lg 1 p 2 kohaselt ei ole kaebajal pärast menetluse lõpetamise määruse jõustumist lubatud esitada halduskohtule sama nõudega samal alusel uut kaebust. Vastavalt
lg 1 p-le 1 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kuna 15.11.2015 esitatud kaebus on esitatud sama nõudega ja samal alusel võrreldes haldusasjas nr 3-14-51618 esitatud kaebusega, mille osas on olemas jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta, siis tuleb käesolevas asjas menetlus lõpetada
Halduskohus selgitas kaebajale veelkord, et varasem jõustunud kohtuotsus või menetluse lõpetamise määrus välistab
lg 1 kohaselt sama nõudega samal alusel teistkordse kaebusega kohtusse pöördumise. Õiguskindluse kaitseks piiratakse juba lahendatud asjade uuesti algatamist. Kui kaebaja lasi varasemalt esitatud kaebuse osas põhjuseta mööda esialgse kaebuse esitamise tähtaja ning kohus jättis kaebetähtaja ennistamata, ei anna uue hüvitamistaotluse ja uue kaebuse esitamine kaebajale õigust pöörduda samasisulise kaebusega teistkordselt kohtu poole. Kuna menetlus lõpetatakse, ei võtnud halduskohus seisukohta koos kaebusega esitatud riigilõivust vabastamise taotluse osas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. Kaebaja esitas 07.12.2015 Tartu Halduskohtu 26.11.2015. a määruse peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ning teha uus määrus, millega võtta esitatud kaebus
R. Hairetdinov leiab, et vaidlustatud määruses käsitletud eelmise kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tingis vangla suutmatus kahjunõuet tähtaegselt lahendada ja see ei tohiks õigusriigis võimaldada vanglal vastutusest pääseda. Kuna asjas nr 3-14-51618 tagastas halduskohus kaebuse läbivaatamatult, tekkis
2 § 43 lg-s 2 käsitletav olukord, mis sätestab selgelt, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta kaebajalt ära õigust pöörduda uuesti kaebusega halduskohtusse. Selline käesolevas asjas kaebuse menetlemata jätmine on EIÕK art 6 rikkumine, millele juhiti tähelepanu ka EIK lahendis asjas Julin vs. Eesti.
lg 1 p 2 järgi ei saa korduvat kaebust esitada, kui samasisulise kaebuse osas on juba olemas jõustunud määrus menetluse lõpetamise kohta. 7. Lähtudes KIS-is kättesaadavatest materjalidest (haldusasja nr 3-14-51618 materjalid) nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et käesolevas asjas on kaebaja esitanud 15.11.2015 halduskohtule kaebuse suures osas uuesti sama nõudega ja samal alusel võrreldes asjas nr 3-14-51618 kaebaja poolt 30.07.2014 halduskohtule esitatud kaebusega Tallinna Vangla vastu. Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu selle seisukohaga, et käesolevas asjas 15.11.2015 esitatud kaebuse puhul esines kogu kaebuse osas tervikuna alus menetluse lõpetamiseks motiivil, et kaebaja on juba haldusasjas nr 3-14-51618 samasisulise kaebuse 3 esitanud ja viimatinimetatud haldusasjas tegi halduskohus 08.09.2015 määruse, millega lõpetas asja menetluse seoses kaebuse esitamisega tähtaja rikkumisega. Nimelt nähtub haldusasja nr 3-14-51618 materjalidest, et 12.08.2014 tehtud määrusega anti kaebajale tähtaeg kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks perioodide 12.08.2009-11.11.2009 ja 23.11.2009-26.11.2009 osas. Samas haldusasjas tegi halduskohus 04.09.2014 määruse (ja 10.09.2014 täiendava määruse), millega tagastas kaebuse
