Obsah (13)

§ 635§ 637§ 76§ 638§ 100§ 101§ 112§ 115§ 189§ 191§ 641§ 644§ 642

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2012. a Tartu Tsiviilasja number

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 637lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 638

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. 3 Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingu p 3.2.2 kohaselt pidi OÜ Alavest lõpetama tööd ehitusobjektil hiljemalt 01.06.

1. a, milliseks ajahetkeks tuli saavutada ehitise ekspluatatsiooni andmine. Ehitisele väljastati kasutusluba 28.07.
2. a (I köide tl 27). Lepingu järgsed tööd lõpetati ja anti hagejale üle üleandmise-vastuvõtu aktiga nr 55 10.08.
3. a (I köide tl 28-32). Lepingu p 13.1 kohaselt kohustus kostja tegema lepingu esemeks olevad tööd vastavalt ehitusseadusele ja RYL 2000 kvaliteedinõuetele. Lepingu p 13.2 kohaselt andis töövõtja tema poolt tehtud töödele ja tarnitud materjalidele ja konstruktsioonidele garantii, mille pikkuseks on 36 kuud. Lepingu p 13.3 kohaselt algab garantiiperiood alates objekti vastuvõtu aktile allakirjutamise päevast. Kuna Lepingu järgsed tööd lõpetati ning tööd anti hagejale üle 10.08.
4. a, kehtis seega lepingujärgne tööde garantii kuni 10.08.
5. a. Hageja on teavitanud kostjat korduvalt asjaolust, et hageja poolt lepingujärgsete tööde käigus paigaldatud katus laseb vett läbi.
6. a detsembris tegi kostja puuduse kõrvaldamiseks remondi, kuid eeltoodu ei andnud tulemust. Puuduse olemasolu ning sellest kostja esindaja informeerimist kinnitavad alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: 12.01.
7. a akt (I köide tl 33, 34); 27.08.
8. a akt (I köide tl 35, 36); 04.11.
9. a akt (I köide tl 37-38); 12.12.
10. a akt (I köide tl 39-40); 15.02.
11. a ettekanne (I köide tl 41-42); katuse vaatluse akt 27.03.
12. a (I köide tl 44, 45) koos fotodega (I köide tl 44, 45).

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1-6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; nõuda kahju hüvitamist; taganeda lepingust või öelda leping üles; alandada hinda; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. OÜ Vishnu Grupp poolt tehtud hinnapakkumise kohaselt (I köide tl 46, 47) on katuse remonttööde tegemiseks puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumuseks 486 815,50 krooni (sisaldab käibemaksu). Tsiviilasjas nr 2-07-22295 (OÜ Narsil hagis OÜ Alavest vastu 486 815,50 krooni nõudes, mis jäeti läbivaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel) määras Viru Maakohus 04.08.

