Obsah (6)

§ 121§ 129§ 118§ 115§ 117§ 126

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2013.a, Tartu Tsiviilasja number 2-06-18078

§ 121rakendamisel, sest kohus on antud sätte kaudu tuvastanud A.

Orro esindusõiguse olemasolu.

§ 121

ei anna alust tuvastada kellegi esindusõigust kui sellist, nimetatud säte reguleerib vaid esindusõigusliku isiku volituste ulatust olukorras, kus esindaja tegutseb teise isiku majandus- või kutsetegevuses; 3) on kohus õigesti leidnud, et A. Orro oli vaadeldaval ajal OÜ Terabait töötaja. OÜ Terabait oli omakorda kostja alltöövõtjaks Narvas asunud ehitusobjektil. Seega võis A. Orro viibida objektil, kuid mitte kostja alluvuses, vaid kostja alltöövõtja töötajana; 4) on kohus ebaõigesti tuvastanud kauba ülemineku. Hageja on esitanud asja materjalide juurde vaid kolm kaupade müügiarvet, mis kõik on ühepoolselt koostatud ja kannavad vaid müüja allkirja. Vaid müüjapoolselt allkirjastatud arvete kaudu ei ole alust tuvastada kauba üleandmist, kogust, vedamist jms. Kohus on leidnud, et kauba üleandmine on tõendatud hageja tunnistajate A. Orro ja K. Heinsaare ütlustega. Vaid hageja taotletud tunnistajate ütlustest ei piisa, et tuvastada tõsikindlalt kostjale müüdud kauba kogused ja kauba üleandmise fakt. Samuti ei anna A. Orro ütlused informatsiooni kauba koguste ja üleandmise kohta. K. Heinsaare ütlustest nähtuvalt peavad hagejal eksisteerima mõlemapoolselt allkirjastatud arve-saatelehed ja iga masina (koorma) kohta eraldi täpsemate andmetega veoseleht, kuid kohtule ei esitatud mitte ühtegi tunnistaja viidatud dokumenti. Samuti on võimalik, et K. Heinsaar on mitmekordselt karistatud isikuna andnud asjas valeütlusi; 5) vaidleb apellant vastu kohtu järeldusele, et kostja ei vaidlustanud arvetel märgitud hindasid ja koguseid. Ka kohtuotsuses on viide kostja väitele, et asjas puuduvad tõendid kauba üleandmise kohta, koguse ja hinna osas. Kohus on sisuliselt lähtunud kauba koguste, hinna ja üleandmise osas hageja ja tema kutsutud tunnistajate ütlustest, sest hageja enda koostatud arved on ka sisuliselt hageja enda seletus. Selliste tõendite alusel nõude rahuldamine seab ohtu käibekindluse, sest vaid kahe kaasatud tunnistaja ja endatehtud arvete kaudu oleks võimalik saavutada positiivne kohtulahend; 6) nõustub apellant kohtu järeldusega, mille kohaselt on kohus lugenud tõendatuks, et OÜ Uus Samm on tarninud kostjale liiva 280 tonni ja killustikku 861 tonni aadressil XXXX. Eelnev näitab, et kostja vastuväide, mille järgi tellis ta objektil liiva/killustikku oma kindlalt tarnijalt, on leidnud kohtu poolt arvestamist.

1. M. Hasbulatov vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant vaielnud vastu kohtu järeldusele, et A. Orro korraldas objektil tööliste tegevust. See tähendab seda, et A. Orro korraldas kostja majandustegevust. Sellega oli A. Orrole antud ka volitus majandustegevuses tavaliste tehingute tegemiseks. A. Orro kinnitas kohtus, et tal oli allkirjaõigus, st ta tegi tavalisi majandustegevuses vajalikke müügitehinguid. Liiva ja killustiku ost hageja käest oli majandustegevuses tavaline tehing, milleks A. Orrol oli kostja volitus olemas. Vale on kostja väide, et A. Orro võis viibida objektidel OÜ Terabait töötajana. Kostja tunnistaja P. Pikk tõendas, et A. Orro korraldas tööd kostja objektidel; 2) on kohus põhjendatult ja seaduslikult lugenud tõendatuks kauba ülemineku tunnistajate A. Orro ja K. Heinsaare ütlustega. Nimetatud isikutel ei olnud mingit põhjust anda valeütlusi. Peale selle oli A. Orro objektil kostjapoolne tööde korraldaja. Tunnistajate ütlustest tulenes ka 5 hageja teenuste kaasamise põhjendatus. Hageja ei saanud esitada K. Heinsaare ja A. Orro allkirjastatud arveid-saatelehti, kuna need saadeti kostja raamatupidamisele; 3) ei nõustu vastustaja kohtu järeldusega, et kostja poolt hagejale 13 600 kr maksmine ei tõenda, et poolte vahel oleks sõlmitud leping liiva ja killustiku tarnimiseks XXX ja XXX tn objektidele. Kostja on ise oma
2. mai 2007 kirjalikus vastuses kinnitanud, et on
3. a hageja teenuseid kasutanud ja muid teenuseid hageja kostjale osutanud ei ole. Hagejale on tasutud liiva ja killustiku müügi eest. Kui hageja oleks osutanud kostjale mingeid muid teenuseid, oleks kostja saanud seda lihtsalt tõendada. Hiljem on kostja asunud väitma, et hagejale on tasutud üldse ekslikult. Seega kostja vastuväited on selles asjaolus vastuolulised; 4) võimaldab

