Obsah (9)

§ 29§ 92§ 145§ 153§ 69§ 56§ 109§ 19§ 152

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-15-7720 Tiit Lõhmus, M

§ 29

lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusalune isik ei ole toime pannud väärtegu, mille kohta koostati 27.08.2015 väärteoprotokoll nr AB

1. Alternatiivselt taotleb kaitsja väärteoasja mittelõpetamise korral uue otsusega maakohtu otsuse muutmist karistuse osas, mõistes menetlusalusele isikule kergema karistuse rahatrahvina või üldkasuliku töö. Veel taotleb kaitsja alternatiivselt kohtuotsuse tühistamist ning maakohtule uueks arutamiseks saatmist teises koosseisus. Apellatsioonis märgitakse, et kui ringkonnakohus peab vajalikuks korraldada istung, siis soovitakse sellel osaleda. Apellatsioonis esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.
2. Apellant on seisukohal, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele väärteoasja menetluse ühekülgsuse ja puudulikkuse tõttu. Kohtuväline menetleja ja maakohus on kogunud üksnes A. Trõtševi süüstavaid tõendeid ning on jätnud välja selgitamata menetlusaluse isiku olulised isikuandmed. Jäetud on välja selgitamata, millises õppeasutuses ja millal on menetlusalune isik omandanud põhihariduse. Apellatsioonis märgitakse, et pidades silmas menetlusaluse isiku õpinguid erivajadustega laste koolis, tema põhihariduse puudumist ja psühhiaatrilise abi vajamist lapseas ning hilisema tervisliku seisundi kohta andmete puudumist, on olnud põhjendamata kaitsjast loobumise vastuvõtmine väärteomenetluses ning oluliselt on rikutud menetlusaluse isiku kaitseõigust. Asjaolu, et maakohtule on piisanud menetlusaluse isiku poolt alles 05.10.2015 kohtuistungil taotletud kahest tunnistajast vaid ühe ilmunud tunnistaja ülekuulamisest, on kaitsja hinnangul põhjendamata ja vastuolus väärteoasja uurimise igakülgsuse põhimõttega. Menetlusaluse isiku poolt 05.10.2015 istungil taotletud, kuid 29.10.2015 ilmumata jäänud R.K. e osas tunnistaja ülekuulamisest loobumise sisuline vastuvõtmine maakohtu poolt on põhjendamata. 3.
3. Apellatsioonis leitakse, et nii kohtuväline menetleja kui ka maakohus on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõiguse norme väärteoasja menetlemisel. Kaitsja käsitles tunnistaja R.K. e istungile kutsumist, ilmumata jätmist ja menetlusaluse isiku poolt tunnistajast loobumist. Kaitsja on seisukohal, et selle konkreetse tunnistaja suhtes ei ole protokollitud maakohtu poolt otsustatavat asja arutamise võimalikkust või võimatust ilmumata tunnistajata ning vastavaid põhjendusi ei ole. Faktiliselt on maakohus asunud asja arutama ilma, et oleks kuulanud ära ka teise menetluspoole seisukoha. Nimetatud tunnistajat ei ole kohtuvälises menetluses üle kuulatud. Arvestades menetlusalusel isikul põhihariduse puudumist ja selgitamata ning kõrvaldamata kahtlusi tema vaimse tervise osas, oli põhjendamata istungi jätkamine. Maakohtul puudusid alused olla seotud menetlusaluse isiku arvamusega tunnistajast loobumise kohta. Tegemist on

§ 92nõuetest tuleneva väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Apellatsioonis nimetatakse tunnistajate nimed, keda oleks vajadusel vaja üle kuulata. Lisaks märgitakse, et väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kuna menetlusalusele isikule ei ole tema õigusi sisuliselt lahti seletatud. Kaitsja väidab, et ka enne ülekuulamist ei selgitatud menetlusalusele isikule õigusi, vaid võeti üksnes väärteoprotokollile allkiri. Põhihariduseta ja võimalike, kuid selgitamata vaimse tervise probleemidega isiku puhul on tegemist olukorraga, kus isik jäi ilmselgelt kaitseõiguseta ning temale oleks tulnud määrata kaitsja juba kohtuvälises menetluses ning sellest loobumist kohtumenetluses ei olnud alust vastu võtta. 3.

