← Eesti

2-15-100235/32

Obsah (9)§ 173§ 174§ 162§ 177§ 164§ 163§ 654§ 651§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2015.a, Tartu Tsiviilasja number 2-1

§ 173lg 1, lg 4, § 174 lg 1).

Maakohus võttis hageja menetluskuludena arvesse hageja lepingulise esindaja kulud kokku 480 eurot (sh käibemaks 80 eurot) arvestusega 100 eurot/töötund, mis koosneb: 1) tutvumine hageja ja kostja poolt kohtule esitatud materjalidega (0,75 h); 2) kliendiga nõupidamine 23.03.2015.a (0,75 h), 3) 25.03.2015.a kohtuistungiks ettevalmistamine ja hageja esindamine kohtuistungil 25.03.2015 (1 h); 4) tutvumine kostja lõplike seisukohtadega ning 24.04.2015.a hageja 3 seisukohtade esitamine kohtule (1,5 h). Kokku 4 h × 100 eurot = 400 eurot + käibemaks 80 eurot, s.o 480 eurot koos käibemaksuga. Maakohus arvestas kostja menetluskulusid kogusummas 1170,71 eurot (neli arvet). Kuna maakohus rahuldas hagi, siis puudus vajadus analüüsida, kas kostja menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud ja kas need tulnuks hagejalt välja mõista, kui hagi oleks jäetud rahuldamata või rahuldatud osaliselt (

§ 174lg 3).

Maakohus selgitas, et

§ 162

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kostja. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks

§ 177lg 1 p 1 järgi 480 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. K.N. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu 14.08.2015.a otsus osas, millega mõisteti kostjalt välja menetluskulud summas 480 eurot ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus menetluskulude kostjalt välja mõistmisega rikkunud nii põhjendamiskohustust kui ka menetluskulude jaotamise korda. Maakohtu otsuse p 27 kohaselt jäeti menetluskulud kostja kanda, kuna hageja esitatud hagi rahuldati, kuid kohtuotsuse resolutsiooni ning p 24 kohaselt rahuldati hagi üksnes osaliselt.

§ 164

lg 3 kohaselt võib ülalpidamisasjas kohus jätta menetluse tulemusest sõltumata menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta; 2) ei ole kostja varjanud teavet ei oma sissetuleku ega ka vara kohta. Puudub alus arvata, et menetlus oleks põhjustatud kostja seesugusest käitumisest. Maakohus ei ole põhjendanud, miks hagi osalise rahuldamise korral on menetluskulud jäetud täielikult kostja kanda. Hagi osalise rahuldamise korral tuleks menetluskulude jaotamisel arvestada ka kostja poolt kantud menetluskulusid.

  1. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastuse kohaselt: 1) ei ole maakohus rikkunud põhjendamiskohustust; 2) esitas hageja kostja vastu hagi miinimumelatise nõudes PKS § 101 lg 1 alusel. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise nii nagu hageja nõudis – minimaalmääras vastavalt PKS § 101 lg-le
  2. Maakohus jättis elatise välja mõistmata kostja poolt menetluse ajal vabatahtlikult tasutud elatise osas; 3) tugines maakohus õigesti

§ 162

lg-le 1, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kostja; 4) ei ole apellatsioonkaebuses viidatud

§ 163lg 1 käesolevas asjas kohaldatav.

Isegi kui tinglikult nõustuda kostjaga ja kaaluda, millises ulatuses hagi rahuldati, siis hageja arvates tuleb lähtuda hagis nõutud igakuise elatise summast. Kuna maakohus mõistis kostjalt igakuise elatise välja hageja nõutud ulatuses – seaduses sätestatud miinimummääras, siis rahuldati hagi hageja nõutud ulatuses ning tulenevalt

§ 162

lõikest 1 peab kostja kandma menetluskulud; 5) esitas kostja maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mistõttu tuli vaidlus lahendada hagimenetluses. Kostja, kasutades ise kvalifitseeritud õigusabi, pidi arvestama sellega kaasnevate menetluskuludega; 4 6) esitas kostja mahukaid menetlusdokumente, millede analüüsimiseks, kliendiga läbiarutamiseks ja kohtule vastuväidete esitamiseks kulutas hageja esindaja aega tegelikkuses tunduvalt rohkem kui 4 tundi. Kostja enda õigusabikulud on 1170,71 eurot, mis näitab, et tegelik töömaht käesolevas asjas on tunduvalt suurem; 7) pakkus hageja kostjale erinevaid kompromisse, kuid kostja polnud ühegagi nõus. Vastustaja palus apellandilt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu summas 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot) arvestusega 100 eurot + käibemaks/töötund: tutvumine kostja apellatsioonkaebusega, nõupidamine kliendiga ja apellatsioonkaebuse vastuse koostamine ja esitamine Tartu Ringkonnakohtule (1,00 h) koos lisanduva viivisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 14.08.2015.a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. K.N. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.

Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise osas leides, et kohus on valesti kohaldanud

§ 163lg-t 1.

Apellandi arvates tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seejuures ei ole apellant ei ole esitanud ühtegi vastuväidet vastustaja menetluskulude suurusele või põhjendatusele. 9. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kuna maakohus ei rahuldanud vastustaja hagi täielikult, s.o vastustaja 21-aastaseks saamiseni, tuleks käesoleval juhul lugeda, et hagi rahuldati osaliselt ning menetluskulude jaotusel lähtuda

§ 163lg-st 1.

9.1. Hageja taotles elatise välja mõistmist seadusjärgses miinimummääras PKS § 101 lg 1 tähenduses. Nimetatud ulatuses on maakohus ka hagi rahuldanud ning mõistnud kostjalt välja hageja kasuks elatise seadusjärgses miinimummääras alates 01.09.2015.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Seega on rahuldatud hagi eesmärgiga saada kostjalt igakuiselt elatist seadusjärgses miinimummääras.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

9.

  1. Maakohus rahuldas hagi täielikult selles ulatuses, millises seadus võimaldab elatise nõuet esitada alaealisel lapsel oma seadusliku esindaja (hooldusõigusliku vanema) vahendusel. Lapse 18-aastaseks saamisel lõpeb vanema hooldusõigus ning vanem ei ole enam lapse seaduslik esindaja. Täisealiseks saanud lapsel tekib endal õigus otsustada, kas ta esitab täisealiseks saamisel elatisenõude vanema vastu või mitte. PKS § 97 p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte n-ö PKS § 97 p 1 järgse nõude jätk. Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad. Olukorras, kus nõude esitamise ajal ei ole ülalpidamiskohustust tekkinud (laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse aluseks olevad PKS § 97 p-des 2 või 3 nimetatud asjaolud üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 13). 9.
  2. Asjaolu, et käesoleval juhul esitas seaduslik esindaja elatisenõude kuni lapse 21-aastaseks saamiseni, kuid kohus rahuldas hagi üksnes hageja täisealiseks saamiseni, ei ole aluseks jaotada menetluskulusid

§ 163

lg 1 järgi proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga või jättes menetluskulud kummagi poole enda kanda.

§ 163

lg 1 kohaldamine oleks põhjendatud 5 juhul, kui kohtuotsusega oleks vähendatud tasumisele kuuluva elatise määra võrreldes hagis nõutuga. Kohus ei ole jätnud alaealise lapse esitatud hagi osaliselt rahuldamata, vaid on jätnud käsitlemata iseseisva nõude, mida käesolevaks ajaks ei ole veel tekkinud, kuna laps ei ole veel saanud täisealiseks. Seetõttu tuleb lugeda elatise hagi rahuldatuks ning menetluskulud tuli jaotada vastavalt

§ 162lg-le 1, nagu maakohus ka tegi.

  1. Ringkonnakohus keeldub asja juurde võtmast apellandi poolt 16.12.2015.a esitatud menetluskulu tõendavaid dokumente (arved ja spetsifikatsioonid), sest nimetatud dokumendid on esitatud juba maakohtus apellandi esindaja advokaat Grete Lüüs poolt (tl 55-62) ja dokumendid on toimikusse lisatud. Ringkonnakohus keeldub asja juurde võtmast vastustaja seadusliku esindaja poolt 17.12.2015.a esitatud täiendavaid tõendeid (Facebooki vestlus, konto väljavõtted), sest tõendid on esitatud hilinemisega (tähtaeg 16.12.2015.a), mida möönab ka vastustaja seaduslik esindaja. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebus on esitatud menetluskulude jaotuse peale, esitatud tõendid puudutavad elatise maksmise vaidlust, mille peale apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kuna tõendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis loeb ringkonnakohus esitatud dokumendid käesoleva otsusega apellandile ja vastustajale tagastatuks.
  2. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

§ 171lg 1 alusel jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda.

Vastustaja taotles apellatsioonimenetluses kantud kulu 120 eurot väljamõistmist K.N.lt K.N. kasuks, kohustades K.N. maksma menetluskulud K.N. seadusliku esindaja A.L. pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX, samuti mõista välja K.N.lt K.N. kasuks menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja taotlus on põhjendatud ja kuulub

§ 174lg 3 alusel rahuldamisele.

Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud apellatsioonimenetluses õigusabi ühe tunni ulatuses, mida tuleb käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pidada mõistlikuks ja vajalikuks menetluskuluks. Õigusabiteenuse maksumus 100 eurot/töötund, millele lisandub käibemaks, vastab tavapärasele kohtupraktikale ning ringkonnakohus mõistab taotletud summa apellandilt vastustaja kasuks välja, määrates ühtlasi kindlaks ka menetluskulude hüvitamise korra. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.