§ 129lg 1 esindusõiguseta teise isiku nimel tehtud tehingu hiljem heaks kiita.

Isegi kui A. Orro sõlmis tehingu esindusõiguseta, siis on kostja hiljem tehingu selle eest tasumisega heaks kiitnud. Järelikult on tal kohustus tasuda ka teiste selle tehingu raames saadud kaupade eest. EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS

1. Tartu Ringkonnakohus tühistas
2. veebruari 2012 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et A. Orrol, kes hageja väitel sõlmis temaga kostja nimel lepingu, ei olnud esindusõigust lepingu sõlmimiseks, mistõttu on leping tühine ja hageja ei saa nõuda lepingu täitmist. A. Orrol ei olnud esindusõigust ka

§ 121lg-te 1 – 3 alusel.

Asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks tehingu heaks kiitnud. Ringkonnakohus leidis, et tõendamata on ka hageja poolt esitatud arvetel märgitud killustiku ja liiva koguste kostjale üleandmine ning vaidluse faktilisi asjaolusid arvestades ei ole ainuüksi tunnistajate ütlustega võimalik kauba üleandmise kohustuse täitmist tõendada.

1. Riigikohus rahuldas
2. oktoobri 2012 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-112-12 M. Hasbulatovi kassatsioonkaebuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus märkis, et asja lahendamiseks on esmalt vaja teha kindlaks, kas kostja on saanud hagejalt liiva ja killustikku. Kolleegium ei nõustunud TsMS § 229 lg 1 ja TsMS § 238 lg 2 tulenevalt sellega, nagu ei saaks kauba kogust ja üleandmist tõendada tunnistajate ütlustega. Ringkonnakohtul tuleb analüüsida, kas kostja oli lepingu sõlmimiseks andnud volituse

