Obsah (8)

§ 195§ 367§ 101§ 142§ 65§ 76§ 13§ 186

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2013, Tartu Tsiviilasja number 2-12

) § 361; § 76 lg 1; § 100 ja § 101 lg 1 p 1 alusel rahuldada. Arusaamatu on kostjate väide, et leping muutus alates 28.11.2008 kostja mittetahtliku lepingurikkumise tõttu kehtetuks. Lepingu rikkumine lepingu kehtivust ei mõjuta. Leping oli sõlmitud tähtajaliselt kuni 24.09.2011 ning lepinguliste kohustuste edaspidisest täitmisest vabastas pooled lepingu ülesütlemine 12.03.2009. Ülesütlemine ei mõjuta tagasiulatuvalt enne ülesütlemist lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima (

§ 195

lg 2).

§ 367

lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Liisingueseme tagastamisega seotud kulud võivad olla ülesütlemisest tingitud lisakulud

§ 367lg 4 mõttes (3-2-1-52-11, 3-2-1-112-06).

Kapitalirendi üldtingimuste p 12.4 järgi transpordib rentnik rendiobjekti omal kulul Ühisliisingu poolt näidatud kohta. Kostja kohustust ei täitnud ja seega oli hageja õigustatud kasutama transporditeenust rendiobjekti tagasisaamiseks. Hageja on esitanud tõendi transpordikulude kohta summas 853,71 eurot. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid tõendada. Kostjad väitsid, et transporditeenuse maksumus peaks olema 4 poole väiksem, kuid ei esitanud ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks. Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt välja mõista transporditeenuse kulu 853,71 eurot. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad kulud – nii juhul, kui liisinguandja müüb sõiduautosid ise, kui ka siis, kui liisinguandja kasutab müügiteenust – mis võivad olla lisakulud

§ 367lg 4 mõttes.

Nimetatud müügikulud peavad olema mõistlikult põhjendatud (3-2-1-56-08). Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevate lisakulutuste hüvitamises on pooled kokku leppinud üldtingimuste p-des 12.2 ja 12.5. Kostjad BRC OÜ 10.06.2009 arvet nr 010628 vastuvõtutasu 44,50 eurot kohta ja vastuvõtutasu arvestust (tl 30) ning 25.06.2009 arvet nr 010670 müügiteenuse tasu 1085,99 eurot kohta ei vaidlustanud. Kohus leidis, et tegemist on lepingu ülesütlemisest tingitud liisingueseme mõistlike müügikuludega ja seega lisakuludega

§ 367

lg 4 tähenduses, mis tuleb kostjatelt välja mõista hageja nõutud ulatuses (44,50 + 1085,99) 1130,49 eurot. Hageja nõude ülesütlemisteatise tasu 7,54 eurot ja leppetrahvi 319,56 eurot osas jättis kohus rahuldamata. Hageja ei ole põhjendanud, kust tuleneb õigus nõuda leppetrahvi. Ülesütlemisteatise tasu ei ole ülesütlemisest tekkinud lisakulu

§ 367lg 4 tähenduses.

Hageja müüs 11.06.2009 liisingueseme OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus hinnaga 23 008,19 eurot, millele lisandus käibemaks 18%, kokku 27 149,67 eurot.

§ 367

lg 3 järgi tuleb liisinguandja

§ 367

lg-s 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda (3-2-1-52-11). Kohus tegi pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid liisingueseme väärtuse kohta selle tagastamise hetkel. Hageja tõendeid ei esitanud. Kostja esitas enda koostatud hindamisakti ja Stokkeri hinnapakkumise uuele sama marki laadurekskavaatorile. Kohus jättis nimetatud dokumendid tähelepanuta, kuna hindamisakti näol on tegemist menetlusosalise kirjaliku seletusega, mis ei ole TsMS § 229 lg 2 järgi tõendiks (tõendiks on ainult poole vande all antud seletus), ning kohus ei saa lähtuda ka uue sama marki laadur-ekskavaatori maksumusest

