KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2013.a, Tartu Tsiviilasja number 2-11-2

§ 1047

lg-st 3 võib kostja vastutusest vabaneda, kui tal oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Hageja nõue avaldada andmete ümberlükkamine ajalehes „Põhjarannik“ ei ole põhjendatud, kuna valimisliidu Reaalsus poolt välja antav infoleht ei ole ühekordne, vaid vajadusel antakse selle kaudu valijatele informatsiooni ka edaspidi. Aseri vallal on lisaks oma perioodiliselt ilmuv ajaleht, mille kaudu saab valla elanikele informatsiooni edastada. Maakohus tegi pooltele 27.10.2011 kohtuistungil ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Pakutava kompromissi sisuks oli kostjate poolt Aseri vallalehes Viru Maakohtu 2-09-48056 resolutsiooni avaldamine, mida kostjad tegid. Hageja esitas 12.12.2011 hagist loobumise avalduse. Pooled ei jõudnud kokkuleppele, kas kostjate poolt kohtuotsuse resolutsiooni avaldamine oli käsitletav kompromissi või nõude täitmisena. Tulenevalt poolte erimeelsustest, ei olnud maakohtul võimalik kompromissi määrusega kinnitada. Hageja loobus 02.05.2012 enda 12.12.2011 esitatud hagist loobumise avaldusest. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus jättis Sergei Arefjevi hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt reguleerib kehtivas õiguses valimisliitude tegevust kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS). KOVVS § 311 lg 1 kohaselt on valimisliit 3 hääleõiguslike Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanike moodustatud seltsing, mis on moodustatud kirjaliku lepingu alusel ja mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine kohaliku omavalitsuse tasandil. KOVVS § 311 lg 4 p 3 kohaselt tuleb seltsingulepingus määrata vähemalt kaks valimisliitu juhtima õigustatud isikut. MTÜS § 2 lg 2 kohaselt ei ole mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse, juriidilised isikud ja neile kohaldatakse seltsingute kohta sätestatut. Sellise ühenduse nimel tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud isiklikult ja solidaarselt. Seltsingul puudub tsiviilprotsessivõime. Seltsinglastel on võimalik anda seltsingu juhtimise õigus ühele või mitmele seltsinglasele üle seltsingulepinguga. Sellisel juhul teeb tehinguid seltsingut juhtima õigustatud isik, kellel on volitus esindada teisi seltsinglasi suhetes kolmandate isikutega. Maakohtu põhjenduste kohaselt lasub kostjatel vastutus õigusvastase käitumise korral. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on üldtuntud seisukoht, et faktiväite õigsust saab hinnata selle avaldamise seisuga. Kuna faktiväide infolehes avaldati 2010 oktoobris ning Viru Maakohtu otsus asjas nr 2-09-48056 jõustus 11.12.2010, st 2 kuud hiljem, siis oli hageja avaldamise hetkel võlglane ning faktiväide õiguspärane. Hageja ei ole kahju hüvitamise nõudega pöördunud fakti algallika tekitaja OÜ Aseri Kommunaal poole. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Hageja Sergei Arefjev esitas Viru Maakohtu 29.10.2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja palus maakohtu otsuse tühistamist ning asjas uue otsuse tegemist, millega rahuldataks hageja hagi ning jäetaks menetluskulud kostjate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on Viru Maakohus rikkunud nii menetlus- kui materiaalõiguse norme ega pole oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud; 2) pole kohus kohtuotsuses viidanud ühelegi tõendile ega põhjendanud seisukohta, et hageja oli 2010 oktoobris võlglane OÜ Aseri Kommunaal ees. Hageja esitas Viru Maakohtu jõustunud kohtuotsuse, millest nähtuvalt ei ole hageja olnud võlgnik mitte ühegi kuupäeva seisuga. Kohus on ajanud segamini hageja suhtes toimunud kohtumenetluse võlgnevuse väljamõistmiseks asjaoluga, et hageja on võlgnik; 3) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 422 lg 8 nõudeid. Kohus on otsuses esitanud õigusliku põhjendusena, et „Selline seisukoht on üldtuntud“. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, mitte seisukohta ning üldtuntud asjaolu korral pole seda vaja tõendada. Seisukohta ei saa pidada üldtuntuks, eriti veel kohtu poolt. Kohus peab oma seisukohtasid põhjendama; 4) on kohus põhjendamatult viidanud, nagu hageja oleks pidanud pöörduma hagiga fakti algallika tekitaja OÜ Aseri Kommunaal vastu. Vale faktiväite avaldasid kostjad, seega on vastustajad sellise faktiväite ümberlükkamise hagi osas ainuõiged ja võimalikud kostjad.
3. Vastustaja Riho Kutsar vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on vastustajad täitnud Viru Maakohtu 27.10.2011 istungil kokkulepitud menetluse lõpetamise tingimused, kuid vastustajale arusaamatutel põhjustel on apellandi esindaja palunud hagist loobumise kinnitamata jätta; 2) ei ole dokumentaalselt tõestatud vastustaja seost artikli kirjutamise ja andmete avaldamisega ning Riho Kutsar ei ole artiklit kirjutanud ega trükist levitanud; 4 3) esindasid vastustajad küll valimisliitu
4. a volikogu valimistel valimisdokumentide esitamisel valimiskomisjonile, kuid sellega ei laiene nendele automaatselt vastutus edaspidise, valimisliidu nimel, isikuliselt tõendamata tegevuse eest, kuna sellekohast lepingut pole sõlmitud ega seaduslikult pole seda reguleeritud.
5. Hageja esitas 02.09.2013 täiendavad seisukohad, mille kohaselt: 1) on ebaõige maakohtu väide, et hagi on esitatud valede isikute vastu, kuna hageja oleks pidanud pöörduma kohtusse OÜ Aseri Kommunaal vastu. Riigikohus on 09.01.2013.a. otsuse nr 3-2-1-166-12 punktis 13 asunud seisukohale, et avaldamine

