Obsah (4)

§ 101§ 102§ 108§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-12-

) § 97 p-st 1 ja § 100 lg-st 2 tulenevalt on hagejad õigustatud saama kostjalt elatist. Laenu- ja kindlustuslepingutega võetud kohustuste täitmist ei saa lugeda elatise tasumiseks lastele, kuna nimetatud summad ei ole läinud laste vajaduste katteks tehtavateks kulutusteks. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks luges kohus kostja tasutud summadest elatisemakseteks E. Õ. kantud 307 eurot ning kulutused kaabeltelevisiooni, elektri ja interneti eest, sest nimetatud kulutused on tehtud seoses laste eluruumi kulude ning laste vajadustega, ja lasteaiamaksu. Seega on kostja alates pere juurest lahkumisest, s.o alates 13.06.2012, maksnud lastele elatist kokku 380,20 eurot, mis on enam kui kolmekuulise perioodi kohta ilmselgelt ebapiisav. Kostja töötab OÜ-s MP & Puitmeister. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et talle makstud keskmine töötasu perioodil juuli – september 2012 on 485,10 eurot. Hagejate seaduslik esindaja väitis kohtuistungil, et kostja töötasu on suurem, kuid ei suutnud väidet tõendada. Samas on laste ülalpidamiskohustus ka hagejate seadusliku esindajal, kes üldse ei tööta ning mõistlikku põhjendust sellele ei esitanud. Ka hagejate ema peab täitma omapoolset ülalpidamiskohust laste suhtes. 3 Kohus leidis, et antud juhul esineb mõjuv põhjus vähendada kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud alammäära, mis on tulenevalt

§ 101lg-st 1 alates 01.01.2012.

a 145 eurot kuus. Arvestades kostja sissetulekut, mis on keskmiselt 485,10 eurot kuus, jääks kostja lastele seadusega ettenähtud alammäära ulatuses elatise maksmisel (s.o kolmele lapsele kokku 435 eurot kuus) ise väga raskesse majanduslikku seisu.

§ 102

lg 2 mõtte kohaselt peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. See tähendab, et elatise arvestamisel tuleb jagada kostja keskmine sissetulek kostja ning kolme lapse vahel võrdselt. Sellise arvestuse alusel kujuneb ühele lapsele makstava elatise suuruseks 121 eurot kuus. Kostja oli valmis jätkama kohustuste täitmist kaabeltelevisiooni ettevõttele ja internetiteenust pakuvale ettevõttele – kokku igakuiselt (7,99 + 15,34) 23,33 eurot, mis tuleb rahas tasutavast elatisest maha arvestada. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt iga hageja kasuks välja elatise 114 eurot kuus. Nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt enne hagi esitamist alates 13.06.2012 on

§ 108alusel põhjendatud.

Kostja ei täitnud sel perioodil laste ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ja elatis tuleb seega välja mõista alates 13.06.

1. Elatise võlgnevuse välja arvestamisel tuleb juhinduda asjaolust, et elatis lapse kohta ilma muude kohustusteta (lepingulised maksed 23,33 eurot) on 121 eurot ning et enne lahendi tegemist on kostja kandnud kulusid ja tasunud rahas 380,20 eurot. Tasumata elatise suuruseks lahendi tegemise seisuga on seega 1676,80 eurot (363 eurot perioodil 13.06.-03.12.2012 = 2057 – 380,20). Sotsiaalkindlustusameti teatisest nähtub, et hagi tagamise määruse alusel on määratud hagejatele elatisabi perioodi 12.09.2012 kuni 10.12.2012 eest kogusummas 863,10 eurot. Tulenevalt elatisabi seaduse § 10 lg-st 1 tuleb tagasiulatuvalt väljamõistetavast elatisest maha arvestada hagejatele riigi poolt elatisabi korras makstu. Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks perioodi 13.06.2012 kuni 03.12.2012 eest välja mõista elatis (1676,80 – 863,10) 813,70 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. M.L. , R.L. ja R.L. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu
3. detsembri 2012 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsusega elatise väljamõistmist summas 145 eurot kuus ühe lapse kohta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei saa nõustuda elatise vähendamisega 145 eurolt lapse kohta 114 euroni lapse kohta kuus, kuna kostja töötab OÜ-s MP & Puitmeister ning tema netotöötasu oli septembris, oktoobris, novembris ja detsembris suurem, kui kohtuotsuses kostja töötasudena toodud summad.
4. R.L. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb maakohtu otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole kostjal võimalik nõutud summas elatist maksta. Kohus on hinnanud igakülgselt kõiki tõendeid ning kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
5. 04.02.2013 esitatud täiendavates seisukohtades märgivad apellandid, et otsuses märgitu kohaselt tasub kostja igakuuliselt kaabeltelevisiooni eest 7,99 eurot ja internetiteenuse eest 15,34 eurot. Internetiteenus maksab 6 eurot kuus juba alates 11.09.
6. Samuti kavatseb kostja oma elukohta muuta ning ei ole kindel, kas ta on pärast seda veel nõus nimetatud teenuste eest tasuma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas on apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale esitanud hagejad ning nad taotlevad maakohtu otsuse tühistamist nende kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas ja elatise väljamõistmist summas 145 eurot kuus ühe lapse kohta. Eelnevast tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas esineb

§ 102

lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära.

