3-16-28/10

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2016, Tartu Haldusasja number 3-16-28 Haldusasi Andrus Lukki kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot seonduvalt kohtule tõele mittevastava teabe esitamisega Menetluse alus ringkonnakohtus Andrus Lukki määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14.01.

1. a määrus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Andrus Lukk Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.01.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Andrus Lukk esitas 05.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt kohtule tõele mittevastava teabe esitamisega. Esitatud kaebusele lisas A. Lukk menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3. Tartu Halduskohus jättis 14.01.
4. a määrusega haldusasjas nr 3-16-28 A. Lukki menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, esitatud kaebuse käiguta ning andis kaebajale täiendava tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks. Halduskohus leidis, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtus, et taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, mistõttu riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused olid täidetud. Siiski pidas halduskohus vajalikuks hinnata täiendavalt ka kaebuse eduväljavaateid. Halduskohus selgitas, et A. Lukki põhjenduste kohaselt tekitas talle mittevaralist kahju tema kohta 09.10.2015 koostatud iseloomustuses kajastuv valeteave. Iseloomustuses oli märgitud, et Tartu Vangla on käesolevalt algatanud väärteomenetluse karistusseadustiku § 218 lg 1 tunnustel, sest kaebaja hoidis enda juures keelatud esemeid ja oli lõhkunud madratsi. Seega oli Tartu Vangla A. Lukki hinnangul esitanud tõele mittevastava faktiväite, et kaebaja lõhkus madratsi. Halduskohtu hinnangul võis kaebaja poolt kirjeldatud asjaolude põhjal kõne alla tulla mittevaralise kahju nõudmine seoses au või hea nime teotamisega. Ka kaebaja viitas kaebuses laimamisele. Halduskohus lisas, et Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et au ja hea nime teotamise oluliseks tunnuseks on ründe pahatahtlik ja taotluslik iseloom ning häbistav ja alandav viis. Halduskohus nõustus Tartu Vangla 15.12.
5. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/288-2 märgituga, et kuigi kaebaja poolt viidatud lause sõnastus saaks olla parem, ei väidetud lauses, et kaebaja on madratsi lõhkunud, kuigi see võis esmapilgul nii tunduda. Iseloomustuses märgitust sai aru, et väärteomenetlus oli alles alustatud ning et selle tulemus ei olnud iseloomustuse koostamise seisuga veel selgunud. Halduskohus asus seisukohale, et seega ei märkinud vangla teadlikult ning sihipäraselt valeteavet iseloomustusse, mistõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebuses kirjeldatud vangla tegevus oleks kaebaja au või hea nime teotanud. Samuti pidas halduskohus ebatõenäoliseks kaebajale mittevaralise kahju tekkimist, kuna ei toimunud kaebaja õiguste intensiivset riivet. Kaebaja ei põhjendanud ka ise, milles talle tekitatud mittevaraline kahju seisnes.
6. A. Lukk esitas 20.01.2016 Tartu Halduskohtu 14.01.
7. a määruse peale määruskaebuse. A. Lukki väitel ei olnud väärteomenetlusega mingit pistmist faktil, et kaebaja hoidis enda juures keelatud esemeid. Seega esitas kontaktisik kohtule negatiivseid andmeid kaebaja kohta, et näidata teda kohtule negatiivses valguses. See kvalifitseerub selgelt taotluslikuks ja pahatahtlikuks ründeks. A. Lukk märgib täiendavalt, et kui see, et ta oli lõhkunud madratsi on kahtlustus, oleks seda saanud ka nii väljendada. Esitatud lause selle praegusel kujul viitab A. Lukki hinnangul sellele, et vangla töötajad tabasid ta madratsi lõhkumiselt, mis ei vasta tõele ning näitab teda halvas valguses. A. Lukk märgib, et pöördus kontaktisiku poole palvega asendada vaidlusalune lause väärteomenetluse protokolli lühikirjeldusega, kuid sellest kontaktisik keeldus. See tõendab, et tegemist on tahtliku katsega esitada negatiivseid ja häbistavaid valepõhjusi. Seega leiab kaebaja, et Tartu Vangla on pannud toime au ja hea nime teotamise ning intensiivselt rikkunud tema õigusi.
8. Tartu Halduskohus võttis 21.01.
9. a määrusega A. Lukki määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
10. 2 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 14.01.
12. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid halduskohtumenetluse seadustiku § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4 tulenevalt korrata. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega selgitanud põhjuseid, mis tingisid kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmise. Ka ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebuses kirjeldatud asjaoludel alus kahelda selles, et kaebusel ei ole eduväljavaateid. Samuti ei ole A. Lukk toonud määruskaebuses välja asjaolusid, mis kaebuse eduväljavaateid parandaksid.
14. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et kaebajale mittevaralise kahju tekkimine on ebatõenäoline, kuna kaebaja õiguste intensiivset riivet ei ole toimunud. Ebaõige on A. Lukki väide, et esines taotluslik ja pahatahtlik rünne, kuna kinnipeetava iseloomustus sisaldab lisaks fakti, et kaebaja hoidis enda juures keelatud esemeid, millel ei ole alustatud väärteomenetlusega seost. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi tegemist on ebatäpsusega, ei saa ainuüksi nimetatud asjaolu pinnalt teha järeldust kogu väite esitamise iseloomu kohta. Ringkonnakohus leiab, et ebatäpsus on tingitud sellest, et 28.07.2015 koostatud ettekandes nr 3823 on märgitud nii kahjustatud madratsi kui ka keelatud esemete, s.o viie täringu leidmine, kuivõrd need on avastatud sama läbiotsimise käigus. Seetõttu on ka kinnipeetava iseloomustuses kirjeldatud nimetatud asjaolusid koos. Siiski ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist sellise ebatäpsusega, mis võiks kaasa tuua kaebaja õiguste intensiivse riive ja mittevaralise kahju hüvitamise.
15. Ringkonnakohus märgib lisaks, et nii Tartu Vangla kui ka halduskohus on asunud seisukohale, et vaidlusaluse lause sõnastus võiks olla parem. Ka ringkonnakohus nõustub selles osas vangla ja halduskohtu seisukohaga. Siiski on nii vastustaja kui ka halduskohus kaebajale selgitanud, miks ei esine, hoolimata lause sõnastuslikest puudujääkidest, kaebaja õiguste intensiivset riivet. Ringkonnakohus leiab samuti, et üksnes sõnastuslik ebatäpsus ei ole mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamis aluseks. Lisaks on Tartu Vangla oma vastuses esitatud kahju hüvitamise taotlusele selgitanud, et ka kaebajal oli võimalik kinnipeetava iseloomustuses esitada omapoolseid seisukohti, mis muuhulgas hõlmavad vaidlusaluse lause täiendava selgitamise ning võimalikele ebatäpsustele tähelepanu juhtimise võimalust. Seega ei anna esitatud määruskaebuse rahuldamiseks alust ka asjaolu, et kontaktisik keeldus väärteomenetluse protokolli lühikirjeldust kinnipeetava iseloomustusele lisamast. Ringkonnakohus juhib veelkord kaebaja tähelepanu asjaolule, et A. Lukkil oli endal võimalus anda täiendavaid selgitusi ning vajadusel väärteomenetluse protokollile viidata. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.01.
16. a määruse muutmata.
17. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Agu Timmi Tiina Pappel 3 3