1. a määrusega ekspertiisi (I köide tl 50-52). Ekspertiisi teostajaks määrati OÜ Dekoraator ekspert Boriss Belolipetski. Eksperdi poolt 18.08.
2. a koostatud dokumendist (I köide tl 54-55) nähtub, et katuse tarindi peamised kandeosad on heas seisukorras. Hagis ja lisades kirjeldatud katuse lekked on põhjustatud ehitustööde mittevastava teostamisega, mis tõi endaga kaasa katuse ventileerimise puudumist. Kondensaadi kogumine (eriti kütteperioodil), seente ja hallituse ilmumine sõrestiku puitkonstruktsioonidel, tuulekaitse märgus ja deformatsioon ning selle tagajärjena niiskuse kogumine soojustusmaterjali kihtides võib lõpptulemusena kahjustada katuse tarindi kandeosade ja hoone terviklikkust. Ehitusvigade tagajärgede kõrvaldamiseks on vaja teostada tööd vastavuses firma ISOVER tehnoloogiaga. Eksperdi poolt 19.08.
3. a koostatud analüüsi ja soovituste kohaselt (I köide tl 53) on kostja poolt ebakvaliteetselt teostatud ehitustöödes puuduste kõrvaldamiseks vajalik täiendavate tööde tegemine kokku summas 474 614,00 krooni. TsMS § 293 lg 3 kohaselt võib kohus ekspertiisi määramise asemel kasutada teises kohtumenetluses kohtu korraldusel esitatud või kriminaal- või väärteomenetluses menetleja korraldusel koostatud eksperdiarvamuse, kui see võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab eksperdi arvamust vajalikul määral hinnata ka uut ekspertiisi 4 korraldamata. Eksperdile võib ka sel juhul esitada täiendavaid küsimusi või kutsuda ta kohtusse küsitlemiseks. Kohus luges põhjendatuks arvestada käesoleva tsiviilvaidluse lahendamisel tsiviilasjas nr 2-07-22295 koostatud ekspertarvamust, kuna see aitab menetlust lihtsustada ja ekspertarvamust on võimalik vajalikul määral hinnata uut ekspertiisi korraldamata. 05.07.
4. a kohtuistungil andis Vladimir Furminski (I köide tl 178-200) ütlusi (I köide tl 181, 198-199) selle kohta, et 27.03.2007 .a oli koostatud akt, millele kirjutasid alla Pirozkov ja Sergei Sokolov - endised OÜ Alavest töötajad. Nad teadsid seda katust ning tunnistaja ja Valeri Kois palvel kõrvaldasid nad puudused summas 12 000 krooni ja tunnistajal oli suuline kokkuleppe Valeri Koisiga, et selle summa tunnistaja maksab talle. Tunnistaja oli veendumusel, et käesoleval ajal ei ole seal mingit niiskust (niiskus on alati, kuid vastavalt normile). Tööd olid tehtud vastavalt projektile. Projekti järgi ei olnud ette nähtud ja paigaldatud ventilatsioonikupleid. Kui selgus, mis põhjusel tekkis leke, tunnistaja rahunes, töölised jätkasid remonti, tunnistaja kontrollis neid telefoni teel. Peale seda rääkis tunnistaja töötajatega, nad ütlesid, et lekkeid ei ole enam. Iga töö kohta oli koostatud akt ja allkirjastatud tunnistaja, tellija ja tehnilise järelevalve poolt. Dokumendid on olemas arhitektuuri osakonnas. Peale objekti üleandmist tehtud tööde kohta ei koostatud akte. Lubati esitada arve, arvet ei esitatud kuu jooksul, hiljem sai tunnistaja teada, et hagi on esitatud kohtusse. Tunnistajana ülekuulatud Boris Belolipetskiy (I köide tl 182, 196-198) andis ütlusi selle kohta, et kõik põhilised probleemid Põhja Kaubanduskeskuses olid kirjeldatud tema uuringus, mida tunnistaja tegi koos spetsialistiga Niina Rotova. Vastavalt aruandele rikuti katuse tööde tegemisel pealist Isoveri tehnoloogia norme, selle tehnoloogia põhjal tehakse igasugune soojendus. Tunnistajal oli väga raske hinnata, kas projektis oli vigu, kuna projekti ei ole ta näinud. Kohus leidis, et hageja tõendas oma töövõtulepingust tuleneva nõude ja selle suuruse eksperdiarvamusega ja tema ütlustega, aktidega ning hinnapakkumiste dokumentidega. Tunnistaja V. Furminski ütlustesse suhtus kohus kriitiliselt, kuna ta on OÜ Alavest juhatuse liige, seega võib olla huvitatud isikuks. Kostja ei esitanud muid veenvaid tõendeid oma vastuväidete põhjendamiseks ja hageja poolt esitatud tõendite või nõude suuruse ümberlükkamiseks. Kohus jättis 12.07.
5. a määrusega (II köide tl 10-14) rahuldamata kostja esindaja taotluse vaidlusaluse objekti paikvaatluse määramiseks. Kohus ei arvestanud kostja esindaja poolt esitatud ehitustööde päevikuid (II köide tl 34-39), kaetud tööde akte (II köide tl 43), kuna need ei ole koostatud eesti keeles ja on esitatud mittetähtaegselt. Samuti ei arvestanud kohus kostja esindaja poolt esitatud Kangelaste 37b kaubanduskeskuse arhitektuuri- ja konstruktsiooniprojekti jooniseid (II köide tl 47-57), kuna nad on esitatud mittetähtaegselt. Hageja soovis oma nõude tunnustamist

§ 112

lg 3 ja § 189 lg 1 (alternatiivse nõude alusena

§ 115

) alusel.

§ 112

lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu 5 tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule.