1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on seega isik, kes teeb andmed kolmandale isikule teatavaks. Avalikkusele esitasid valed faktiväited kostjad, mitte OÜ Aseri Kommunaal, ning seega on hagi esitatud õigete isikute vastu. 2) on ebaõige vastustaja Riho Kutsari poolt 30.08.2013.a. esitatud seisukoht, et tema seost artikli kirjutamise ja andmete avaldamisega pole dokumentaalselt tõestatud. Kostjad on 08.10.2012.a. esitanud maakohtule 10 isiku poolt allkirjastatud dokumendi, millega need isikud kinnitavad, et nemad ühiselt otsustasid ja organiseerisid infolehe välja andmise (tl 147). Sellele kinnituse on allkirjastanud ka kostjad. Seega on mõlemad kostjad kirjalikult kinnitanud, et nemad on infolehe koostamise ja levitamisega otseselt seotud. Kas hageja esitas hagi kõigi 10 isiku või ainult kahe vastu, on hageja valik, kuna tegemist on solidaarselt vastutavate isikutega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus, millega rahuldada Sergei Arefjevi hagi Urve Takjase ja Riho Kutsari vastu kostjate poolt avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Ringkonnakohus tuvastab, et Urve Takjas ja Riho Kutsar on avaldanud Sergei Arefjevi kohta ebaõigeid andmeid, mille kohaselt Sergei Arefjev on Aseri Kommunaalile võlgu 18 339,90 krooni. Sellest lähtudes kohustab ringkonnakohus Urve Takjast ja Riho Kutsarit solidaarselt hüvitama Sergei Arefjevile käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni avaldamise kulud kuni 800-le Aseri valla elanikule summas kuni 304 (kolmsada neli) eurot. Sergei Arefjevi taotlusel määrab ringkonnakohus kindlaks kohtuotsuse täitmise korra järgmisel viisil: Urve Takjas ja Riho Kutsar on solidaarselt kohustatud Sergei Arefjev’ile hüvitama kuni 304 (kolmsada neli) eurot Sergei Arefjev’i poolt Eesti Posti arve/kviitungi esitamisel kuni 800 Plussümbriku ostmise kohta.
2. Hagi on esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

