← Eesti

3-15-2848/11

Obsah (4)§ 43§ 152§ 203§ 121

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2016, Tartu Haldusasja number 3-15-2848 Haldusasi Ruslan Hairetdinovi kaebus Ta

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole kaebajal pärast menetluse lõpetamise määruse jõustumist lubatud esitada halduskohtule sama nõudega samal alusel uut kaebust. Vastavalt

§ 152

lg 1 p-le 1 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kuna 15.11.2015 esitatud kaebus on esitatud sama nõudega ja samal alusel võrreldes haldusasjas nr 3-14-51618 esitatud kaebusega, mille osas on olemas jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta, siis tuleb käesolevas asjas menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 1 alusel.

Halduskohus selgitas kaebajale veelkord, et varasem jõustunud kohtuotsus või menetluse lõpetamise määrus välistab

§ 43

lg 1 kohaselt sama nõudega samal alusel teistkordse kaebusega kohtusse pöördumise. Õiguskindluse kaitseks piiratakse juba lahendatud asjade uuesti algatamist. Kui kaebaja lasi varasemalt esitatud kaebuse osas põhjuseta mööda esialgse kaebuse esitamise tähtaja ning kohus jättis kaebetähtaja ennistamata, ei anna uue hüvitamistaotluse ja uue kaebuse esitamine kaebajale õigust pöörduda samasisulise kaebusega teistkordselt kohtu poole. Kuna menetlus lõpetatakse, ei võtnud halduskohus seisukohta koos kaebusega esitatud riigilõivust vabastamise taotluse osas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. Kaebaja esitas 07.12.2015 Tartu Halduskohtu 26.11.2015. a määruse peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ning teha uus määrus, millega võtta esitatud kaebus

§ 43lg 2 alusel menetlusse.

R. Hairetdinov leiab, et vaidlustatud määruses käsitletud eelmise kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tingis vangla suutmatus kahjunõuet tähtaegselt lahendada ja see ei tohiks õigusriigis võimaldada vanglal vastutusest pääseda. Kuna asjas nr 3-14-51618 tagastas halduskohus kaebuse läbivaatamatult, tekkis

2 § 43 lg-s 2 käsitletav olukord, mis sätestab selgelt, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta kaebajalt ära õigust pöörduda uuesti kaebusega halduskohtusse. Selline käesolevas asjas kaebuse menetlemata jätmine on EIÕK art 6 rikkumine, millele juhiti tähelepanu ka EIK lahendis asjas Julin vs. Eesti.

  1. 21.12.
  2. a määrusega võttis halduskohus määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Asja materjalid jõudsid Tartu Ringkonnakohtusse 23.12.
  3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 26.11.
  5. a määruse osas, milles Ruslan Hairetdinovi poolt 15.11.2015 Tartu Halduskohtule Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes esitatud kaebuse asjas lõpetati hüvitamiskaebuse menetlus ka nõude osas, mis puudutab mittevaralise kahju hüvitamist seoses Tallinna Vangla kambrites oleva kunstliku valgustuse väidetava nõuetele mittevastavusega perioodil 09.09.2011-27.01.2012 ja 20.06.2012-03.07.
  6. Ringkonnakohus saadab tühistatud osas, s. o nõude osas, mis puudutab mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla kambrites oleva kunstliku valgustuse väidetava nõuetele mittevastavusega perioodil 09.09.2011-27.01.2012 ja 20.06.2012-03.07.2013, R. Hairetdinovi kaebuse halduskohtule tagasi selle menetlemise jätkamiseks kaebuse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis. Ülejäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.11.
  7. a määrus muutmata ning selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu 26.11.
  8. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