1. Apellant on seisukohal, et kui pärast ühekülgsuse ja puudulikkuse kõrvaldamist asja menetlemisel peaks saama tuvastada, et põhjendatud ja seaduslik alus oli A. Trõtševi suhtes süüstava otsuse tegemiseks ja karistuse kohaldamiseks, on kohaldatud karistus ülemäära karm. Karistus on suurem kui taotles kohtuväline menetleja. Samuti on olnud ühekülgne karistuse põhjendamine. Menetlusalune isik töötab välisriigis ning temale vabaduse võtmisega seotud 5 karistuse mõistmine kahjustaks lisaks tema sissetuleku teenimist olukorras, kus valitseb tööpuudus. Põhjendatud oleks rahatrahvi või üldkasuliku töö kohaldamine. KOHTUVÄLISE MENETLEJA VASTUS APELLATSIOONILE
2. Menetlusaluse isiku kaitsja apellatsioonile esitas vastuväited kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri esindaja T.T. , kes on seisukohal, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning maakohus on asja õigesti lahendanud, mistõttu otsuse tühistamiseks puudub alus. Kohtuväline menetleja jääb oma varasemalt väljendatud seisukohtade juurde. Maakohus on piisavalt ja õigesti analüüsinud ning hinnanud olemasolevaid tõendeid, maakohtu mõttekäik A. Trõtševile süüks arvatud rikkumise osas on kohtuotsuse põhjal jälgitav ning seotud tuvastatud asjaoludega. Maakohus ei ole asja uurimisel hinnanud tõendeid ühekülgselt ega puudulikult. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
3. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohaga apellatsiooni osas, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud ja lähtuvalt apellatsioonis esitatud väidetest puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks, väärteomenetluse lõpetamiseks, kriminaalasja maakohtule tagastamiseks või karistuse kergendamiseks. Tulenevalt sellest jääb menetlusaluse isiku kaitsja apellatsioon edutuks.
4. Kaitsja on leidnud apellatsioonis, et kui ringkonnakohus peab võimalikuks ja vajalikuks asja kohtulikku uurimist ringkonnakohtu istungil ja taotletavate tunnistajate ülekuulamist, siis soovib ta ringkonnakohtu istungist osa võtta.

§ 145

lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 153

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud nende seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kuna kaitsja esitas tingimusliku taotluse ja kohtukolleegium leidis, et puudub vajadus lahendada asja suulises menetluses, koostati 08.12.2015 vastavasisuline määrus. Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2015 määrusega leiti, et kriminaalasja lahendamine on võimalik kirjalikus menetluses. Ka kohtuväline menetleja oli nõus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.

1. Kaitsja on apellatsioonis asunud seisukohale, et väärteoasja menetlus on olnud ühekülgne ja puudulik. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja märgib järgnevat. 7.
2. Apellatsioonis leitakse, et kohtuväline menetleja kui ka maakohus ei ole välja selgitanud, et A. Trõtšev ei ole omandanud põhiharidust, on suure osa ajast õppinud Vastseliina Sanatoorses Internaatkoolis, on olnud kohaliku psühhiaatri poolt saadetud ravile Jämejala Psühhoneuroloogiahaiglasse ja on viibinud seal ravil. Kaitsja hinnangul on tegemist olukorraga, kus kohtuväline menetleja ei oleks tohtinud vastu võtta A. Trõtševi kaitsjast loobumist ning maakohus oleks pidanud välja selgitama menetlusaluse isiku andmed, mis kogumis on viinud kaitseõiguse rikkumiseni.

§ 69

lg 1 sätestab väärteoprotokollis sissejuhatuses märgitavad andmed.

§ 69

lg 1 p-le 4 märgitakse menetlusaluse isiku andmed vastavalt

§ 56

lõike 2 punktile 3 või 4.

§ 56

lg 2 p 3 kohaselt tuleb märkida väärteoprotokolli sissejuhatusse kui menetlusalune on füüsiline isik, tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood, välismaalase ja 6 isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi, sünniaeg ja -koht, isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, kodakondsus, elukoha aadress, töökoht, telefoninumber ja elektronposti aadress. Kuna isik on öelnud oma töökoha, siis ilmselt ei ole kohtuväline menetleja pidanud põhjendatuks pärida, millise kooli ja millises ulatuses on isik läbinud. Hariduse omandamine või läbitud haridusastmed ei ole aluseks kaitsja kohustuslikkusele.