§ 1047lg 4 alusel.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et valimisliit Reaalsus avaldas 2010.a oktoobris infolehe, milles oli esitatud tsitaat: „Sergei Arefjev, kellele kuulub kinnisvara aadressil XXX on Aseri Kommunaalile võlgu 18 338, 90…“. Tsitaat avaldati infolehe teise lehekülje alguse esimeses lõigus, mis kannab pealkirja: „Kas Aseri valda peaksid juhtima inimesed, kes ise seadusi ei täida ja elavad teiste elanike arvel?“. 9. Ringkonnakohus analüüsib esmalt, kas avaldatu rikkus hageja isiklikke õigusi

§ 1046ja § 1047 lg 1 mõttes.

Isiku au teotamine ja maine kahjustamine on võimalik nii ebakohase väärtushinnangu (

§ 1046

lg 1) kui ka ebaõige asjaolu õigusvastase avaldamisega (

§ 1047lg 2).

5 Faktiväitena saab käsitleda isiku kohta mistahes andmeid sisaldavat lauset. Sellised väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Kui isiku mainet kahjustavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama lauset (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-11-04 p 10 ja 3-2-1-166-12 p 12). Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja võlgnevust puudutava infolehes avaldatud tsitaadi näol tegemist faktiväitega ja mitte väärtushinnanguga. Asjaolu, kas isik on teisele isikule võlgu, s.o isikute vahel on võlasuhe, millest tulenevad kohustused on muutunud sissenõutavaks, on võimalik kontrollida ning võlasuhte olemasolu või puudumist ka kohtumenetluses tõendada.

1. Poolte vahel on vaidlus selleks, kas infolehe avaldamise hetke seisuga 2010 oktoobris oli tegemist ebaõige faktiväitega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et infolehe avaldamise hetkel sai hagejat käsitada võlglasena ning esitatud faktiväited olid seega tõepärased. Infolehe avaldamise hetkel oli käimas kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-09-48056 OÜ Aseri Kommunaal hagis Sergei Arefjev’i vastu võlgnevuse nõudes summas 18 338,92 krooni.
2. detsembril 2010.a jõustus selles tsiviilasjas Viru Maakohtu 29.09.2010.a otsus, millega OÜ Aseri Kommunaal hagi Sergei Arefjev’i vastu jäeti rahuldamata. Infolehe avaldamise hetkeks ei olnud teada, kas hageja võimalik võlgnevus OÜ Aseri Kommunaal ees leiab kohtumenetluses tõendamist või mitte. Seetõttu puudus kostjatel alus käsitada hagejat võlgnikuna ning esitleda tõe pähe faktilist laadi asjaolusid, mille tõele vastavus oli kohtumenetluses vaidluse all. Kolleegium leiab, et kohtumenetluse toimumine võlgnevuse olemasolu üle viitab iseenesest sellele, et võlgnevuse olemasolu on vaieldav, ning enne asjas tehtava kohtulahendi jõustumist ei ole menetlusosaliste väited ega seisukohad veel kinnitust leidnud.
3. Tulenevalt asjaolust, et hageja on esitanud hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

§ 1047

lg 4 alusel, puudub vajadus tuvastada, kas ebaõiged andmed on avaldatud õigusvastaselt või mitte.