§ 189

lg-st 1 tuleneb, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

§ 191

lg 1 sätestab, et kui lepingupool ei saanud vilju või muud kasu, mida tal oleks olnud võimalik korrapärase majandamise nõudeid järgides saada, peab ta taganemise korral teisele lepingupoolele hüvitama saamata jäänud viljade või muu kasu väärtuse. Seadusest tuleneva taganemisõiguse korral vastutab taganemiseks õigustatud lepingupool viljade ja kasu saamisel üksnes sellise hoole ilmutamise eest, mida ta rakendab oma asjades. Hageja esitas 13.04.

1. a kostjale avalduse (I köide tl 48, 49), milles teatas soovist alandada 486 815,50 krooni võrra lepingujärgsete tööde hinda. Kohus on nõus hageja esindaja viitega RKTsK 28.04.
2. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-42-09 p-s 17 väljendatud seisukohale, mille kohaselt ei keela pankrotiseadus taotleda nõude tunnustamist väiksemas ulatuses, kui võlausaldaja oli esitanud nõuete kaitsmise koosolekule. PankrS §-st 107 tuleneb, et nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus nõustus kostja esindaja väitega, et hageja on oma nõude täpsustusega, kus ta nõuab 20% käibemaksu lisamist nõutud summale, väljunud hageja pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse piiridest. Kohus leiab, et hageja töövõtulepingust tulenev nõue on põhjendatud summas 30 333,36 eurot (474 614 krooni), mis sisaldab käibemaksu 18%. Järgmiselt analüüsis kohus hageja nõuet kahju hüvitisena OÜ Narsil poolt tsiviilasjas nr 2-07-22295 kantud menetluskulude väljamõistmise osas summas 3418,51 eurot, sh käibemaks 18% 472,72 eurot. Kohus leidis, et hageja nõue selles osas ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi on rahuldatud vaid osaliselt, nimelt 88,5% ulatuses, otsustas kohus jätta 88,5% hageja menetluskuludest kostja kanda ning 11,5% kostjas menetluskuludest hageja kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villman esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus tunnustas OÜ Narsil nõuet summas 30 333,36 eurot ja menetluskulude jaotuse osas ning asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole kohus hinnanud kõiki tõendeid, mis antud menetluses on esitatud; 2) ei ole kohus arvestanud kostja vastuväidetega ekspertarvamuse osas ega seda ka põhjendanud; 3) ei ole kohus analüüsinud kostja vastuväiteid hagiavaldusele ja on põhjendamatult jätnud hindamata tunnistaja V. Furmisnki ütlused. 6 Kostja märkis, et töövõtulepingu punktist 13.2-13.
4. tuleneb, et nõude esitamisel kostja vastu tuleb tuvastada kostja kui töövõtja süü. Käesoleval juhul ei ole seda hageja teinud. Samuti on tõendamata hageja väide, et kostja poolt tehtud töö oli ebakvaliteetne ning ei vastanud kehtivatele ehitusnormidele ega standarditele. Kohus ei ole kostja vastuväiteid analüüsinud; 4) on kohus põhjendamatult tunnustanud hageja nõuet hageja poolt märgitud suuruses. Kostja esitas kohtule TÜ Merelähedane hinnapakkumise (vt lisa 3), mille kohaselt kuluks vastavalt hageja poolt esitatud aktile 27.03.
5. a katuse remonditöödele koos materjaliga 1872 eurot (29290,43 krooni); 5) on täiesti asjakohatu kohtu seisukoht nagu oleks V. Furminskil huvi menetluse suhtes; 6) on tunnistaja V. Furminski ütlustega tõendatud, et 27.03.
6. a peale akti koostamist puudused kõrvaldati. Apellant on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud, et puudused esinesid ka peale 27.03.
7. a akti koostamist ja tööde teostamist; 7) on kohus ebaõigesti tuginenud tunnistaja Boris Belolipetskiy ütlustele ning leidnud, et tema ütlustega on hageja poolt tõendatud töövõtulepingust tulenev nõue ja selle suurus; 8) jättis kohus põhjendamatult rahuldamata taotluse paikvaatluse määramiseks. Hetkeolukorra tuvastamiseks piisanuks siseruumide vaatlemisest ning vajaduse korral kasvõi katusekatte avamisest 1-2 m2 ulatuses; 9) kuna kohus ei määranud menetluses kindlaks tõendite esitamise tähtaega, on asjakohatu viidata, et osad kostja poolt esitatud tõendid on esitatud mittetähtaegselt ja tuleb jätta tähelepanuta. Samuti ei nõudnud kohus menetlusosaliselt tõendite tõlget; 10) kuna maakohus ei ole osa tõendite ja väidete osas võtnud seisukohta, siis ringkonnakohtul puudub võimalus muuta kohtuotsust asja esimesse astmesse tagasi saatmata. Maakohtu rahuldatud haginõude osa on 86,15%. Seega on maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas põhjendamatu ja väär.