lg 1 p 4 alusel nõude osas, mis puudutas mittevaralise kahju nõude esitamist seoses kambrite valgustuse väidetava nõuetele mittevastavusega ja lõpetas menetluse kahju hüvitamise nõudes seonduvalt põrandapinna ja riiete pesemise ning kuivatamise vajadusega kambris, mis puudutas perioode 12.08.2009-11.11.2009 ja 23.11.2009-26.11.2009 seoses sellega, et nimetatud perioodide osas on hüvitamiskaebus esitatud tähtaega ületades ja puudub mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (
§-d 124 lg 2 ja 152 lg 1 p 2). 08.09.2015 tegi halduskohus haldusasjas nr 3-14-51618 viimase määruse, millega lõpetas ka ülejäänud perioodide osas (09.09.2011-27.01.2012 ja 20.06.2012-03.07.2013) asja menetluse
§-de 124 lg 2 ja 152 lg 1 p 2 alusel põhjusel, et kaebus oli ka ülejäänud perioodide osas esitatud tähtaega ületades ja ei esinenud mõjuvaid põhjusi kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kuna nõude osas, mis on tagastatud kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ei saa ilmselgelt samaaegselt menetlust lõpetada kaebuse esitamise tähtaja ületamise tõttu, siis nähtub haldusasjade materjalidest, et kaebaja poolt 15.11.2015 esitatud kaebuses toodud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, mis puudutab perioode 09.09.2011-27.01.2012 ja 20.06.2012-03.07.2013 ning seondub kambrites olnud kunstliku valgustuse väidetava nõuetele mittevastavusega, ei ole haldusasjas nr 3-14-51618 menetlust lõpetatud ei 08.09.2015. a määrusega ega ka varasemate selles asjas tehtud määrustega. Eeltoodut kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka see, et haldusasjas nr 3-14-51618 tehtud 04.09.2014. a määruse p-s 8 selgitab halduskohus seoses tagastamisele kuuluva kaebuse nõudega (kambrite kunstlik valgustus ei vastanud nõuetele), et vastavalt
§-le 43 lg 2 ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kuigi kõik eelviidatud määrused haldusasjas nr 3-14-51618 on jõustunud edasi kaebamata, s. h ka 04.09.
lg 1 p-le 1 viidates lõpetada menetlus kogu kaebaja poolt 15.11.2015 haldusasjas nr 3-15-2848 esitatud hüvitamiskaebuse osas, s. o ka nõude osas, milles nõutakse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju väljamõistmist perioodide 09.09.2011-27.01.2012 ja 20.06.2012-03.07.2013 eest seonduvalt kambrites olnud kunstliku valgustuse väidetava nõuetele mittevastavusega. Seega tuleb halduskohtu 26.11.
o kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võtnud kaebajalt õigust pöörduda sama asjaga uuesti halduskohtusse, mida kaebaja 15.11.
lg 1 p 4 alusel (kohustuslik kohtueelne kord läbimata) üksnes nõude osas, mis puudutas mittevaralise kahju nõudmist seoses kambri valgustuse väidetava nõuetele mittevastavusega. Ülejäänud osas ei ole varasemat hüvitamiskaebust
lg 2 mõttes tagastatud ega läbi vaatamata jäetud, vaid asjas on kaebuse menetlus lõpetatud seoses kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega ja selle ennistamata jätmisega. Nagu juba märgitud, ei ole kaebaja haldusasjas nr 3-14-51618 vaidlustanud ühtegi määrust, millega tema kaebuse menetlus lõpetati.
lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Sellisteks määrusteks, mis
lg 1 p 2 järgi takistavad kaebajal esitamast halduskohtule uut kaebust Tallinna Vangla vastu perioodi kohta 09.09.2011-27.01.2012 ja 20.06.201203.07.2013 seonduvalt väidetavalt ebapiisava kambripinnaga ja sellega, et riideid tuli pesta ja kuivatada samas kambris, on halduskohtu jõustunud määrused haldusasjas nr 3-14-51618, s. o 10.09.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.