§ 109

p 4 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatavasse ossa menetlusalusest füüsiline isik, tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood; välismaalase ja isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi, sünniaeg ja -koht, kodakondsus, elukoha aadress ning töökoht. Ka kohtuotsuse kohta tehtavad andmed ei eelda haridusnõude eraldi kirjapanekut. Maakohtu 05.10.2015 istungil on pärinud kohus ka A. Trõtševi hariduse kohta, kus menetlusalune isik on vastanud hariduseks 9. klassi. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga nagu oleks vaja olnud eeldada, et menetlusalune isik on valetanud ning maakohus oleks pidanud uurima, millises koolis, millal ja kas kindlasti A. Trõtšev on põhikooli lõpetanud. On ilmselge, et kohtus valetamine ei ole aktsepteeritav, seega puudus ka maakohtul vajadus järeldada, et menetlusalune isik valetab oma hariduse kohta. Ka ei ole kindlalt leidnud tõendamist, et A. Trõtšev valetab, sest kaitsja esitatud väited, et menetlusalune isik ei ole põhiharidust omandanud, kuid on alustanud õpinguid üheksandas klassis, on paljasõnalised, kuna nende osas ühtegi tõendit esitatud ei ole. Asjaolu, et menetlusalune isik ei ole omandanud põhiharidust ei tähenda, et isikul oleks menetluses vaja kaitsjat. 7.2.

§ 19

lg 3 kohaselt on kaitsja osavõtt kohustuslik alates kohtumenetlusest, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. Väärteoprotokolli koostamise hetkel 27.08.2015 oli A. Trõtšev 22-aastane, seega vanusest tulenevalt ei olnud kaitsja kohustuslik. 7.

1. Apellatsioonis väidetakse, et arvestades, et A. Trõtšev on õppinud erivajadustega laste koolis, ta on vajanud psühhiaatrilist abi lapseeas ning hilisema tervisliku seisukohti kohta andmed puuduvad, siis kaitsjast loobumise vastuvõtmine on põhjendamatu. Väidetavalt on A. Trõtšev õppinud Vastseliina Sanatoorses Internaatkoolis. Nimetatud kool tegutses haridusministeeriumi kodulehe väitel
2. aasta augusti lõpuni ja tegemist oli tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste kooliga. Seega puuduvad igasugused tõendid, et menetlusalune isik oli psüühikahäirega ja seetõttu ei olnud võimeline end esindama. Selle kohta puuduvad ka igasugused viited kohtuvälisest menetlusest kui ka maakohtu istungiprotokollidest. Ka ei ole menetlusalune isik varasemalt kordagi välja toonud, et ta ei saa millestki aru või oleks oma käitumisega vastavasisulise mulje jätnud. Samas on ka märkimisväärne ja kaitsja seisukohaga arusaamisvõimetust menetlusalusest isikust vastuoluline asjaolu, et menetlusalune isik on apellatsiooni kohaselt võimeline probleemivabalt töötama välisriigis. Seega jääb kaitsja väide tagajärjetuks. 7.
3. Järgmiseks on kaitsja välja toonud, et menetlus on olnud ühekülgne, kuna tunnistajatena on kohtueelses menetluses üle kuulatud üksnes politseiametnikud ning menetlusaluse isiku tunnistajast loobumine on maakohtu poolt põhjendamata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et asjas on kogutud piisavaid tõendeid, mille alusel on kohtul võimalik siseveendumus kujundada ning olemasolevad tõendid riimuvad omavahel.
4. Apellatsioonis taotletakse väärteomenetluse lõpetamist, kuna menetlusalune isik ei ole toime pannud väärtegu, mille kohta 27.08.2015 väärteoprotokoll koostati.

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. 7 Sisuliselt ei ole apellatsioonis välja toodud, miks tuleks ringkonnakohtul asuda seisukohale, et A. Trõtšev ei ole toime pannud väärtegu, mille kohta 27.08.2015 väärteoprotokoll koostati, vaid maakohtule on ette heidetud menetlusaluse isiku kohta andmete ebapiisavat tuvastamist ning tunnistajana R.K. e ülekuulamata jätmist. Vaatamata sellele peab ringkonnakohus veelkord vajalikuks üle korrata, et maakohus on põhjalikult analüüsinud, miks ei ole usaldusväärsed K.P. i ja A. Trõtševi ütlused ning miks on usaldusväärsed ning kokkulangevad tunnistajate M.U. , E.S. a ja E.T. i ütlused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega ja leiab, et apellatsioonis esitatud väide, et A. Trõtšev ei ole väärtegu toime pannud, on kaitsetaktikaline väide, mis on põhjendamata ja jääb edutuks. Puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse jõuda järeldusele, et A. Trõtševi suhtes tuleks lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.

Kuna vaidlustatud ei ole A. Trõtševi joobeseisundit, selle tuvastamist, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks peatuda joobes juhtimise temaatikal, sest on asunud seisukohale, et A. Trõtšev juhtis 27.08.2015 kella 03.35 ajal mootorsõidukit Ford Focus Turnier reg.nr XXX ning ka joobeseisund on tuvastatud.