8. OÜ Narsil vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant toonud apellatsioonkaebuses välja ühtegi konkreetset kostja poolt esitatud vastuväidet või tõendit, mida kohus ei ole hinnanud; 2) ei olnud OÜ Alavest eksperdi määramise vastu. Pärast ekspertiisiakti koostamist ja kohtule esitamist ei esitanud OÜ Alavest ekspertiisile mingeid vastuväited. Pankrotihalduril oli vastuväite esitamiseks aega vähemalt kaks aastat; 3) on OÜ Dekoraator projekteerinud ja ehitanud Eestis kümneid objekte ning on seetõttu võimeline hindama mitte ainult teostatud tööde kvaliteeti, vaid ka nende maksumust; 4) on kostja seisukohad katuse ehitustööde maksumuse kohta põhjendamatud. Kostja kinnitusi ülepaisutatud hagihinna kohta ei kinnita mitte mingisugused spetsialistide arvestused ja seega ei saa neid tõendina võtta; 7 5) tasus OÜ Narsil tõesti 22.06.
9. a ettemaksuna kohtu deposiitkontole eksperditasu summas 5000 krooni. OÜ Narsil ei ole mitte kunagi varjanud ekspertiisi läbiviimisel teostatud demonteerimistööde eest maksmist, see on tasu reaalselt tehtud töö eest; 6) valgustab ekspertiis katuse tehnilist seisundit, avastatud defekte ja nende tekkepõhjuseid. Kõikidele kostja poolt esitatud täpsustavatele küsimustele vastas ekspert hr Belolipetski suuliselt. Vastuväiteid kostja poolt OÜ Dekoraator tehnilisele järeldusele ei olnud. Üheks peamistest dokumentidest, mis kinnitab OÜ Narsil pretensioonide õigsust ja kostja kui töövõtja süüd, on katuse vaatluse akt 27.03.
10. a koos fotodega. Selles aktis leidsid kajastamist kõik avastatud defektid kui ka nende ulatus; 7) ei tõenda kostja esitatud dokument (hinnapakkumine) ehitustööde maksumust. Aleksei Furminski ei ole mitte kunagi viibinud objektil, garantiiga seotud küsimuste arutamisel ega ka OÜ Alavest ja OÜ Narsil vahel 27.3.
11. a akti koostamise juures, milles fikseeriti katusega seonduvad puudused; 8) oli Vladimir Furminski
12. a OÜ Alavest seaduslik esindaja ja omanik; 9) on OÜ Narsil poolt esitatud hagile lisatud terve hulk igasugused akte ja esildisi, mis tõestavad OÜ-le Alavest pretensioonide esitamist; 12) on kostja väide, et puudused kõrvaldati, ebaõige. Juba nädal pärast remonditööde algust kadus hr Furminski, jättes remondi lõpetamata, materjalide eest tasumata ning töölistele töötasu välja maksmata. OÜ Narsil pidi ise remondi lõpetama ja töölistele maksma; 13) ei vasta väide selle kohta, et Višnu Grupp OÜ on OÜ-st Narsil majanduslikult sõltuv absoluutselt tegelikkusele. OÜ Narsil on Višnu Grupp OÜ-le 13.07.
13. a maksnud teatud summa konkreetse remonditöö eest.; 14) oli 05.07.
14. a määratud kohtuistung tsiviilasjas nr 2-09-
15. Vaid mõni päev enne kohtuistungi määratud aega 24.06.
16. a esitas kostja kohtule taotluse paikvaatluse määramiseks. Tegelikult ei palunud kostja paikvaatluse määramist, vaid kordusekspertiisi tegemist. Kostja püüdis tõmmata hagejat uute ekspertide määramisega seotud vaidlustesse ja sellega kohtuasja veelgi venitada. Kostjal oli piisavalt aega ekspertiisi puudutavate küsimuste ja vastuväidete esitamiseks; RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
18. Hageja (vastustaja) esitas ringkonnakohtule 11.11.2012 taotluse hageja nõude täpsustamiseks nõude suuruse osas. Hageja märkis taotluses, et OÜ Narsil vähendab oma nõude suurust ja määratleb oma nõude, mis tuleneb 01.03.2004 sõlmitud töövõtulepingust, summas 25706,20 €. Ringkonnakohtu arvates saab hageja taotlust käsitleda toiminguna, mille tegemise õiguse sätestab TsMS § 376 lg 4 p 2 ning ringkonnakohus loeb, et tegemist on haginõude 8 vähendamisega. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta haginõude muumiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Ringkonnakohus lähtub hageja taotlusest ja muudab maakohtu lahendi resolutsiooniga tunnustatud nõude summas 30 333,36 € suurust ja teeb selles osas uue lahendi, milles tunnustab hageja nõuet summas 25 706,20
19. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsus osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas ja tunnustas hageja nõuet summas 30 333,36 € teise rahuldamisjärgu nõudena. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud, st 01.03.2004 sõlmitud töövõtulepingust tuleva nõude tunnustamise osas.
20. Apellandi väide, et maakohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid, on osaliselt õige. Apellatsioonkaebuse põhjendustest tuleneb, et apellandi arvates ei hinnanud maakohus tunnistaja V. Furminski ütlusi igakülgselt ja objektiivselt, samuti ei hinnanud maakohus TÜ Merelähedane poolt tehtud hinnapakkumist.
21. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et apellatsiooniastmes vaidlustatud nõude aluseks oli 01.03.2004 sõlmitud töövõtuleping kaubanduskeskuse Kangelaste 37 Narvas II etapi ehitamiseks.