§ 1047

lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Ebaõigete andmete avaldamise õiguspärasuse tuvastamisel puudub mõistlik õigustus jätta need kehtima (vt ka Riigikohtu seisukoht otsuses nr 3-2-1-17-05). Ümberlükkamise kohustus on seaduses sätestatud objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Kuna tsiviilasjas nr 2-09-48056 tehtud jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et hagejal puudus kostjate osalusel avaldatud infolehes viidatud võlgnevus OÜ Aseri Kommunaal ees, oli tegemist hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega ning põhjendatud on hageja nõue nende andmete ümberlükkamiseks. 12. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on esitanud hagi õigete kostjate vastu. Kostjad on seisukohal, et pole võimalik tuvastada konkreetset vaidlusaluse tsitaadi avaldajat. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus analüüsis valimisliidu õiguslikku olemust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 311 lg 1 kohaselt on valimisliit hääleõiguslike Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanike moodustatud seltsing, mis on moodustatud kirjaliku lepingu alusel ja mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine kohaliku omavalitsuse tasandil. MTÜS § 2 lg 2 kohaselt ei ole mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse, juriidilised isikud ja neile kohaldatakse seltsingute kohta sätestatut. Sellise ühenduse nimel tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud isiklikult ja solidaarselt. Eeltoodust järelduvalt 6 on valimisliit käsitletav seltsinguna ning valimisliidule kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Ka

§ 595kohaselt vastutavad eelduslikult seltsinglased kolmanda isiku ees solidaarselt.

Käesoleval juhul on valimisliit Reaalsus liikmed esitanud Viru Maakohtule avalduse, mille kohaselt osalesid vaidlusaluse ajalehe koostamisel ja väljaandmisel valimisliidu liikmed kollektiivselt (tl 147). Viidatud avaldusel on kümne valimisliidu liikme allkirjad, sealhulgas ka kostjate Riho Kutsari ja Urve Takjase omad. Eeltooduga on tõendatud, et kostjad on infolehe koostamisel ja väljaandmisel osalenud. 13. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajate seisukohaga, et ebaõigete andmete avaldamise eest saab vastutada ainult konkreetse artikli autor. Avaldamisena

§ 1047tähenduses on käsitatav andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine.

Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kui andmed avaldatakse trükiväljaandes, siis võib avaldajaks olla ka andmeid trükiväljaandele edastanud isik. Käesoleval juhul on kohtumenetluse käigus välja selgitatud, et valimisliit Reaalsus otsustas kollektiivselt koostada hageja kohta ebaõigeid andmeid avaldava infolehe ning tasus selle infolehe trükkimise eest. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et tulenevalt valimisliidu liikmete solidaarsest vastutusest on hagi õigustatult esitatud kostjate vastu. Valimisliidu liikmed vastutavad ebaõigete andmete ümberlükkamise eest solidaarselt

§ 65

mõttes.

§ 65

näeb ette, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Õigustatud isikul ei ole kohustust esitada oma nõuet korraga kõigi solidaarvõlgnike vastu ning ta võib esitada nõude omal valikul ühe või mitme solidaarvõlgniku vastu. Käesoleval juhul on hageja esitanud hagi kahe valimisliidu liikme vastu, kes vastutavad teiste liikmetega solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt on kostjad Urve Takjas ja Riho Kutsar kohustatud lükkama ümber hageja Sergei Arefjev’i kohta valimisliidu Reaalsus infolehes avaldatud ebaõiged andmed, mille kohaselt hageja võlgnes Aseri Kommunaalile 18 338,90 krooni. 14. Hageja taotles kostjate poolt avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ajalehes „Põhjarannik“ avaldatava selgitusega. Ringkonnakohus leiab, et niisugusel viisil ebaõigete andmete ümberlükkamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud ega kohane.

§ 1047

mõtte kohaselt peab andmete ümberlükkamine toimuma võimalikult samal kujul ja viisil kui andmete esialgne avaldamine. Üldjuhul saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati. Väljaanne, kus ebaõiged andmed tuleb ümber lükata, peaks olema võimalikult samaväärse levialaga, nagu oli väljaanne, kus need ebaõiged andmed olid avaldatud. Käesoleval juhul on ebaõiged faktiväited hageja kohta avaldatud valimisliidu poolt koostatud ja trükkida lastud 800-eksemplarilise tiraažiga infolehes, mida levitati Aseri valla elanikele postkasti paigutamise teel. Seevastu ajaleht „Põhjarannik“ on ülemaakonnalise levikuga ajaleht, mille tiraaž ja levik ületavad olulisel määral üksnes Aseri valla elanikkonda. Ringkonnakohtu arvates puudub põhjendus kohustamaks kostjaid lükkama ümber hageja kohta ebaõigeid andmeid väljaspool Aseri valla piire.