1. Ühe taotletud alternatiivina leiab kaitsja, et kui ringkonnakohus väärteoasja ei lõpeta, siis tuleks muuta menetlusalusele isikule mõistetud karistust – mõistes karistuseks rahatrahvi või asendada arest üldkasuliku tööga. Apellatsioonis leitakse, et karistus on suurem kui kohtuväline menetleja taotles, karistus on põhjendamata ning vabaduse võtmisega kahjustatakse ka A. Trõtševi sissetuleku teenimist olukorras, kus valitseb tööpuudus. Pannes toime väärteo, peab isik arvestama, et rikkumisele järgneb ka karistus. 29.10.2015 maakohtu istungil taotles kohtuväline menetleja A. Trõtševile karistuseks 20 päeva aresti määramist. Maakohus mõistis menetlusalusele isikule karistuseks 25 päeva aresti. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kohus ei ole karistuse määramisel seotud kohtuvälise menetleja seisukohaga ning karistuse mõistmisel lähtub KarS §-st
2. LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 näevad raskeima karistusena ette aresti. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Seega karistas maakohus A. Trõtševi keskmisest määrast raskema karistusega. Seejuures maakohus on põhjalikult selgitanud, miks ei ole menetlusaluse isiku suhtes käesoleval ajal enam põhjendatud mõista karistuseks rahatrahvi või asendada aresti üldkasuliku tööga. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga karistuse mõistmise osas, ei pea kolleegium vajalikuks seda üle korrata. Pannes toime rikkumise, tuleb isikul arvestada, et sellele järgneb karistus, mis võib kahjustada tema sissetulekut ja muud elukorraldust.
3. Viimase alternatiivina taotletakse apellatsioonis olulise väärteomenetluse rikkumise tõttu maakohtu otsus tühistamist ja väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. 10.
4. Kaitsja hinnangul on maakohus rikkunud

§ 92

.

§ 92

kohaselt, kui tunnistaja või ekspert ei ilmu asja arutamisele, otsustab maakohtunik asja arutamise võimalikkuse pärast kohtumenetluse poolte arvamuste ärakuulamist. 05.10.2015 istungil (lk 24) taotles menetlusalune isik tunnistajatena R.K. e ja K.P. i ülekuulamist. Maakohus asus seisukohale, et tegemist on asjakohaste tunnistajatega ning lükkas asja arutamise edasi kuni 29.10.

1. 29.10.2015 ilmus istungile (lk 32) üksnes K.P. , kes ka oma ütlused andis. Istungile ei ilmunud R.K. , kes oli istungi ajast isiklikult teadlik. A. Trõtšev teatas maakohtule, et R.K. oli menetlusalusele isikule isiklikult öelnud, et tal ei ole võimalik 8 tulla ning loobus tema ülekuulamisest. Ka pärast K.P. i ülekuulamist on A. Trõtšev nentinud, et ei soovi teist tunnistajat üle kuulata (lk 32 pöördel). Kaitsjaga tuleb selles osas nõustuda, et maakohus oleks pidanud küsima seisukohta ka kohtuväliselt menetlejalt, kuid vaatamata sellele leiab ringkonnakohus, et tegemist ei ole olulise väärteomenetluse rikkumisega. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus oma 07.04.2003 lahendis nr 3-1-1-37-03, punktis
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et

§-s 92 sisalduva nõude rikkumine ei too kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust. Kriminaalkolleegium ei tunnistanud seda rikkumist oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Vaatamata selle tunnistaja puudumisele, on maakohus teinud põhjendatud otsuse, kus kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Lisaks esitab kaitsja väite, et sisuliselt võeti menetlusaluse isiku allkiri menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste selgitamise kohta ilma õigusi selgitamata. Nimetatud väite on esitanud menetlusalune isik alles apellatsioonimenetluse eel. Arvestades, et vastupidiselt kaitsjale leidis kohtukolleegium, et tegemist on täisealise ja adekvaatse noormehega, on elementaarne, et enne allkirja andmist loeb 22-aastane noormees läbi, kuhu ta alla kirjutab. Lisaks puuduvad kohtukolleegiumil igasugused kahtlused, et politsei poleks menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi täiendavalt selgitanud. 10.2.

§ 152

kohaselt, kui kohtuliku arutamise käigus tuvastatakse väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa maakohtu otsuse tühistamise, teeb ringkonnakohus määruse maakohtu otsuse tühistamise ja väärteoasja saatmise kohta maakohtule asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei esine ühtegi väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist, siis puudub alus väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmiseks. 11. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 145lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 29.

oktoobri 2015 otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau /allkirjastatud digitaalselt/ 9 Maarika Kuusk