§ 118

lg 2 järgi või kiitis esindusõiguseta isiku tehtud tehingu heaks kooskõlas

§-ga

1. Kui ringkonnakohus tuvastab, et leping ei kehti, peab ringkonnakohus kontrollima lepinguväliseid kohustusi reguleerivate sätete kohaldamise võimalikkust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale liiva ja killustiku eest. Hageja (vastustaja) väitel on pooled sõlminud lepingu, sest kostja on esindusõiguseta isiku sõlmitud lepingu ühe arve tasumisega heaks kiitnud, ning ta on kostjale liiva ja killustiku üle andnud. 6 Kostja leiab, et tal ei ole kohustust hageja esitatud arveid tasuda, sest ta ei ole lepingut heaks kiitnud ega kaupa saanud. Seega tuleb asja lahendamiseks esmalt teha kindlaks, kas kostja on saanud hagejalt liiva ja killustikku. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tõendiks mh tunnistaja ütlus. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil, sh dokumentaalsel tõendil, kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Seadusest ega poolte kokkuleppest ei tulene, et füüsilisest isikust ettevõtja poolt oma majandustegevuses kauba üleandmist saaks tõendada üksnes teatud liiki või vormis tõenditega, nt dokumentidega (TsMS § 238 lg 2).
4. Tõenditena liiva ja killustiku üleandmise kohta on asjas esitatud tunnistajate ütlused. Tunnistaja A. Orro poolt maakohtu 23.11.2010.a eelistungil antud ütluste kohaselt tellis tema koos K. Heinsaarega
5. aastal XXX mnt / XXX tn objektile hagejalt liiva ja killustiku veo ning hageja tõi tellitud materjali kohale. Tunnistaja ei mäletanud tagantjärele vastuvõetud kauba täpseid koguseid, kuid märkis, et kogused olid suured ja hageja veetud koormate suuruseks oli 15-16 tonni, MAZ-i koormas poole rohkem. Maakohtu 09.02.2011.a istungil tunnistaja K. Heinsaare antud ütluste kohaselt telliti hagejalt vaidlusalusele objektile killustikku ja liiva ning hageja tõi tellitu alati õigeaegselt kohale. Tunnistaja ütluste kohaselt tarnis hageja 25 koormat killustikku ja 21 koormat liiva või vastupidi. Tunnistaja sõnade kohaselt allkirjastati kauba vastuvõtmisel ka arve-saatelehed, iga koorma kohta koostati dokument A. Orro ja K. Heinsaare allkirjadega. Niisuguseid arvesaatelehti kohtule esitatud ei ole. Lisaks tunnistajate ütlustele on toimikus lk-del 9 ja 10 ka K. Heinsaare ja A. Orro kirjalikud seletused hagejalt liiva ja killustiku tellimise ja vastuvõtmise kohta, kuid ringkonnakohtu arvates ei oma need seletused dokumentaalsete tõenditena lisaks samade isikute poolt tunnistajatena antud ütlustele täiendavat tõendusväärtust.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega (kohtuotsuse lk 10), mille kohaselt on tunnistajate A. Orro ja K. Heinsaare ütlustega tõendatud kauba üleandmine kostjale. Ringkonnakohtu arvates on maakohus tõendeid piisava põhjalikkusega analüüsinud ning kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu sellekohaseid põhjendusi korrata. Apellant (kostja) ei ole esile toonud niisuguseid asjaolusid, mis annaks alust pidada tunnistajate ütlusi vastuolulisteks või ebausaldusväärseteks. Apellant on tuginenud peamiselt väitele, et kauba üleandmise kohta peaksid eksisteerima dokumentaalsed tõendid, sh mõlemapoolselt allkirjastatud arve-saatelehed, millele viitas K. Heinsaar, kuid mida kohtule ei esitatud. Tunnistajate ütluste põhisisu – liiva ja killustiku üleandmist – ei lükka ümber asjaolu, et K. Heinsaare poolt mainitud dokumente kauba üleandmise kohta ei suudetud leida ega kohtule esitada. Tunnistaja K. Heinsaare ütlusi ei muuda tõendina kõlbmatuks ka isiku karistatus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et liiva ja killustiku tellimine OÜ-lt Uus Samm ei tõenda, et hagejalt ei oleks liiva või killustikku tellitud. Maakohus on õigesti märkinud, et tunnistaja P. Pikka ütlustega on lisaks eeltoodule kinnitust leidnud, et lisaks OÜ-le Uus Samm telliti A. Orro eestvõttel liiva ja killustikku veel kelleltki kolmandalt (t I kd lk 118).
7. Kolleegiumi arvates on maakohus toimikus olevate materjalide põhjal ning tõendeid ja esiletoodud asjaolusid kogumis hinnates õigesti tuvastanud hageja poolt kostjale tarnitud liiva ja killustiku kogused. Tunnistaja K. Heinsaare ütlustest lähtudes tarnis hageja kokku 25 7 koormat killustikku ja 21 koormat liiva või vastupidi. Hageja esitatud arvete kohaselt on hageja müünud kostjale liiva 19 tonni ja killustikku 17 tonni. Maakohus asus seisukohale, et erinevus tunnistaja ütluste ja arvetel kajastuvate koguste vahel on seletatav arve nr 80 alusel tasutuga, mille osas hageja nõuet ei esitanud. Seega saab lugeda tõendatuks, et kostjale oli hageja poolt ajavahemikul 15.09.2005 kuni 10.11.2005 Narva linnas XXXX kuni 10 ja XXX 10 kuni 30 objektide ehitusel üle antud liiva ja killustikku hageja arvetel märgitud suuruses, maksumusega 51 300 krooni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
8. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas kostja nimel lepingu sõlminud isikul oli esindusõigus lepingu sõlmimiseks. Vaidlusaluse tehingu tegi kostja nimel A. Orro, kes töötas objektijuhina. Tema tööülesanneteks oli korraldada objektil tööd, mitte aga tellida kaupa ega sõlmida lepinguid. Apellant (kostja) tuginebki asjaolule, et A. Orrol puudus volitus tellida kostja nimel teetöödeks materjali ja sõlmida sellekohaseid lepinguid.

§ 115lg 1 võimaldab teha tehingu esindaja vahendusel.

Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõigus võib

§ 117

lg 2 järgi tuleneda seadusest või selle võib anda tehinguga (volitus).

§ 118

lg 1 kohaselt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Sama paragrahvi teine lõige võimaldab lugeda volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja, talub selle isiku sellist tegevust. Käesoleval juhul ei olnud A. Orrol seadusest tulenevat volitust OÜ Põlva Heakorratööd esindamiseks. Tõendatud ei ole ka see, et OÜ Põlva Heakorratööd oleks andnud A. Orrole volituse enda esindamiseks tehinguga, s.o sellesisulise otsese tahte avaldamise teel,

§ 118lg 1 järgi.

