lg 1 kohaselt aegub üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõue kuue kuu jooksul. Hageja sai kostja kasutuses olnud tsisternhaagise tagasi 21.06.
mõttes ning üürilepingu esemeks oli hagejale kuuluv tsisternhaagis; 2) hageja kahju hüvitamise nõue tuleneb üüritud haagistsisterni kahjustamisest ajal, mil haagistsistern oli kostja kasutuses, sh vastavalt haagistsisterni taastamise hinnapakkumisele on hüvitis arvestatud järgmiselt: vana kummikatte eemaldamine tsisterni seest 8000 eurot; uue kummikatte paigaldamine tsisterni 25 000 eurot; tsisternhaagise remonditöökotta toimetamise kulud 1100,60 eurot. Lisaks nõuab hageja tsisternhaagisele tehtud ekspertiisi kulud hüvitamist summas 1415 eurot. 3) kostja tagastas hagejale tsisternhaagise 21.06.2009. a. Kostja leidis, et hageja tsisternhaagise remondikulude hüvitamise nõue on TsÜS § 142 lg 1 ja
ÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Kostja esitas vastavalt TsÜS §-le 143 aegumise kohaldamise taotluse.
lg 1-3 sätestab, et üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest. Koos asja tagasisaamise nõudega aegub ka üürileandja nõue üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamiseks. Maakohus oli seisukohal, et hageja poolt esitatud ja üürilepingu esemeks olnud tsisternhaagise remondikulude hüvitamise nõue summas 34 100 eurot on
lg 1 mõttes üüritud asja halvendamise eest hüvitise saamise nõue ning nimetatud nõude aegumistähtaeg algas üüritud tsisternhaagise tagasisaamisest, s.o 22.06.2009. a. Seega vastavalt
a. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue haagise kahjustamisest tuleneva kahjuhüvitise summas 34 100 eurot väljamõistmiseks kostjalt jätta seoses aegumisega rahuldamata. Ekspertiisikulude hüvitamise nõue kui remondikulude hüvitamise nõudest tulenev kõrvalnõue tuleb samuti jätta aegumise tõttu rahuldamata. TsMS § 133 lg-st 2 tulenevalt on kulude hüvitamise nõue (sh ka ekspertiisikulude hüvitamise nõue) kõrvalnõue. TsÜS § 144 kohaselt aegub kõrvalkohustusest tulenev nõue (kõrvalnõue) koos põhikohustusest tuleneva nõudega. Kuna eelnevalt leidis kohus, et remondikulude hüvitamise nõue (põhinõue) on aegunud vastavalt
ÜS §-st 144 tulenevalt on aegunud ka ekspertiisikulude hüvitamise nõue. 3 Üürivõlgnevuse väljamõistmise nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud üürilepingust ning ei ole seotud seadusest tuleneva hüvitusnõudega üüritud asja kahjustanud üürniku vastu (
MS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb haagise kahjustamisest tuleneva nõude ja ekspertiiskulude hüvitamise nõude osas jätta hageja kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. AS Ingle esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on hageja nõude aluseks
Maakohtu poolt viidatud
lg 1 kohaldub
§-s 285 ja §-s 286 sätestatud situatsioonide ja nõuete korral; 2) ei aegu
lg 1 kohaselt 6 kuu jooksul nõuded, mis tulenevad üüritud asja kahjustumisest või hävimisest, kui kahjustumine või hävimine ei ole seotud üürniku poolt asja parendamise või muutmisega
mõistes; 3) ei kohaldu
juhul, kui nõue on esitatud
Kuna hageja on haagise kahjustumisest tulenevad nõuded esitanud
ÜS-i aegumise regulatsiooni kohaselt ehk 3 aasta jooksul. Maakohus ei ole selgitanud, miks ta ei nõustu hageja seisukohaga, et antud juhul on tegemist
5. AS VKG Transport vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) annab AS Ingle
lg-le 1 ebaõige sisu ja tõlgendab seda põhjendamatult kitsendavalt; 2) on viidatud erialakirjanduses samuti expressis verbis avaldatud, et
lg 1 sätestab asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude osas üldisest lühemad tähtajad; 3) on kogu
mõte lõpetada asja seisukorra üle peetavad mis tahes vaidlused võimalikult kiiresti, s.o kuue kuu jooksul alates valduse tagasiandmisest üürileandjale; 4) kuivõrd