  1. Asja materjalidest nähtuvalt esitas R. Hairetdinov 15.11.2015 Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse, milles nõudis Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist summas 8500 eurot perioodi eest 09.09.2011-27.01.2012 ja 20.06.2012-03.07.2013 seoses sellega, et 6-kohalises kambris oli ühe kinnipeetava kohta väidetavalt ainult 1,5 m 2 pinda, riideid tuli pesta ja kuivatada samas kambris, mis tekitas seal niiskuse ja rõskuse ning ka kambrite kunstlik valgustus ei olnud piisav. Halduskohus lõpetas vaidlustatud määruses kaebuse menetluse põhjendusega, et R. Hairetdinov on varasemalt haldusasjas nr 3-14-51618 esitanud halduskohtule samasisulise kaebuse ning halduskohus on selles asjas 08.09.
  2. a määrusega menetluse lõpetanud seoses kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega ja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmisega, mistõttu ei saanud kaebaja pärast 08.09.
  3. a määruse jõustumist esitada halduskohtule uut samasisulist kaebust, s. o 15.11.
  4. a kaebust, sest

§ 43

lg 1 p 2 järgi ei saa korduvat kaebust esitada, kui samasisulise kaebuse osas on juba olemas jõustunud määrus menetluse lõpetamise kohta. 7. Lähtudes KIS-is kättesaadavatest materjalidest (haldusasja nr 3-14-51618 materjalid) nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et käesolevas asjas on kaebaja esitanud 15.11.2015 halduskohtule kaebuse suures osas uuesti sama nõudega ja samal alusel võrreldes asjas nr 3-14-51618 kaebaja poolt 30.07.2014 halduskohtule esitatud kaebusega Tallinna Vangla vastu. Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu selle seisukohaga, et käesolevas asjas 15.11.2015 esitatud kaebuse puhul esines kogu kaebuse osas tervikuna alus menetluse lõpetamiseks motiivil, et kaebaja on juba haldusasjas nr 3-14-51618 samasisulise kaebuse 3 esitanud ja viimatinimetatud haldusasjas tegi halduskohus 08.09.2015 määruse, millega lõpetas asja menetluse seoses kaebuse esitamisega tähtaja rikkumisega. Nimelt nähtub haldusasja nr 3-14-51618 materjalidest, et 12.08.2014 tehtud määrusega anti kaebajale tähtaeg kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks perioodide 12.08.2009-11.11.2009 ja 23.11.2009-26.11.2009 osas. Samas haldusasjas tegi halduskohus 04.09.2014 määruse (ja 10.09.2014 täiendava määruse), millega tagastas kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel nõude osas, mis puudutas mittevaralise kahju nõude esitamist seoses kambrite valgustuse väidetava nõuetele mittevastavusega ja lõpetas menetluse kahju hüvitamise nõudes seonduvalt põrandapinna ja riiete pesemise ning kuivatamise vajadusega kambris, mis puudutas perioode 12.08.2009-11.11.2009 ja 23.11.2009-26.11.2009 seoses sellega, et nimetatud perioodide osas on hüvitamiskaebus esitatud tähtaega ületades ja puudub mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (

§-d 124 lg 2 ja 152 lg 1 p 2). 08.09.2015 tegi halduskohus haldusasjas nr 3-14-51618 viimase määruse, millega lõpetas ka ülejäänud perioodide osas (09.09.2011-27.01.2012 ja 20.06.2012-03.07.2013) asja menetluse

§-de 124 lg 2 ja 152 lg 1 p 2 alusel põhjusel, et kaebus oli ka ülejäänud perioodide osas esitatud tähtaega ületades ja ei esinenud mõjuvaid põhjusi kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kuna nõude osas, mis on tagastatud kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ei saa ilmselgelt samaaegselt menetlust lõpetada kaebuse esitamise tähtaja ületamise tõttu, siis nähtub haldusasjade materjalidest, et kaebaja poolt 15.11.2015 esitatud kaebuses toodud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, mis puudutab perioode 09.09.2011-27.01.2012 ja 20.06.2012-03.07.2013 ning seondub kambrites olnud kunstliku valgustuse väidetava nõuetele mittevastavusega, ei ole haldusasjas nr 3-14-51618 menetlust lõpetatud ei 08.09.2015. a määrusega ega ka varasemate selles asjas tehtud määrustega. Eeltoodut kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka see, et haldusasjas nr 3-14-51618 tehtud 04.09.2014. a määruse p-s 8 selgitab halduskohus seoses tagastamisele kuuluva kaebuse nõudega (kambrite kunstlik valgustus ei vastanud nõuetele), et vastavalt

