KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 26.01.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 21.01.2016 koht Kohtuasja number 1-14-10304 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Mihhail Šmarini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Mihhail Šmarin, isikukood 38708232215, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 10.06.2014 ja lõpp 10.12.2016 RESOLUTSIOON Jätta MIHHAIL ŠMARIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Mihhail Šmarinile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Šmarini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 22.12.2014 otsusega tunnistati Mihhail Šmarin süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi, KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja KarS § 213 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.06.
- Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ning vanglas kannab ta karistust neljandat korda. Käesolevat karistust kannab varguse, omastamise ja arvutikelmuse eest. 1 Kuritegude dünaamika on läinud kergemaks. Kõikide kuritegude puhul on tegemist vargusega, kuid esimeste kuritegude puhul lisandus ka röövimine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on materiaalse kasusaamise soov. Kinnipeetav on vangistuses hõivatud majandustööl töötamisega alates 01.10.
- Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav elama oma õe juurde aadressil xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus õde elab üksi. Kinnipeetav lõpetas xxxx koolis
- klassi, vangistuse ajal lõpetas
- klassi. Isiku sõnade kohaselt omandas xxxx metallitöö eriala. Riigikeelt ei valda ning õppida ei soovi. Üldiselt peab õppimist ja enesetäiendamist vajalikuks, kuid enda puhul ei pea seda võimalikuks, sest on vaja tööl käia ja peret toita. Vabanedes ennetähtaegselt ei ole kinnipeetaval kindlalt töökohta. Töötamisse suhtub positiivselt, on nõus igasuguse tööga ning võimalusel nõus töötama korraga mitmel töökohal. Kohtutäiturite infosüsteemist lähtuvalt rahalisi kohustusi 2702,32 euro ulatuses. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, vennad, õde, elukaaslane ning tema poeg ja tütar. Elukaaslasega on kooselu kestnud pikalt. Kinnipeetava vennad on kriminaalkorras karistatud. Isiku väitel ei ole ta teiste poolt mõjutatav, kuid viimase kuriteo puhul oli üks episood pandud toime grupis. Varasemalt on toime pannud grupiviisilisi kuritegusid. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitab korduv kriminaalkorras karistatus. Isikul puuduvad probleemid alkoholi tarvitamisega. Diagnoositud narkosõltuvus. Isiku enda sõnul tal narkosõltuvust ei ole, on narkootikume ainult proovinud. Kinnipeetav keeldus vanglas pakutavast sõltuvusravist. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud krooniline haigus. Psühhiaatrilisi probleeme diagnoositud ei ole. Varasemalt on korduvalt pannud toime vägivallakuritegusid. Probleemide lahendamise oskus on puudulik. Olemas kindlad eesmärgid töötamise ja peresuhete säilitamise näol. Vajadusel suudab käituda õiguskuulekalt ning probleeme lahendada kontrollitud keskkonnas (vanglas) õigesti. Vangistuses vanglaametnikega suhtlemisel probleeme ei ole esinenud. Karistusaja jooksul on isik hakanud ümber hindama oma eluväärtusi ning on mõistnud oma käitumise negatiivseid aspekte ja motiveeritud oma käitumist korrigeerima õiguskuulekaks, lähtudes seejuures perekonna väärtustamisest. Isikul on reaalsed eesmärgid tulevikuks (töötamine, pereelu). Kriminaalhoolduse ajal rikkus kontrollnõudeid. On motiveeritud käitumist muutma, et mitte kahjustada perekonda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 64%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest ei toeta vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi ennetähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Mihhail Šmarinile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 10.12.2016 ning käitumiskontrolli ajaks kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör samuti ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused reaalsete vangistuste näol, aga ka karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine ühes 2 kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 64% ja 26%. Seega on kinnipeetava puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ega anna alust süüdimõistetu käesoleval ajal ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Mihhail Šmarini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 21.01.2016 toimunud videokohtuistungil teatas süüdimõistetu, et tahab vabaneda tingimisi enne tähtaega. On vanglas viibitud 1 aasta ja 8 kuu jooksul aru saanud oma vigadest. Selgitab, et narkootikume tarvitas viimati
- aastal, viimased 10 aastat on tegelenud spordiga ega ole mõelnudki enam narkootikumide peale. Tartu vanglas oli rehabilitatsiooni kursusel. Isikul on elukaaslane, kellel on 2 last ning kes hetkel on töötu. Kinnipeetaval on küll 5 klassi haridus, kuid omab metalli töötlemise eriala. Enne ei olnud tal võimalust tööle saada, kuid elukaaslane uuris töökoha kohta xxxx, kus tahetakse teha proovipäeva, misjärel otsustatakse isiku tööle saamine. Selgitab, et katseaeg on tal olnud kahel korral, esimesel korral oli noor ilma pereta ükskõike, teisel korral käis korralikult 2 aastat registreerimas, kuid ei läinud õppima, nagu kohustus ette nägi, mistõttu pandi jälle vangi. Leiab, et vangla hindab uue kuriteo toimepanemise võimalust 64%-ga seetõttu, et ta ei ole vanglas läbinud mingeid programme. Isik pidi vanglas minema tööle ja läbima eluviisitreeningu programmi, kuid seda ei ole talle pakutud. On nõus selle läbima vabaduses. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ning vangistuses viibib ta neljandat korda. Sellest järeldub, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik, mistõttu on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat 3 elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ja allumatust ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, käesolev kuritegu on varavastane, sh vargus, omastamine ja arvutikelmus, varasemalt on karistatud ka röövimise eest. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et isikul on vabanemisel kindel alaline elukoht isiku õele kuuluvas korteris. Samuti on kinnipeetav vangistuse jooksul olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, sellest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks isikul vabaduses majanduslikult toime tulla. Töösse suhtumine on küll positiivne, kuid tasumata nõuded 2702,32 euro ulatuses võivad isiku majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutada. Isik on pannud toime varavastaseid kuritegusid just majandusliku kasu saamise eesmärgil. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on iseloomustusest nähtuvalt 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õiguskorra normide rikkumist ka vangistuses viibides. Kuriteod on toimepandud grupis, mistõttu kuuluvad isiku suhtlusringkonda ka kriminaalkorras karistatud isikud, kes võivad kinnipeetavale negatiivset mõju avaldada. Samuti on kinnipeetava vennad kriminaalkorras karistatud. Kuritegude toimepanemine grupis viitab isiku mõjutatavusele, isik ise end teiste poolt mõjutatavaks ei pea. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, kuid ise probleemi ei näe ega end sõltlaseks ei pea, mistõttu ei olnud nõus vanglas pakutava sõltuvusraviga. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 64%, mille näol on tegemist väga kõrge riskiga. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 26%, millise näol on kohtu hinnangul tegemist samuti arvestatava riskiga. Seetõttu oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval ajal ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna kinnipeetavat on varasemalt kahel korral karistatud tingimisi, kuid mõlemal korral on katseaeg ebaõnnestunud – isik rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Seega ei ole varasemad reaalsed ega tingimuslikud karistused isikule positiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeks katseaeg ja käitumiskontroll probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Mihhail Šmarini puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ja vangla ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamis. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Mihhail Šmarini vangistusest vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4