lg 1 aluseks on BGB § 548 lg 1, saab kuni vastava kõrgema kohtupraktika väljakujunemiseni Eestis lähtuda ka Saksa Liitvabariigis kehtivast kohtupraktikast; 6. AS Ingle esitas täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) ei vasta ükski
lg-s 1 nimetatud eeldus käesolevat vaidlust põhjustavale situatsioonile, kus on tegemist üüritud asja kahjustumise või hävimisega, mitte asja muutmise või halvendamisega. Käesolevas situatsioonis ei saa haagise osalist hävimist üürniku tegevuse tõttu kuidagi käsitleda asja parendamise või muutmisena. Juhul, kui käsitleda haagise hävimist muutmisena (mis see aga apellandi hinnangul ei ole), oleks see vastuolus TsÜS §-ga 138. Lisaks sellele oleks muutmise teel hävitamise olukord vastuolus
Tagastatud hävinud haagist ei saa tõlgendada kuidagi kui haagise lepingujärgset kasutamist; 2) on haagis vastustaja hooletuse tõttu osaliselt hävinud ehk muutunud kasutuskõlbmatuks. Seega ei ole asjakohane kasutada
lg 1 erinormist tulenevat aegumistähtaega; 3) on vastustaja temale sobivalt võrdsustanud keeleliselt nii halvendamise kui kahjustamise, mis on väär. Käesolevas vaidluses ei tagastanud üürnik üürileandjale samasugust asja, mille üürileandja üürnikule lepingu alusel üle andis. Siinkohal leiab apellant, et käesoleva vaidluse asjaolude kohaselt üürilepingust tulenevad nõuded muutuvad seetõttu võlaõiguslikust (lepingulisest) suhtest tulenevateks nõueteks, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat; 4) on kummeeritud kate tsisternhaagise oluline osa vastavalt TsÜS § 53 lg-le
lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg kohaldub üüritud asja kahjustamisest või hävimise nõuetele üksnes eeldusel, et nõue on esitatud seoses üürniku poolt asja parendamise või muutmisega. Ringkonnakohus tõlgendab nimetatud normi laiemalt ja leiab, et normi eesmärk on piirata ajaliselt üüritud asja kahjustamise nõuete esitamise tähtaega sõltumata kahju tekkimise asjaoludest. Nimetatud tõlgendust toetab ka süstemaatiline tõlgendamine, kuna võlaõigusseaduse 3-nda osa „kasutuslepingud“ 15. peatüki „üürileping“ 6. jao pealkiri on „üüritud asja tagastamine lepingu lõppemisel ja nõuete aegumine“.
lg 2, mis sätestab üürniku vastutuse üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustamise eest ja mis on hageja nõude alusnorm, asub samas jaos, kus aegumise säte. Seadus ei sätesta kahju tekkimise asjaoludest tulenevaid nõude esitamise aegumise eriregulatsioone, vaid sätestab ühes normis (
lg 1), et aegumistähtaeg kuus kuud kehtib nii üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõuetele kui ka üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuste äravõtmise nõuetele. Ringkonnakohtu arvates on üüritud asja kahjustamise ja muutmise nõude esitamisele TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude esitamise aegumistähtajast erineva aegumistähtaja sätestamine põhjendatud sellega, et vältida nõuete esitamist pika aja möödumisel arvates asja tagasisaamisest. Arvestades nii õigusrahu, käibekaitse põhimõtet kui ka tsiviilkohtumenetluses kehtivat tõendamiskoormise jaotust on pooltel keeruline aastaid pärast üüritud asja tagastamist tõendada asjaolusid kahjustamisega seoses. Mõlema poole 5 huvides on seaduses sätestatud, et aegumistähtaeg üürileandja hüvitusnõudele ei hakka kulgema enne, kui talle asi tagastatakse. Menetlusosalised ei vaidle maakohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude üle, millal üürileandja asja tagasi sai ja millal hakkas aegumistähtaeg kulgema. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja nõue hüvitise saamiseks on aegunud ja sel alusel tuli jätta hagi rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.