§ 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu alusel pidi kostja muuhulgas tegema hoone üldehitustööd, sh katusekonstruktsioonid. Lepingujärgsed tööd pidi töövõtja lepingu järgi lõpetama 01.06.2004.a. Tööd lõpetati ja anti hagejale üle 10.08.2004. Maakohus tuvastas, et töödele antud garantii kehtis kuni 10.08.2007, seda asjaolu apellatsiooniastmes vaidlustatud ei ole.

§ 641lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi teise lõike esimese punkti kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Töövõtja peab töö tegema õigeaegselt ning vastavalt lepingu tingimustele s.t töö peab olema puudusteta. Hageja teavitas kooskõlas

§ 644lg-tega 1 ja 2 korduvalt kostjat töö puudustest.

Maakohus tuvastas õigesti, et kuigi kostja teostas puuduse kõrvaldamiseks töid, siis nendega ei kõrvaldanud puudusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja esitas tõendid, mille alusel kohus tuvastas, et hageja informeeris korduvalt kostjat puudustest. Töövõtja vastutuse töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul sätestab

§ 642

. Ringkonnakohus leiab, et hageja on teatanud õigeaegselt puudustest, on andnud töövõtjale tähtaja ja võimaluse puudused kõrvaldada, kuid see ei andnud tulemusi.

1. Apellandi väide, et tunnistaja V. Furmanski ütlustega on tõendatud, et kostja kõrvaldas puudused, ei ole õige. Tunnistaja on kostjaga seotud isik, apellandi väide, et kuna tegemist on pankrotistunud isikuga, siis ei ole endisel juhatuse liikmel enam seotust ega huvi äriühinguga, ei ole õige. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja ütlused ei lükka ümber ekspertiisiaktis toodud järeldusi, 9 mille kohaselt olid puudused näha, nad olid hinnatavad 2008 aastal, s.o ajaliselt hiljem tunnistaja poolt väidetavalt puuduste kõrvaldamise ajast.
2. Käesoleval ajal on töövõtja pankrotis, mistõttu täitmisnõude esitamise asemel on hageja valinud põhjendatult kahjunõude esitamise

§ 115

alusel ning sisuliselt taotlenud puudusest tingitud otsese varalise kahju hüvitamist.

