Obsah (4)

§ 168§ 371§ 460§ 463

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2015, Tartu Tsiviilasja number 2-15-19059 Tsiviilasi AS Oi

§ 168lg 1 alusel hageja kanda ning tagastas hagiavalduse koos lisadega hagejale.

Määruse kohaselt võib kohus

§ 371

lg 1 p 4 järgi jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduse järgi on hagejal jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-15-101533, millega kohustati Taaditare OÜ-d tasuma hagejale põhinõudeid 5713,96 eurot ja kõrvalnõudeid 686,04 eurot ning hüvitama riigilõivu 192 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Hageja väitel on kostja 2015. a kevadel ja suvel omandanud ettevõtte, mille kaudu varasemalt tegutses Taaditare OÜ, ning hageja on esitanud temal olemasolevad tõendid ülemineku tõendamiseks. Hageja on õigesti viidanud VÕS § 182 lg-le 2, mille kohaselt ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu 2 hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja on jõudnud aga valele järeldusele, et oma nõude maksmapanekuks kostja suhtes tuleb tal pöörduda kohtusse sama võla väljamõistmiseks. Ettevõtte üleminekuga lähevad üle kõik kohustused.

§ 460

lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Otsus kehtib lisaks vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, kes sai valduse selliselt, et üks pooltest või tema õigusjärglane on saanud asja kaudseks valdajaks. Sama sätte lõike 2 kohaselt otsus ei kehti menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Hagejal on jõustunud kohtulahend Taaditare OÜ suhtes ning kui kostja on

1. a kevadel ja suvel omandanud ettevõtte, mille kaudu varasemalt tegutses Taaditare OÜ, siis kehtib kohtulahend ka kostja suhtes, isegi juhul, kui kohtulahend on jõustunud ning alles siis toimub ettevõtte üleminek. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 18 lg-le 1, kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud. Kui hagejal puuduvad nimetatud dokumendid, siis vastavalt TMS § 18 lg-le 3 võib ta esitada hagi võlgniku vastu nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut. Seega kui ettevõtte üleandja suhtes on jõustunud kohtulahend, ei ole ettevõtte suhtes kohtuotsuse täitmisele pööramiseks vajalik uus kohtuprotsess uue täitedokumendi saamiseks, vaid piisab olemasolevast jõustunud kohtulahendist ja ettevõtte ülemineku tõendamisest. Kui hagejal ei ole võimalik seda üleminekut tõendada TMS § 18 lg-s 1 sätestatud korras, siis on hagejal võimalik pöörduda kohtusse ja hageda ettevõtte ülemineku tunnustamist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. AS Oilseeds Trade esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
3. detsembri 2015 määruse tühistamist ning asja saatmist Tartu Maakohtule hagi tagamise avalduse lahendamiseks ja hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei selgu kohtumäärusest, millisel õiguslikul alusel on hagiavaldus jäetud menetlusse võtmata. Kohus viitab kahele sättele, mis näevad ette hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluse (

§ 371

lg 1 p 4 ja § 372 lg 2 p 2), kuid määruses puudub seisukoht, et kohus oleks viidatud norme lahendi tegemisel rakendanud. Seega määrus on sisuliselt motiveerimata ning ei vasta

§ 463

lg 2; § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele; 2) ei ole kumbki viidatud hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus asjas kohaldatav. Olemas ei ole ühtegi kohtulahendit, mis oleks tehtud vaidluses samade poolte (AS Oilseeds Trade ja OÜ Agro NPK) vahel, rääkimata sellest, et kohtulahendi esemeks olev vaidlus oleks olnud sama eseme kohta samal alusel. Hagiavalduses viidatud kohtulahendid on tehtud vaidluses, milles poolteks olid AS Oilseeds Trade ja Taaditare OÜ. Lisaks on erinev ka vaidluse esemeks oleva nõude alus – käesoleva hagi alus on ettevõtte üleminek Taaditare OÜ-lt OÜ-le Agro NPK ning sellest tulenev ettevõttega seotud kohustuste üleminek OÜ-le Agro NPK. Sellele asjaolule ei tuginenud hageja nõue Taaditare OÜ vastu. Seega on varasemate kohtulahenditega võrreldes erinevad nii vaidlevad pooled kui ka nõude alus; 3 3) ei ole ka

§ 371lg 2 p 2 kohaldamise tingimused täidetud.

Hagi on esitatud hageja võlgnikult ettevõtte omandanud äriühingu vastu seaduses sätestatud alusel (VÕS § 182 lg 2). Hagi esemeks on rahaliste kohustuste täitmise nõue. Ilmselgelt ei saa sellistel asjaoludel esitatud nõuet kvalifitseerida mitte hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks esitatud hagiks. Samuti ei ole hageja eesmärki alust lugeda selliseks, millele riik ei peaks andma õiguskaitset. Hageja nõuab kohtu kaudu kostjalt välja raha ning ei saa asuda seisukohale, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada – kui kohus hagi rahuldab, siis kuulub lahend täitemenetluses kostja suhtes täitmisele ja hageja saavutab oma eesmärgi; 4) on Riigikohtu seisukoha järgi kohtul

§ 371

lg 2 p 2 kohaldamisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (3-2-1-151-14; 3-2-1-139-13). Kohtumääruses puuduvad täielikult põhjendused

§ 371

lg 2 p 2 kohaldamise kohta; 5) ei ole asjakohane kohtu seisukoht, et hageja saab ettevõtte üleminekuga seoses oma nõude maksma panna täitemenetluses vastavalt

§ 460lg-le 1 ja TMS § 18 lg-le 1.

Isegi kui hageja saaks tugineda

§ 460

lg-le 1 ja TMS § 18 lg-le 1, peaks hageja oma õiguste maksmapanekuks ikkagi esitama hagi OÜ Agro NPK vastu kohustuse ülemineku tunnustamiseks TMS § 18 lg 3 kohaselt. Hagejal on õigus valida, millist liiki hagiga ta kohtusse pöördub. TMS § 18 lg 3 alusel esitatav tuvastushagi on alternatiivne võimalus hageja õiguse maksmapanekuks, kuid see ei ole käesoleva hagi menetlusse võtmist välistav asjaolu ning ei oleks ka efektiivsem või kohasem meede hageja huvide kaitseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast AS Oilseeds Trade hagi OÜ Agro MPK vastu rahaliste kohustuste täitmiseks, tuleb tühistada ning hagi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
2. Kuigi maakohus on vaidlustatud määruse põhjendustes tuginenud nii

§ 371

lg 1 p-le 4 kui § 371 lg 2 p-le 2, on määruse põhjendustest arusaadav, et hagi menetlusse võtmisest on maakohus keeldunud

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Vastavalt

§ 371

lg 2 p-le 2 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 371

lg 2 p 2 järgi on kohtul õigus seega jätta hagi menetlusse võtmata siis, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu. Hagiavaldusest nähtuvalt nõudis hageja kostjalt rahaliste kohustuste täitmist ning hagi alusena tugines hageja muu hulgas sellele, et kostja on omandanud võlgniku äriühingu, kellelt on kohtulahenditega võlgnevused välja mõistetud. Seega on hageja lisaks kostjalt võlgnevuse väljamõistmisele palunud tuvastada ettevõtte ülemineku, s.o selle, et kostja OÜ Agro MPK on omandanud OÜ Taaditare, ning tuginenud seejuures VÕS § 182 lg-le 2. Ringkonnakohus leiab, et nii rahaliste kohustuste täitmist (võlgnevuse väljamõistmist) kui ettevõtte ülemineku tuvastamist on võimalik nõuda ning maakohtul puudus

§ 371lg 2 p-s 2 sätestatud alus hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.

Maakohtu seisukoht, et ettevõtte ülemineku tuvastamine on võimalik üksnes eraldi kohtusse esitatud hagiga, ei ole õige. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 5