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Maakohus leidis põhjendamatult, et R.L. varaline seisund võimaldab tal maksta elatist lapse kohta üksnes 121 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et R.L. varaline seisund võimaldab maksta elatist lapse kohta 145 eurot kuus. Sellest tulenevalt teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ning mõistab R.L. lt välja elatise lapse kohta kuus 145 eurot. Ühtlasi muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 ja p 5 seoses maakohtu poolt R.L. lt väljamõistetava elatise määra tühistamisega.
2. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 4 ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et võimalik on teha käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelepärimine. TsMS § 230 lg 5 kohaselt kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul nõuda asjakohast teavet muu hulgas Maksu- ja Tolliametilt. Maakohus lähtus kostja sissetuleku kindlakstegemisel üksnes kostja esitatud konto väljavõttest (t.l 31), mille kohaselt oli kostja keskmine töötasu perioodil juuni-september
3. a keskmiselt 485,10 eurot kuus. Maakohtu istungil esitas hagejate esindaja vastuväite (t.l 44) kostja keskmise töötasu suuruse kohta. Maakohus jättis hagejate esindaja vastuväite arvestamata ning rikkus sellega TsMS § 351 lg-s 1 sätestatud kõigi asjaolude väljaselgitamise kohustust. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja samuti sellele, et tema arvates on kostja töötasu suurem. Ringkonnakohus nõudis TsMS § 230 lg 5 alusel Maksu- ja Tolliametist teavet R.L. maksustatava tulu kohta
4. a. Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtuvalt oli R.L. maksustatav netotulu perioodil jaanuar-november
5. a 590,36 eurot kuus. Seega ei kajasta kostja esitatud konto väljavõte perioodi juuni-september
6. a kohta täielikku teavet tema sissetulekute kohta ning ringkonnakohus lähtub Maksu- ja Tolliameti esitatud tõendist.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt

§ 102

lg 2 esimesele ja teisele lausele vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Ringkonnakohus leiab, et kostja netosissetulek 590,36 eurot kuus võimaldab maksta hagejatele elatist 145 eurot kuus (590,36:4=147,59) ning hagejate nõue on põhjendatud. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liige väike. 5 10.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Nimetatud sättest tuleneb, et ülalpidamiskohustust täidetakse reeglina raha perioodilise maksmisega ning üksnes mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt

§ 100

lg-s 3 märgitust võivad vanemad omavahelisel kokkuleppel muu hulgas kindlaks määrata, missugusel viisil tuleb ülalpidamist anda. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja tuginenud ega maakohus tuvastanud mõjuvat põhjust, mis andnuks maakohtule aluse jätta kostjalt välja mõistmata elatise ühe lapse kohta 7 eurot kuus. Kostja on küll kinnitanud, et ta on nõus jätkama kaabeltelevisiooni- ja internetiteenuse eest tasumist kokku 23,33 euro ulatuses kuus, kuid kohtuistungi protokollist (t.l 44) ei nähtu, et hagejate esindaja ja kostja oleksid selles osas kokkuleppe sõlminud. Apellatsioonimenetluses on apellant seadnud kahtluse alla kostja poolt kaabeltelevisiooni- ja internetiteenuse eest edasise tasumise. Eelnevat arvestades on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostja poolt kaabeltelevisiooni- ja internetiteenuse eest makstav summa 23,33 eurot kuus tuleb kostja poolt rahas makstavat elatisest maha arvata. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuna maakohus ei ole kostja poolt kaabeltelevisiooni- ja internetiteenuse eest makstavat summat 23,33 eurot kuus resolutsiooniga lahendanud, siis ei oleks selles osas ka kostja eelmärgitud kohustus sundkorras täidetav. 11. Maakohus on kohaldanud õigesti

§ 108ning leidnud, et kostjalt tuleb elatis välja mõista alates 13.06.2012.

a. Samas on maakohus ebaõigesti nimetatud perioodi (13.06.2012-03.12.2012) eest elatise summa kindlaksmääramisel lugenud kostja poolt ülalpidamiskohustuse täidetuks summas 380,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et ülalmärgitud perioodil on kostja täitnud ülalpidamiskohustust summas 307 eurot ning selles osas tuleb kostjalt

§ 108alusel väljamõistetavat summat vähendada.

Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et kostja on võimeline maksma elatist lapse kohta 145 eurot kuus, siis

§ 108

järgi väljamõistetava elatise summa kindlaksmääramisel tuleb lähtuda elatise summast 145 eurot kuus lapse kohta. Perioodi 13.06.2012-03.12.2012 eest tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista kokku 2171 eurot: - 13.06.2012-30.06.2012 (18 päeva eest) 3x87 eurot, kokku 261 eurot; - juuli-november 2012 5x145x3=2175 eurot; - 01.12.2012-03-12.2012 (3 päeva eest) 3x14 eurot, kokku 42 eurot; kõik kokku 2478 eurot. - kostja poolt täidetud ülalpidamiskohustus 307 eurot (2478-307=2171).

1. Maakohus on õigesti märkinud, et Elatisabi seaduse § 10 lg 1 järgi läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses. Seetõttu tuleb tagasiulatuvalt väljamõistetavast elatisest 2171 eurot maha arvata hagejatele riigi poolt elatisabi korras makstud 863,10 eurot (2171-863,10=1307,90) ning kostjalt tuleb välja mõista perioodi 13.06.2012-03.12.2012 eest 1307,90 eurot.
2. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ning seetõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja