvestada VTMS § 44 lg 1 p 3, 4 alusel kinnipidamine 27.10.2015, s.o 1 päev karistusaja hulka. Seega mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) päeva aresti. Kohustada NORIK GRIGORJAN ilmuma aresti kandmisele Põhja Prefektuuri Arestimajja (Rahumäe tee 6 Tallinn) 02.11.2015 ajavahemikus kell 09.00 kuni 12.00. Määratud tähtajal aresti kandmisele mitte ilmumisel kohaldada Norik Grigorjani suhtes sundtoomist. Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel kohaldada Norik Grigorjani suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada Norik Grigorjani 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus 11.11.2015 tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. VÄÄRTEO ASJAOLUD 27.10.2015 koostas Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik M L väärteoprotokolli nr AB 1422411 selle kohta, et 27.10.2015 kell 10.45 Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Tallinn-Narva mnt 108.km-l, liikudes Narva suunas, juhtis Norik Grigorjan mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx asulavälisel teel kiirusega 148 km/h +/- 9km, kui lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h võrra. Juhile fikseeritud näit kiirusemõõturil tutvustatud. Oma tegevusega rikkus Norik Grigorjan liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes seega toime liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Juhindudes VTMS § 84 sätetest saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond väärteoasja materjalid arutamiseks maakohtule. 28.10.2015 kohtuistungil selgitas kohus menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi. Kohtuvälise menetleja esindaja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei esitatud. Menetlusalune isik Norik Grigorjan kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärteos täielikult süüdi, kinnitades enda poolt menetlusaluse isiku ülekuulamiseprotokollis omakäeliselt antud ütlusi. Norik Grigorjan seletas, et sõitis Tallinnast Narva, et minna vastu sugulase matustele Peterburist tulevatele külalistele. Teel olles rääkis ta telefoniga ja ületas kiirust tahtmatult. Mõtted olid seoses matuste korraldamise ja suure töömahu tõttu kõrvale juhitud. Seletas veel, et kuna käib tööalaselt tihti xxxx, siis on harjunud sealsete kiirustega ning ei taju sõidukiirust enam nii hästi. Avaldas kahetust ning taotles aresti ja juhtimisõiguse äravõtmist mitte kohaldada, kuna selle kandmine võib tema edasisele elule halvasti mõjuda. Mööndes, et karistusena aresti mõistmine on nii raske liiklusalase rikkumis puhul vältimatu, esitas taotluse, et temal võimaldataks siiski osa võtta sugulase matustest 30.10.2015 ning ta avaldas soovi asuda aresti kandmisele 02.11.2015 elukoha järgselt, s.o Põhja Prefektuuri Arestimajas. Kohus uuris ka väärteoasjas olevaid kirjalikke tõendeid: - Kiirusmõõturi Stalker DSR2X nr DP021150 kasutamise protokoll, mille kohaselt 27.10.2015 kell 10.45 Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Tallinn-Narva mnt 108.km-l, teostati valgel ajal, hea nähtavusega asulavälisel teel, kiiruse mõõtmine. Protokolli kohaselt ületas mootorsõiduk xxxx reg nr xxx mõõdetaval teelõigul, liikudes Narva suunas, sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h /tl 4/; - VTMS § 44 lg 1 p 3,4 alusel isiku kinnipidamise protokoll 27.10.2015 /tl 5/; - Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll /tl 8-9/; - Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on Norik Grigorjanil 11 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste õigusrikkumiste eest /tl 10-11/. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles Norik Grigorjani karistamist arestiga, kuna isik on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, s.h korduvalt kiiruse ületamise, aga ka joobes juhtimise eest karistatud nii rahalise karistuse kui lühiajalise arestiga, kuid määratud karistused ei ole temale mõju avaldanud. KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollides sätestatud ulatuses. Norik Grigorjan tunnistas end väärteo toimepanemises süüdi täielikult ning väärteo asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudus. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku Norik Grigorjani selgitused ja hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et tema on süüliselt ja vähemalt kaudse tahtlusega rikkunud LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Norik Grigorjani süü on peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil, tõendamist leidnud ka väärteotoimikus olevate, kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 3 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
ja § 58 järgi, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Kohtu hinnangul on Norik Grigorjanil välja kujunenud püsivalt hoolimatu käitumismuster, millest annavad tunnistust tema kehtivad väärteokaristused samalaadsete rikkumiste eest. Need karistused ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma ja annavad üheselt tunnistust hoolimatust ning üleolevast suhtumisest temale määratud karistustesse ja õiguskorda. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandud süüteo eest karistada.
Kohus on seisukohal, et Norik Grigorjan rikkus liiklusnõudeid tahtlikult. Osaledes autojuhina liikluses igapäevaselt, on igal sõidukijuhil välja kujunenud taju tema poolt valitud kiiruse suhtes, st juht teab ja saab aru, milline on tema sõiduki kiirus sõltumata spidomeetri näidust. Norik Grigorjani vabandus, et tihti xxxx kiirteedel sõites on ta minetanud kiiruse taju Eestis sõites ning pani seetõttu rikkumise toime ettevaatamatult, ei ole eluliselt usutav ja kohus tõlgendab seda tema püüdena vähendada oma süüd. Norik Grigorjan on teadlik, et olles varem korduvalt samalaadsete rikkumise eest karistatud, oli tal põhjust olla eriti hoolikas nii valitud sõidukiiruse jälgimise kui ka muude sõiduohutuse nõuete täitmise suhtes, kuid tema teadlikult ja tahtlikult eiras neid, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h, s.o ülimalt ohtlikul määral, seades seega tahtlikult ohtu nii enda kui kaasliiklejate tervise ja elu. Norik Grigorjan ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus Norik Grigorjani poolt väljendatud kahetsust ja süü tunnistamist. Karistust raskendavaid asjaolusid
Norik Grigorjani poolt avaldatud vajadus omada juhtimisõigust seoses suure tööhulgaga ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest
50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Isik, kes teab, et juhtimisõigus on tema töises tegevuses oluliselt vajalik, peab sellega arvestama ja kohandama oma käitumise liikluses selliselt, et tema ei rikuks kehtestatud eeskirju. Kohus leiab, et menetlusalust isikut eeltoodu alusel on põhjendatud Norik Grigorjani karistada raskeima LS § 227 lg 3 sanktsioonis ettenähtud põhikaristusega, s.o arestiga, kuid võttes arvesse menetlusaluse isiku poolt väljendatud kahetsust, siis tuleb karistus mõista alla selle keskmise määra, s.o arest 10 päeva. Vabadust sel määral piiravat karistust saab pidada proportsionaalseks isiku poolt toimepanud süüteoga ja piisavaks, et mõjutada teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Norik Grigorjani taotlus asuda aresti kandmisele elukoha järgselt peale olulise perekondliku sündmuse toimumist, on põhjendatud ja vastavalt taotlusele võimaldab kohus asuda aresti kandmisele alates 02.11.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.