1. a, mis on kajastatud hinnapakkumises. Liisingueseme väärtus tuleb kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga. Üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilikku väärtust, mis on kohalik keskmine müügihind (turuhind) (3-2-1-77-08). Kuna liisinguese müüdi vähem kui kuu pärast tagastamist liisinguandjale, st tagastamise ja müügi aeg on praktiliselt üks, saab lugeda müügihinda liisingueseme väärtuseks selle tagastamise hetkel, s.o 27 149,67 eurot. Hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et liisingueseme jääkväärtus (turuhind) oleks müügihinnast erinenud. Samuti pole kostja tõendanud, et liisingueseme turuväärtus oli kõrgem. Eeltoodu alusel jääb müügikahju 6810,02 eurot nõue rahuldamata. Seega ei oma tähtsust ka see, millise hinnaga liisinguese edasi müüdi. Hageja väitis, et kostja ei taganud liisinguvara korrasolekut ja hageja kandis täiendavaid kulusid liisingueseme seisukorra parendamiseks, kuid ei toonud välja, kui suured kulutused olid ja millest koosnesid. Hageja on arvestanud viivist tähtaegselt tasumata arvetelt 0,3% päevas (tl 33). Viivise määr tuleneb üldtingimuste p-st 6.
2. Kostjad põhjendatud vastuväiteid maksete võlgnevusele, millest tuleneb viivisenõue, ja viivisenõudele endale, ei esitanud. Kuna vaidlust ei ole selles, et kostja I on maksekohustust rikkunud, ega ka arvete suuruse osas, tuleb kostjatelt

§ 101

lg 1 p 1 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista viivis hageja nõutud ulatuses 2433,87 eurot. Tulenevalt

§ 142

lg 1; § 145 lg 1 ja § 142 lg 3 sätetest on kostjad solidaarvõlgnikud.

§ 65

lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 5 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Nobelium ja T. Rohtma esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu
2. oktoobri 2012 otsuse tühistamist osaliselt, kostjatelt välja mõistetud 8862,73 euro ulatuses, ning uue otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on vastavalt kapitalirendilepingu p-le 19.3 leping kehtiv kuni nõuetekohase täitmiseni. Seega nägi leping ette tingimuse, et juhul, kui üks pooltest ei täida lepingut nõuetekohaselt, muutub leping kehtetuks. Pärast seda, kui leping on muutunud kehtetuks, ei ole võimalik seda üles öelda. Seega ei olnud hagejal 12.03.2009 võimalik enam lepingut üles öelda ja ülesütlemine on tühine; 2) oli tegemist kostja mittetahtliku lepingurikkumisega, mistõttu ei saa rakendada lepingu tahtlikust rikkumisest tulenevat kohtusse pöördumise tähtaega ja hagi on aegunud; 3) esitas kostja 16.08.2012 kohtule taotluse, selgitamaks välja, millise hinnaga müüs OÜ Balti Realiseerimiskeskus liisingueseme edasi
3. a teises kvartalis, seega liisingueseme üleandmisega praktiliselt samal ajal. Kohus jättis taotluse menetlemata, rikkudes ausa kohtumenetluse põhimõtet; 4) esitas kostja esindaja kui eriteadmistega isik – aastaid sõiduautode ja rasketehnika hindamise ning müügiga tegelenud isik, kelle koostatud hindamisakte on varemgi kasutatud kohtumenetluses tõenditena – 08.10.2012 kohtule liisingueseme hindamisakti, mis on dokumentaalne tõend TsMS § 272 mõistes. Kui ka ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et nimetatud hindamisakt ei ole dokumentaalne tõend, siis paluvad apellandid T. Rohtma antud asjaolude suhtes vande all üle kuulata.
4. AS SEB Liising esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
5. oktoobri 2012 otsuse tühistamist osaliselt, osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi müügikahju 6810,02 eurot väljamõistmiseks ja kostjatelt välja mõistmata 55% hageja menetluskuludest, ning selles osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja müügikahju 6810,02 euro suuruses summas ja kõik hageja kohtukulud. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) leidis kohus

§ 367

lg 3 alusel õigesti, et liisingueseme väärtus tuleb teha kindlaks selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-08, et kohus võib lugeda liisingueseme müümisel kokku lepitud ostuhinda liisingueseme väärtuseks tagastamise ajal

§ 367lg 3 järgi.