1. Apellandi väide, et maakohus hindas nõude suuruse tõendamiseks esitatud tõendeid, OÜ Višnu Grupp tehtud hinnapakkumist, mille kohaselt katuse remonditööde tegemiseks puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumus on 486 815,50 kr ja tsiviilasjas nr 2-07-22295 teostatud ekspertiisi, mille kohaselt oleks täiendavate tööde maksumus kokku 474 614,00 kr. Apellandi väide, et ekspertiisiga ei saanud arvestada, ei ole õige. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Apellandi väide, et maakohus jättis põhjendamatult hindamata TÜ Merelähedane hinnapakkumise, on õige. Asja materjalide kohaselt esitas kostja taotluse TÜ Merelähedane hinnapakkumise tõendina asja juurde võtmiseks 24.06.2011 (lk 153 I kd). Pärast taotluse esitamist toimus 05.07.2011 kohtuistung, kus kostja oma taotlust ei korranud ja istungi protokollist ei nähtu, et maakohus oleks pooltele selgitanud, millised poolte esitatud taotlused tõendite juurdevõtmiseks kohus rahuldab ja millised ning mis põhjustel jätab rahuldamata. Maakohtu otsustust tõendite osas saab tuletada vaid kohtulahendist. Maakohtu poolt hinnatud tõendid on maakohus eelduslikult asja juurde võtnud, kuid kohtulahendis nimetamata tõendite vastuvõtmise või sellest keeldumise osas kohtu otsustus puudub. Ringkonnakohus möönab, et see raskendab oluliselt kohtulahendist arusaamist ning kahjustab lahendi veenvust, kuid maakohus on siiski hinnanud asjas esitatud olulisemaid tõendeid ning osade tõendite tähelepanuta jätmine ei viinud maakohut asjas ebaõige otsuse tegemiseni. Ringkonnakohtu arvates on tegemist tähtaegselt esitatud tõendiga, kuna maakohus võttis samal perioodil veel tõendeid asja juurde, tegemist on ka asjakohase tõendiga ning seetõttu hindab ringkonnakohus ise nimetatud tõendit TsMS § 653 lg 3 p 1 alusel. Kostja taotlusest ega lisatud hinnapakkumisest ei ole näha, millal see on koostatud ja milliseid konkreetseid töid pakkumises on silmas peetud. Kostja selgituse kohaselt on pakkumise hind määratud eurodes ja puuduse kõrvaldamiseks kuluks 1872 € (29 290,43 kr). Kostja kinnitas, et hinnapakkumise koostanud A. Furmanski töötas vaidlusaluse hoone ehitusel
2. aastal. Ringkonnakohtu arvates ei ole pakkumises esitatud informatsioon piisav, et see lükkaks ümber ekspertiisis toodud andmed ja tehtud järelduse puuduse kõrvaldamise hinna suuruse osas. TÜ Merelähedase nimel koostas hinnapakkumise kostjaga seotud isik ning teadmata on milliste tööde teostamiseks ning millal on pakkumine esitatud.
3. Apellandi väide, et kuna maakohus ei määranud tõendite esitamise tähtaega, siis on pooltel õigus veel tõendeid esitada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei ole põhjendatud. Kui apellant leiab, et
4. aastal alanud menetluses ei andnud maakohus menetlusnorme rikkudes võimalust tõendite esitamiseks, siis pidi apellant kooskõlas TsMS § 652 lg-tega 3 ja 4 nimetama konkreetsed tõendid, mille esitamist talle maakohtus ei võimaldatud. Apellant ei ole ringkonnakohtule tõendite lisamise taotlust esitanud, mistõttu puudub alus asja saatmiseks maakohtule tagasi apellandi poolt väidetud põhjusel. Apellandi väide, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis rahuldamata kostja taotluse teostada paikvaatlus, ei ole õige. 10 Ringkonnakohus märgib, et eksperdi arvamusest ja hageja poolt kirjeldatud puudustest, samuti ekspert B. Belolipetski ütlustest nähtub, et tegemist oli puudusega, mille kindlakstegemine nõuab eriteadmisi. Paikvaatluse tegemisega ei saa kinnitada ega ümber lükata ekspertiisi aktis märgitud järeldust, et katuse remontimine ei anna soovitud tulemust ja katus tuleb suures osas lahti võtta ja uuesti paigaldada.
5. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi kanda. Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks 11 Andra Pärsimägi