1. Hageja ei ole esitanud taotlust kohustada kostjaid lükkama ebaõiged andmed ümber Aseri valla lehes, mistõttu ei ole kohtul võimalik nõuet sellisel kujul rahuldada. Alternatiivina ajalehes „Põhjarannik“ selgitava teksti avaldamisele on hageja taotlenud kohustada kostjaid hüvitama hagejale asjas tehtava kohtuotsuse resolutsiooni avaldamise kulud kuni 800 Aseri valla elanikule summas kuni 304 eurot. Hüvitamise aluseks on hageja poolt kostjatele Eesti Posti arve/kviitungi esitamine kuni 800 Plussümbriku ostmise kohta. 7
2. Ringkonnakohus märgib esmalt, et toimikus oleva Aseri valla lehe nr 6,

§ 1047lg-s 4 sätestatule.

Nimetatud sätte kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjate avaldatud faktiväidete tõendamatust kinnitava kohtuotsuse või selle osa avaldamist kostja kulul. Avaldamise kulude hüvitamise viisi ja korra saab kohus TsMS § 445 lg-te 1 ja 5 alusel kohtuotsuses kindlaks määrata selliselt, et kostjad hüvitavad hagejale kulud vastavalt kuludokumentidele, kuid mitte üle kohtu määratud rahasumma (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-161-05 p 14). Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt soovib hageja edastada ebaõigeid andmeid kummutava info Aseri valla elanikele posti teel, kusjuures taotletud on üksnes postikulude (riigisiseste lihtkirjade saatmise) hüvitamist Eesti Posti hinnakirja alusel, mitte aga trüki-, paljundus- vm sellelaadsete kulude hüvitamist. Kostjad ei ole menetluses kulude hüvitamise kõnealuse viisi või maksumuse osas vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole hageja esile toonud, et võrreldes hagi esitamise ajaga oleksid postiteenuse hinnad tõusnud. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et kostjaid tuleb kohustada hüvitama hagejale ebaõigete andmete ümberlükkamisega seotud kulud vastavalt kuludokumentidele (Eesti Posti arve/kviitung kuni 800 Plussümbriku ostmise kohta), kuid mitte enam kui 304 eurot. Ringkonnakohus peab vajalikuks viidata, et

§ 69

alusel võib kostjatel olla eelnimetatud kulude hüvitamise osas osaline tagasinõue ülejäänud solidaarvõlgnike, s.o valimisliidu Reaalsus liikmete, vastu.

1. TsMS 173 lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtul muuta maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 8 Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades oleks ebamõistlik ja ebaõiglane jätta kõik asjas kantud menetluskulud täies ulatuses kostjate (vastustajate) kanda. Asja materjalidest nähtuvalt pidas hageja ise oma õiguste kaitseks piisavaks kostjate poolt Aseri valla lehes tsiviilasjas nr 2-09-48056 tehtud kohtuotsuse resolutsiooni avaldamist, mida kostjad ka tegid. Kostjad on seega üles näidanud soovi lahendada vaidlus kokkuleppel ning astunud konkreetseid samme hagejale osaks saanud ebaõigluse heastamiseks. Eeltoodust lähtuvalt peab ringkonnakohus õiglaseks jätta hageja (apellandi) menetluskulud 50 % ulatuses tema enda kanda ja 50 % ulatuses kostjate kanda solidaarselt. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
2. Apellatsioonkaebuse esitamisel on apellant tasunud riigilõivu summas 250 eurot. Riigilõivuseaduse Lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2000 eurot tasuda riigilõivu summas 225 eurot. Seega on apellant tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 1 alusel on apellandil õigus taotleda talle enam tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 105 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 9