Kohtu järeldus, mille kohaselt hageja ei ole tõendanud, et liisingueseme turuväärtus oli müügihinnast erinev, on arusaamatu, sest hageja väidab, et müügi- ja turuhind olid samad. Tulenevalt kohtu tuvastatud asjaolust, et lühikese ajaperioodi tõttu liisingueseme tagastamise ja müügi vahel on liisingueseme turu- ja müügihind sama ehk 23 008,19 eurot, millele lisandus käibemaks 18%, kokku 27 149,67 eurot, ning tuginedes

§ 367lg-dele 1 ja 2, peavad kostjad hüvitama hagejale müügikahju 6810,02 eurot; 2) taotleb vastuapellant Ts

MS § 633 lg 4 alusel täiendavate tõendite vastuvõtmist. Hageja ei esitanud tõendeid maakohtus, kuna need olid sattunud teise isikuga seotud dokumentide juurde. Lisatud tõendite abil on võimalik üheselt kinnitada liisingueseme turuväärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisinguese võõrandati 20 000 krooni (1278,23 eurot) hindamisaktis märgitust odavamalt. Riigikohus asus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08 seisukohale, et „Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on kolleegiumi arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud.“ Kuivõrd hinnaerinevus hindamisaktis toodud hinna ja müügihinna vahel oli oluliselt alla 10%, siis on selline hinnalangetus kiire müügi eesmärgil lubatav. Seega hageja ei müünud liisingueset oluliselt alla turuhinna; 6 3) põhjendas kohus ammendavalt, miks ta jättis kostjate esitatud tõendid tähelepanuta. Kostja koostatud hindamisakt on poole seletus ja uue ekskavaatori hind ei ole seotud kasutatud ekskavaatori hinnaga aastal 2009. 6. AS SEB Liising vaidleb kostjate apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostjatel lepingust tulenev kohustus tasuda liisingumakseid, hüvitada hagejale müügikahju ja -kulud ning tasuda lepingu rikkumise eest viivist (

§ 76lg 1).

Vaidlust ei ole hageja nõude suuruses ega koosseisus ega lepingu tingimuste täitmises/rikkumises ühe või teise lepingupoole poolt.

§ 13

lg 1 järgi võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Lepingupoolte kokkulepe lepingu lõpetamise kohta puudub. Seevastu on hageja seaduses ja lepingus toodud alusel lepingu ühepoolselt üles öelnud 12.03.

1. Lepingu ühepoolne lõpetamine lepingujärgsete kohustuste täitmisest loobumisega ilma lepingust või seadusest tuleneva aluseta ei ole lubatud. Kostjatel alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus; 2) on TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning aegumistähtaeg hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu ülesütlemisega tekib uus iseseisev kohustis ning sellisel juhul algab aegumistähtaja kulgemine lepingu ülesütlemisest. Hageja ütles lepingu üles 12.03.
2. Hageja nõue oleks aegunud 12.03.2012, kui aegumist poleks vastavalt TsÜS §-le 160 peatanud hagi esitamine 26.01.2012; 3) ei oma kostjate nõutud dokumendid selle kohta, millise hinnaga müüs OÜ Balti Realiseerimiskeskus liisingueseme edasi, asjas tähtsust; 4) ei ole T. Rohtma arvamus tulenevalt TsMS § 294 lg-test 1, 2 ja § 238 lg-st 2 ei ekspertarvamus ega dokumentaalne tõend. Pool ei saa olla ekspert, sest tõendi olemus on objektiivselt tõendada asjas tähtsust omavat asjaolu. Kostja ei ole erapooletu. Lisaks on paljasõnaline väide kostja II kvalifikatsiooni ja kohtueksperdina töötamise kogemuse kohta; 5) kuivõrd TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu ning kostjad on avaldanud kohtule oma seisukohti liisingueseme väärtuse kohta, siis tulenevalt TsMS § 238 lg 1 p-st 2 ei ole T. Rohtma vande all ülekuulamine vajalik.
3. OÜ Nobelium vaidleb hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleb hageja poolt ringkonnakohtule esitatud tõendid jätta TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel hindamata, kuna puudub mõjuv põhjus, mille tõttu hageja ei saanud neid tõendeid esitada maakohtule, vaid tegemist on hooletusega dokumentide käsitsemisel; 2) on kohtuotsus osas, millega jäeti hageja väidetav müügikahju kostjatelt välja mõistmata, õige, sest hageja müüs liisingueseme põhjendamatult madala hinnaga; 3) esitas kostja uue laadur-ekskavaatori hinnapakkumise kohtule selleks, et tuvastada laadurekskavaatori komplektsus, kuna liisingueseme olulised osad on hageja poolt kohtule esitatud aktidest põhjendamatult välja jäetud, alandamaks kunstlikult liisingueseme väärtust. 7 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Asja materjalidest nähtuvalt oli pooltel maakohtus vaidlus laadur-ekskavaatori turuhinna üle selle tagastamise hetkel. Maakohus tegi pooltele 03.10.2012 kirjaga (t.l 105) ettepaneku esitada nimetatud asjaolu kohta tõendeid hiljemalt 08.10.
5. Hageja maakohtu poolt nõutud tõendeid ei esitanud ning kostja esitatud tõendid ei tõendanud laadur-ekskavaatori hinda selle tagastamise hetkel. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras oleks maakohus pidanud selgitama pooltele menetluslikku olukorda ning tegema täiendava ettepaneku nõutud tõendite esitamiseks. Maakohus seda ei teinud ning jättis hageja nõude vastavas osas rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus sellega oluliselt selgitamiskohustust (TsMS § 351 lg 2, § 392 lg 1 p-d 1-4) ning nimetatud rikkumist on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2 teine lause). Vastavalt TsMS § 652 lg 3 p-le 2 ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolud ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, siis rahuldab ringkonnakohus vastuapellandi (hageja) taotluse TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel ja võtab asja materjalide juurde koos vastuapellatsioonkaebusega esitatud tõendid, s.o BRC hindamisakti ning hageja 28.05.2009 hinnakomitee protokolli ja hageja 27.05.2009 kiirküsitluslehe järelevalve komiteele.
6. Ringkonnakohus leiab, et AS SEB Liising vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning OÜ Nobelium ja T. Rohtma apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Viru Maakohtu 09.10.2012 otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjatelt solidaarselt müügikahju 6810,02 euro väljamõistmiseks. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja müügikahju 5301,71 eurot. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust.
7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust aj põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 10.
8. OÜ Nobelium ja T. Rohtma apellatsioonkaebus. Hageja esitas kostjate vastu kulutuste hüvitamise nõude seoses liisinglepingu ülesütlemisega