§-le 43 lg 2 ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kuigi kõik eelviidatud määrused haldusasjas nr 3-14-51618 on jõustunud edasi kaebamata, s. h ka 04.09.

  1. a määrus, millega ühe nõude osas kaebus tagastati, ei ole varasemalt jõustunud määrusega samasisulise kaebuse menetlust lõpetatud nõude osas, mis seondub kambrites olnud kunstliku valgustuse väidetava nõuetele mittevastavusega ja sellest tuleneva mittevaralise kahjuga. Eeltoodu tõttu puudus ringkonnakohtu hinnangul halduskohtul 26.11.
  2. a määruse tegemisel alus

§ 152

lg 1 p-le 1 viidates lõpetada menetlus kogu kaebaja poolt 15.11.2015 haldusasjas nr 3-15-2848 esitatud hüvitamiskaebuse osas, s. o ka nõude osas, milles nõutakse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju väljamõistmist perioodide 09.09.2011-27.01.2012 ja 20.06.2012-03.07.2013 eest seonduvalt kambrites olnud kunstliku valgustuse väidetava nõuetele mittevastavusega. Seega tuleb halduskohtu 26.11.

  1. a määrus ka eelnimetatud nõude osas menetluse lõpetamise tõttu osaliselt tühistada ja saata üksnes eelviidatud nõude osas samale kohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise üle otsustamise staadiumis menetluse jätkamiseks, sest Tallinna Vangla kambrites olnud kunstliku valgustuse väidetava nõuetele mittevastavusega seonduva hüvitamisnõude osas, mis esitati 25.11.
  2. a kaebuses, ei ole kontrollitud kaebuse 4 nõuetele vastavust, kaebuse tagastamise aluste olemasolu või puudumist, kaebuse tähtaegsust jne.
  3. Mis puudutab kaebaja hüvitamiskaebuse ülejäänud osa, siis on õige halduskohtu seisukoht, et käesolevas asjas esitas kaebaja halduskohtule 15.11.2015 kaebuse, mis on võrreldes haldusasjas nr 3-14-51618 esitatud kaebusega esitatud sama nõudega samal alusel, s. o mittevaralise kahju nõue vangla vastu perioodide eest 09.09.2011-27.01.2012 ja 20.06.2012-03.07.2013 seoses sellega, et 6-kohalises kambris oli ühe kinnipeetava kohta väidetavalt ainult 1,5 m2 pinda ning riideid tuli pesta ja kuivatada samas kambris, mis tekitas seal niiskuse ja rõskuse. Kuna haldusasjas nr 3-14-51618 tehtud määrused 30.07.2014 halduskohtule esitatud samasisulise kaebuse osas menetluse lõpetamise kohta nõuete osas, mis puudutasid kambrite põrandapinda ja riiete pesemist ning kuivatamist kambris on jõustunud, kuna ükski menetlusosaline, s. h kaebaja, neid haldusasjas nr 3-14-51618 ei vaidlustanud, siis on asjakohatud käesolevas asjas halduskohtu 26.11.
  4. a määruse vaidlustamisel esitatud need kaebaja väited, mis kritiseerivad haldusasjas nr 3-14-51618 tehtud menetluse lõpetamise määrusi ja õigustavad kaebuse esitamise tähtaja ületamist kaebuse puhul, mida menetleti haldusasjana nr 3-14-
  5. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja 07.12.
  6. a määruskaebuse sellesisulised väited tähelepanuta.
  7. Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse esitaja väide, et haldusasjas nr 3-14-51618 tagastas halduskohus kaebuse pärast kaebuse esitamise tähtaja ületamise tuvastamist tervikuna läbivaatamatult ja seega tekkis kogu haldusasjas nr 3-14-51618 esitatud hüvitamiskaebuse ulatuses

§ 43lg-s 2 kirjeldatud olukord, s.

o kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võtnud kaebajalt õigust pöörduda sama asjaga uuesti halduskohtusse, mida kaebaja 15.11.