Kohaldamisele ei kuulu majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisusi sätestav

§ 121

, mis reguleerib esindusõiguse sisu ja ulatust olukorras, kus isikul on olemas tehingust või seadusest tulenev õigus teist isikut esindada. 14. Vastavalt

§ 118

lõikele 2 võib lepingu sõlminud isiku volitus tekkida juhul, kui kostja teadis või pidi teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ning talus sellist tegevust, st ei katkestanud ega lõpetanud seda. Selle sätte kohaldamiseks tuleb hinnata, kas kostja teadis või pidi teadma, et A. Orro tegutseb tema esindajana, ja talus A. Orro tegevust. Kostja teadmise ja talumise tuvastamiseks saab mh arvestada, kuidas oli liiva ja killustiku tellimine vaidlusalusel objektil korraldatud ja kas kostja teadis või pidi teadma, et vajadusel tellib kauba A. Orro. Seejuures ei ole oluline, et A. Orro oli teise äriühingu töötaja, nagu väidab kostja. Liiva ja killustiku tellimise korralduse kohta objektil on ütlusi andnud tunnistajad. Tunnistaja A. Orro ütluste kohaselt telliti liiva ja killustikku ka OÜ-lt Uus Samm, kuid tekkis vajadus tellida materjali ka mujalt, kuna OÜ Uus Samm jäi ajahätta. Tunnistaja P. Pikka ütlustest nähtuvalt oli A. Orro tellinud täiendavat liiva ja killustikku (t I kd lk 118 –„Orro oli lõpus seda liiva ja killustikku leidnud ja ütles, et see oli odavam, arved saatis Põlvasse, Uus Sammu arved ei olnud, olid mingid teised arved ja siis panime maksmise kinni […]“). Seega tuleneb tunnistajate ütlustest, et A. Orro tellis faktiliselt töödeks materjali ning seda sõltumata tema ametinimetusest teetööde brigadirina. Lisaks omab kolleegiumi arvates olulist tähendust asjaolu, et vaidlustamata asjaoluna on apellant (kostja, s.o Põlva Heakorratööd OÜ) tasunud vastustajale/hagejale (M. Hasbulatovile) 03.10.2005.a konto väljavõttest nähtuvalt 13 600 krooni selgitusega „Arve nr 80“. See näitab, et hageja ja kostja vahel olid lepingulised suhted ja hilisemad sarnase 8 sisuga suhted (liiva ja killustiku tellimused) ei saanud olla kummalegi poolele iseenesest üllatuslikud. 15. Ringkonnakohus leiab eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates, et kostja oli teadlik asjaolust, et A. Orro on tellinud hagejalt tema nimel liiva ja killustikku, ning kostja on A. Orro sellekohast tegevust ka talunud. Kuna kostja ühe arve hagejale tasus, oli hagejal mõistlikult alust uskuda, et esindajana tegutsevale A. Orrole on antud volitus ka täiendavate samalaadsete tehingute tegemiseks. Samuti annavad tunnistaja P. Pikka poolt antud ütlused alust järelduseks, et kostja oli A. Orro poolt tehtud tehingutest (s.o hagejalt liiva ja killustiku tellimisest) teadlik ning esialgu kostja neid tellimusi ka aktsepteeris, mida näitab arve nr 80 tasumine. Asja materjalidest ei nähtu ega ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks A. Orro sellekohase tegevuse katkestanud või muul viisil sellesse sekkunud. Tunnistaja P. Pikka ütluste kohaselt lõpetati ühel hetkel arvete maksmine, kuid tehingust tulenevate kohustuste täitmisest keeldumine ei ole iseenesest veel käsitatav tahteavaldusena volituse tagasivõtmiseks (

§ 126lg 1).

Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et A. Orrol oli õigus kostja (apellandi) nimel tellida hagejalt (vastustajalt) liiva ja killustikku

§ 118lg 2 kohaselt tekkinud volituse alusel.

Maakohtu käsitlus A. Orrol esindusõiguse olemasolust või selle tekkimise alusest on kohati vastuoluline, kuid see ei ole viinud kohut ebaõigetele järeldustele ega toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist. A. Orrol esindusõiguse olemasolu küsimuses tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta, võttes arvesse ringkonnakohtu otsuse põhjendustes märgitut. 16. Kuna ringkonnakohus asus seisukohale, et A. Orrol oli õigus teha apellandi nimel vaidlusalune tehing (s.o tellida liiva ja killustikku hageja esitatud arvetel näidatud mahus), puudub vajadus kontrollida tehingu kehtivust

§ 129alusel.

Samuti puudub vajadus hinnata, kas hageja nõue kuuluks rahuldamisele lepinguväliseid kohustusi reguleerivate sätete, sh käsundita asjaajamise normide (VÕS §§ 1018 – 1023) alusel. 17. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud jätta apellandi (OÜ Põlva Heakorratööd) kanda, kuna muutmata jääb maakohtu 21.03.2011.a otsus, millega hagi rahuldati täielikult. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 9