§ 367alusel.

Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlusalune liisingleping on hageja poolt üles öeldud 12.03.2009. Apellantide seisukoht, et liisingleping oli ülesütlemise ajaks muutunud kehtetuks ja seda ei saanud enam üles öelda, ei põhine seadusel ning on seetõttu ekslik. Apellantide seisukoht põhineb liisinglepingu üldtingimuste p-l 19.3, mille kohaselt leping on kehtiv kuni nõuetekohase täitmiseni. Nimetatud lepingupunktist on apellandid teinud eksliku järelduse, et nende poolt lepingu rikkumine tõi iseenesest kaasa lepingu kehtetuse ning hageja ei saanud kehtetut lepingut üles öelda. Ringkonnakohus märgib, et võlasuhte lõppemise alused on sätestatud

§-s 186 ning ühe lepingupoole kohustuse rikkumine ei lõpeta võlasuhet. Seega ühe lepingupoole kohustuse mittenõuetekohane täitmine (lepingu rikkumine) ei too kaasa lepingu kehtetust. Lepingu rikkumine ühe lepingupoole poolt annab teisele poolele õiguse leping üles öelda ning

§ 186p 6 järgi on ülesütlemine üheks võlasuhte lõppemise aluseks.

Vaidlusalune liisingleping lõppes 12.03.2009 seoses hagejapoolse ülesütlemisega ning maakohus on põhjendatult 8 leidnud, et hageja nõue ei ole aegunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid käesolevas otsuses. Maakohus on õigesti leidnud, et

§ 367

lg 3 järgi tuleb liisinguandja

§ 367

lg-s 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. Seetõttu on põhjendamata apellantide väide, et maakohus oleks pidanud kindlaks tegema millise hinnaga müüs OÜ Balti Realiseerimiskeskus liisingueseme edasi