  1. a kaebuse esitamisega ka tegi. Nagu juba eelnevalt märgitud, tagastas halduskohus 04.09.
  2. a määrusega varasema kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel (kohustuslik kohtueelne kord läbimata) üksnes nõude osas, mis puudutas mittevaralise kahju nõudmist seoses kambri valgustuse väidetava nõuetele mittevastavusega. Ülejäänud osas ei ole varasemat hüvitamiskaebust

§ 43

lg 2 mõttes tagastatud ega läbi vaatamata jäetud, vaid asjas on kaebuse menetlus lõpetatud seoses kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega ja selle ennistamata jätmisega. Nagu juba märgitud, ei ole kaebaja haldusasjas nr 3-14-51618 vaidlustanud ühtegi määrust, millega tema kaebuse menetlus lõpetati.

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Sellisteks määrusteks, mis

§ 43

lg 1 p 2 järgi takistavad kaebajal esitamast halduskohtule uut kaebust Tallinna Vangla vastu perioodi kohta 09.09.2011-27.01.2012 ja 20.06.201203.07.2013 seonduvalt väidetavalt ebapiisava kambripinnaga ja sellega, et riideid tuli pesta ja kuivatada samas kambris, on halduskohtu jõustunud määrused haldusasjas nr 3-14-51618, s. o 10.09.

  1. a määrus, 08.09.
  2. a määrus ja 04.09.
  3. a määrus osas, millega kaebuse esitamise tähtaega ei ennistatud ja asja menetlus lõpetati. Kuna haldusasjas nr 3-14-51618 kaebaja poolt esitatud hüvitamiskaebust ei tagastatud ega jäetud tervikuna läbi vaatamata, vaid enamuse hüvitamisnõuete osas lõpetati asja menetlus seoses kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega kaebaja poolt, ei anna määruskaebuse tervikuna rahuldamiseks ja halduskohtu 26.11.
  4. a määruse täielikuks tühistamiseks alust ka kaebaja viited EIK 29.05.
  5. a otsusele asjas Julin vs. Eesti. Viimatimainitud lahendis nenditi EIÕK 5 art 6 rikkumist üksnes sellisel juhul, kui kinnipeetav esitas vanglale kahju hüvitamise nõude, kuid ei kõrvaldanud etteantud tähtpäevaks vangla poolt viidatud puudusi, mistõttu vangla jättis hüvitamistaotluse läbi vaatamata ja kohtud tagastasid hüvitamiskaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu eelnevalt analüüsimata, kas vangla poolt hüvitamistaotluse läbi vaatamata jätmine oli ka sisuliselt õigustatud või oleks selle siiski saanud läbi vaadata ka sellisena, nagu see esitati. Kui kaebaja leidis, et tema kaebus tagastati haldusasjas nr 3-14-51618 osaliselt ebaõigesti, siis oleks ta pidanud vaidlustama haldusasjas nr 3-14-51618 tehtud määrust, mida kaebaja aga teinud ei ole ja käesolevas haldusasjas nr 3-15-2848 ei ole halduskohus kaebajale kaebust tagastanud põhjusel, et hüvitamisnõudes oli kohustuslik kohtueelne kord läbimata, sest kaebaja ei kõrvaldanud vanglale esitatud kahjunõudes esinenud puudusi. Agu Timmi Tiina Pappel Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.