Obsah (10)

§ 76§ 82§ 101§ 113§ 100§ 108§ 103§ 35§ 42§ 34

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagi ese Hagihind Menetlusstaadium Kohtukoosseis Hageja Hageja esindaja Kostja Viljandi kohtu

) § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s.o summas 55 (viiskümmend viis) eurot ja 81 senti.

1. Jätta Osaühing Aktiva Finants hagi põhinõudes sisalduva käsitlustasu nõudes summas 63,91 eurot ning seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes summas 270,06 eurot rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.
4. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
5. Selgitada: 8.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 eurot ning koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s.o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud; 8.2 TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või 1 kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 8.3 TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 8.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Hageja nõue (hagi ese) ja faktilised asjaolud Hageja on 28.09.2015 esitanud kostja vastu nõude tulenevalt AS Tele2 Eesti ja kostja vahel 25.10.2012 sõlmitud telekommunikatsiooniteenusega liitumislepingust nr 2118085 ja samal päeval sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingust nr
7. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja AS Tele2 Eesti poolt pakutavaid kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes pooltevahelist lepingut. Nõue on loovutatud hagejale. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlana 325,87 eurot, millele lisanduvad viivised vastavalt sõlmitud lepingu tüüptingimuste määrale 0,15% võlgnetavalt summalt päevas hageja poolt põhinõude suuruseni vähendatud summani, sh hagiavalduse esitamiseni summas 325,92 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt menetluskuludena tasutud riigilõivu summas 125 eurot ning õigusabikulusid summas 287,60 eurot. Hagi õigusliku alusena viitab hageja

§ 76

lg-le 1,

§ 82

lg-le 1,

§-le 100,

§ 101

lg 1 p-dele 1 ja 6 ja

§ 113lg-le 1.

1. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 16.10.2015 isiklikult allkirja vastu. Kostja hagile vastanud ei ole.
2. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohtu hinnangul tuleb hagi rahuldada osaliselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust 2 tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis
3. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Põhinõudesse puutuvalt märgib kohus, et põhinõue on 262,01 euro ulatuses põhjendatud ja kuulub

§ 76

lg 1,

§ 100

, § 101 lg 1 p-i 1,

§ 108

lg 1 ja

§ 103alusel rahuldamisele.

Põhinõudena ei saa aga käsitleda kostjale 01.04.2013 esitatud arvet (tl 15-15p), mis sisaldab käsitlustasu, summas 63,91 euro nõuet, mistõttu tuleb nõue selles ulatuses jätta rahuldamata. Samuti on kohtu hinnangul lubamatu, et kõrvalnõue on esitatud põhinõude koosseisus. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Sellele osundab ka asjakohane Riigikohtu praktika (sh RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-125-08, p 14; RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10), mille kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi (RKTK 30. oktoober 2013 lahend nr 3-2-1-106-13). Kohtu hinnangul kohtule esitatud tüüplepingu p-s 7.8 (tl 26) sisalduva viivisekokkulepe ja lepingus väikeses kirjas käsitlustasu kokkuleppe (tl 9) puhul tegemist tüüptingimustega

§ 35

mõttes – need on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutatavad tingimused, mille sisu ei saanud kostja lepingut sõlmides mõjutada.

§-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kostja oli lepingut sõlmides tarbija

§ 34

mõttes ning kohus leiab, et pooltevahelises tüüplepingus sisalduv viivis määraga 0,15% põhivõlalt päevas ning käsitlustasu 63,91 euro maksmise kohustust on ebamõistlikult kõrge ja ebaproportsionaalne ning kostjat kahjustav, mistõttu tuleb neid lepingutingimusi pidada tühisteks. Seega jätab kohus käsitlustasu nõude ning seadusjärgset viivist ületava viivisenõude rahuldamata. Kostjale 01.04.2013 esitatud arvest selgub, et sealse nõude põhiosa tuleneb järelmaksust summas 114 eurot. Järelmaksu puhul on tegemist tarbijakrediidiga. Tüüplepingu p-s 7.8 on hageja välja toonud, et tarbijakrediidi puhul lähtutakse viivise arvestamisel

-st sätestatust, mida aga hagiavalduses nõutust ei nähtu. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda kostjalt põhinõudelt 262,01 eurolt viivist

§ 113lõikes 1 sätestatud määras, kuni 25.09.2015 sissenõutavaks muutununa summas 55,81 eurot. Vastavalt Ts

MS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. 3 TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise ulatust silmas pidades poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint kohtunik 4