1. a teises kvartalis. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, mille kohaselt kostja T. Rohtma poolt 08.10.2012 koostatud ja maakohtule esitatud hindamisakt (t.l 112-114) ei tõenda laadurekskavaatori väärtust selle tagastamise hetkel. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et T. Rohtma on eriteadmistega isik, kes on aastaid tegelenud sõiduautode ja rasketehnika hindamise ja müügiga, on tõendamata. 08.10.2012 T. Rohtma poolt koostatud hindamisakti on võimalik käsitleda dokumentaalse tõendina TsMS § 272 tähenduses, kuid mitte eriteadmistega isiku arvamusega. 08.10.2012 hindamisakti kui kirjaliku tõendi hindamisel arvestab ringkonnakohus ka sellega, et selle on koostanud üks kostjatest. Kuivõrd T. Rohtma poolt koostatud hindamisakti on ringkonnakohtul võimalik kirjaliku tõendina hinnata, siis jätab ringkonnakohus rahuldamata T. Rohtma taotluse tema vande all ülekuulamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud BRC hindamisakt (t.l 151), mille kohaselt oli laadur-ekskavaatori väärtus selle tagastamise hetkel 380 000 krooni (ilma käibemaksuta), on usaldusväärne, kuna selle on koostanud vastava ala eriteadmistega isikud. Maakohtu otsus, millega mõisteti kostjatelt solidaarselt välja tasumata liisingumaksed 4444,66 eurot, transporditeenuste kulu 853,71 eurot, liisingueseme müügikulud 1130,49 eurot ja viivis 2433,87 eurot, on seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus käesolevas otsuses maakohtu vastavaid põhjendusi. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuse põhjendustes ei ole apellandid eelnimetatud osas maakohtu otsusele vastuväiteid esitanud. 10.
2. AS SEB Liising vastuapellatsioonkaebus. Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et

§ 367

lg 3 järgi tuleb liisingueseme väärtus teha kindlaks selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Samas ei ole maakohus liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel kindlaks teinud, rikkunud sellega oluliselt menetlusõiguse norme (vt käesoleva otsuse p 8) ning põhjendamatult jätnud hageja nõude nimetatud osas rahuldamata. Ringkonnakohus leidis käesoleva otsuse p-s 10.1, et vaidlusaluse laadur-ekskavaatori väärtus oli selle tagastamisehetkel 380 000 krooni (ilma käibemaksuta). Vaidlust ei ole selles, et laadur-ekskavaator võõrandati 360 000 krooni (ilma käibemaksuta) eest, seega 20 000 krooni odavamalt. Vastuapellant tugineb oma nõudes Riigikohtu 29.04.2008 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-33-08 väljendatud seisukohale ja leiab, et hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on lubatav ning nõude rahuldamisel peab lähtuma liisingueseme müügihinnast 360 000 krooni. Ringkonnakohus vastuapellandi selle seisukohaga ei nõustu. Ülalmärgitud tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08 on Riigikohus asunud seisukohale, et poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) on lubatud liisingueseme väärtuse asemel lähtuda selle tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. 9 Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe, et liisingueseme võõrandamisel võib liisinguandja lähtuda selle tegelikust müügihinnast. Selline kokkulepe puudub ka pooltevahelises lepingus (eritingimustes). Seetõttu tuleb hageja nõude rahuldamisel lähtuda liisingueseme väärtusest selle tagastamise hetkel, s.o 448 400 krooni (380 000x1,18), mitte aga liisingueseme müügihinnast 424 800 (360 000x1,18). Hindade vahe on 1508,31 eurot (448 000-424 800=23 600 ehk 1508,31 eurot) ning nimetatud summa võrra tuleb hageja nõuet vähendada. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele 5301,71 eurot (6810,02-1508,31=5301,71). Vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista liisingumaksed 4444,66 eurot, transporditeenuste kulu 853,71 eurot, liisingueseme müügikulud 1130,49 eurot, müügikahju 5301,71 eurot ja viivis 2433,87 eurot, kõik kokku 14 164,44 eurot. 11. Hageja nõue oli maakohtus 15 999,85 eurot ning see rahuldati 14 164,44 euro ulatuses, s.o 88,53%. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud maakohtus 88,53% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning 11,47% ulatuses hageja kanda. Hageja nõudis vastuapellatsioonkaebuses kostjatelt 6810,02 euro väljamõistmist ning tema nõue rahuldati 5301,71 euro ulatuses, s.o 77,85% ulatuses. Sellest tulenevalt jäävad hageja vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskuludest ringkonnakohtus 77,85% solidaarselt kostjate kanda ja 22,15% hageja kanda. Kostjad nõudsid apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist, millega nendelt mõisteti hageja kasuks välja 8862,73 eurot. Seoses kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kostjate apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja