Obsah (6)

§ 84§ 48§ 49§ 6§ 114§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-11-178

§ 84lg-st 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Kohus leidis, et käesoleva tsiviilasja menetlemist ei mõjuta maakohtu menetluses olnud tsiviilasi nr 2-05-16746, milles kohus jättis rahuldamata Y. Sapunova (hageja) hagi GÜ Jõekallas (kostja I) vastu juhatuse 08.05.2005 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei saa kohus mitu korda menetleda vaidlust samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tegemist samade pooltega (tsiviilasjas 2-05-16746 oli ei olnud pooleks kostja II), sama esemega (tsiviilasjas 2-05-16746 oli vaidluse esemeks juriidilise isiku organi otsuse kehtetus, praeguses tsiviilasjas liikmesuse kuuluvus) ega sama alusega (tsiviilasjas 2-05-16746 oli hagi aluseks juhatuse otsuse mittevastavus põhikirjaga, praeguses tsiviilasjas kehtiva käsutuse puudumine). Kohus leidis, et kuigi garaažiühistu juhatus võis 08.05.2005 teha otsuse hageja ühistust välja arvata, ei olnud sellise otsuse tegemine enam juhatuse pädevuses ning otsus oli vastuolus seadusega. Seega oli tegemist tühise otsusega, mis ei oma mingeid õiguslikke tagajärgi ning mida ei pea täitma. Kohus tuvastas, et hageja ei ole kuni käesoleva ajani kaotanud faktilist valdust oma omandi üle. Hooneühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt mõistetakse liikmesuse all hooneühistu liikmeks olekuga kaasnevaid liikme õigusi ja kohustusi.

§ 48

kohaselt on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Hooneühistu liikmesus on ese, aga mitte asi.

§ 49

lg 2 kohaselt kohaldatakse seaduses sätestatud juhtudel õigusele asja kohta sätestatut. Puuduvad õigusnormid, mis sätestaksid, et liikmesuse võõrandamisel või omandamisel kohaldatakse liikmesusele asja kohta sätestatut.

§ 6

kohaselt antakse õigused ja kohustused üle üleandmise tehinguga (käsutustehing).

§ 114

sätestab, et kui õigustamata isik on eset käsutanud, on käsutus kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek; kui õigustamata isikul ei olnud eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub tema poolt eseme käsutamine kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse heaks. 3 Kohus tuvastas, et GÜ Jõekallas, kes Y. Sapunova liikmesust käsutas, ei olnud selleks õigustatud, kuna käsutuse esemeks olev õigus – GÜ liikmesus – ei kuulunud mitte kostja I-le, vaid hagejale. Kohus veendus, et asjas puuduvad täielikult tõendid, mis kinnitaksid hageja eelnevat nõusolekut liikmesuse käsutamiseks või käsutuse hilisemalt heakskiitu. Kohus oli seisukohal, et kostja I poolt sooritatud liikmesuse võõrandamine kostja II-le ei ole seaduslik ega kehtiv tehing, tal puuduvad kehtiva käsutuse tagajärjed, mistõttu liikmesus ei ole kostja II-le üle läinud. Kohus tugines ka Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-110-11 (p 14) ja nr 3-2-1-164-05 (p 11) toodud seisukohtadele. Heauskse omandamise korral võib õigustatud isik kaotada oma õigused ka juhul, kui kehtiv käsutus puudub. Heauskne omandamine on võimalik kinnisasjade puhul AÕS § 561 alusel (tuginedes kinnistusraamatule), vallasasjade puhul asjaõigusseaduse § 95 alusel (tuginedes sellele, et asi oli võõrandaja valduses), Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 9 lg 2 alusel (tuginedes Eesti väärtpaberite keskregistrile). Kohus leidis, et kuna seadus ei näe ette hooneühistu liikmesuse heauskset omandamist, siis ei ole liikmesuse heauskne omandamine võimalik. Heauskse omandamise aluseks ei saa olla ka äriseadustiku § 34 lg 2, mis ütleb, et äriregistri kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Esiteks ei reguleeri ÄS § 34 käsutustehinguid või juriidilise isiku aktsia, osa või liikmesuse omandamist. Teiseks ei ole hooneühistu liikmete nimekirja andmed registrikanded ÄS § 34 mõttes. Registrisse kantavad andmed on loetletud tulundusühistuseaduse § 8 ja hooneühistuseaduse § 4 lg

1. Nende seas ei ole nimetatud andmeid hooneühistu liikmete kohta. Registrisse kantakse ainult tulundusühistu liikmete andmed juhul, kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete täielik isiklik vastutus või lisavastutus. Hooneühistuseaduse § 6 lg 1 kohaselt hooneühistu liikmete nimekirja küll peetakse äriregistri juures, kuid see ei tee liikmete nimekirja andmetest registriandmeid ÄS § 34 tähenduses. Selles, et andmed hooneühistu liikmete kohta ei ole registriandmed, on kerge veenduda, kui tutvuda hooneühistu registrikaardiga – liikmete andmeid seal ei ole. Liikmete andmed on ära toodud registriosakondade keskandmebaasi väljatrükil, kuid seal on selgelt öeldud, et nendel andmetel ei ole õiguslikku jõudu ja äriseadustiku § 34 (mittetulundusühingute seaduse § 80) tähenduses ja registriandmete väljastaja ei vastuta nende õigsuse eest. Kohus leidis, et kostja II ei omandanud liikmesust heauskselt. Kostja II teadis, et garaažiboks nr 114 on hageja otseses valduses alates
2. Kostja II on samuti garaažiühistu liige ja ühe garaažiboksi otsene valdaja alates
3. Hageja ja kostja II ehitasid garaažiboksid samal ajal ning kõik teadsid, kes on bokside valdajad. Kostja I, sõlmides 12.07.2011 kostjaga II liikmesuse loovutamise lepingu, rikkus hageja omandiõigust. Tegemist on mitteõigustatud isiku käsutusega. Liikmesuse loovutamise leping ei ole kehtiv, sest kostja I ei olnud lepingu sõlmimise ajal liikmesuse omanik. Kostja I teadis liikmesust müües, et hageja ei nõustu liikmesuse nr 114 kuulumisega kostjale I. Tsiviilasjas nr 2-05-16746 tuvastas kohus, et hageja on garaažiboksi nr 114 omanik ning jättis rahuldamata kostja I hagi tõsta hageja garaažiboksist välja. Kostja II saatis liikmesuse loovutamise lepingu sõlmimise päeval, 12.07.2011, hagejale kirja nõudega garaažiboks nr 114 vabastada. Lisaks saatis hageja 14.07.2011 kostja II-le kirja, milles selgitas, et liikmesuse omanik on hageja. Kohus luges tõendatuks, et kostja II ei olnud heauskne otsese valduse saamisel, vaid oli teadlik sellest, kelle omandis ja valduses garaažiboks tegelikult on. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. HÜ Jõekallas ja Y. Litvinov esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad Viru Maakohtu
5. veebruari 2013 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ning 4 mõista vastustajalt välja apellantide kantud menetluskulud. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaseaduslikult teinud otsuse lihtmenetluses. Antud asjas on esitatud neli hagiavalduse varianti (19.04.2011, 29.05.2011, 08.12.2011, 19.11.2012), toimunud on kaks kohtuistungit, uuritud on kümneid dokumente, esitatud on ligikaudu 10 poolte kirjalikku seisukohta ja arvamust; 2) on maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja ei ole kunagi olnud HÜ liige, vaid ainult GÜ liige kuni 2005 maini, ega osalenud ühistu maa erastamises. Kostja I avaldas kohtule, et on võimatu rahuldada hageja nõuet – kanda Y. Sapunova registrisse HÜ liikmena arvamata välja Y. Litvinovit ning tühistamata notariaaltehingut nr 2694 (12.07.2011) HÜ ja Y. Litvinovi vahel; 3) on ebaõige maakohtu seisukoht, et GÜ Jõekallas vastas kõigile HÜS § 20 lg-s 1 ettenähtud tunnustele. Kohtu poolt märgitud GÜ põhikiri kehtis mitte kuni 18.05.2009, vaid kuni 01.04.2007, kui üldkoosolek võttis vastu uue põhikirja, mis oli viidud vastavusse HÜS sätetega. Maakohtu viide põhikirja punktile 28 (04.03.2004 redaktsioonis) ei oma mingit tähtsust, sest alles pärast maa erastamist 2006, kui ehitised garaažiboksidega said ühistu omandiks, ja uue põhikirja kinnitamisega 01.04.2007 muutus ühistu vastavaks kõigile HÜS § 20 lg-s 1 ettenähtud tunnustele. Y. Sapunova väljaarvamise hetkel 08.05.2005 ei vastanud garaažiühistu hooneühistu tunnustele; 4) on maakohus läbi viinud tsiviilasja ühe ja sama vaidluse eseme üle, ühtede ja samade poolte vahel ning samadel alustel (hageja ühistu liikmest väljaarvamise ebaseaduslikkus). Maakohus on ebaõigesti leidnud, et käesolevas asjas on vaidluse esemeks liikmesuse kuuluvus, eelmises asjas (nr 2-05-16746) aga GÜ juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamine. Mainitud juhatuse 08.05.2005 otsus puudutas nimelt hageja liikmesust, tema väljaarvamist GÜ liikmest. Asjas nr 2-05-16746 oli hagi aluseks see, „et kostja tegevus on vastuolus kehtiva seadusandluse sätetega“, käesolevas asjas aga – ühistu tegevuse mittevastavus HÜS-le ja AÕS-le. Maakohus järeldas kaevatavas otsuses, et „sellise otsuse tegemine ei olnud enam juhatuse pädevuses ning otsus oli vastuolus seadusega. Seega oli tegemist tühise otsusega, mis ei oma mingeid õiguslikke tagajärgi ning mida ei pea täitma“. Seega tühistas antud maakohtu järeldus faktiliselt sama kohtu 26.03.2008 otsuse tsiviilasjas nr 2-05-16746 selles, et kostja GÜ Jõekallas ei rikkunud seaduse ja põhikirja sätteid. Kohus leiab, et ei ole alust tunnistada kehtetuks 08.05.2005 vastuvõetud juhatuse otsus. Seadusandja ja kohtupraktika keelavad läbi vaadata kirjeldatud olukordi korduvalt. Järelikult rikub kaevatav kohtuotsus ilmselt ja jämedalt TsMS § 371 lg 1 p-i 4; 5) on maakohus ebaõigesti leidnud, et liikmesuse heauskne omandamine ei ole võimalik, kuna ÄS § 34 lg 2 ei kohaldu. Maakohtu oletus, et kostja II teadis, et garaažiboks on hageja otseses valduses alates 1983, on vastuolus toimikus olevate andmetega, et alates 2003 valdab boksi nr 114 Perlovide perekond. Y. Litvinov võeti garaažikooperatiivi liikmeks alles 1988 mais. Maakohtu väide, et kõik teadsid, kes on bokside omanikud, on vastuolus TsMS § 436 lg-tega 2 ja 4, mille kohaselt kohus kujundab oma otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõendite, mitte oletuste, alusel. Kostja II pahausksuse teise alusena märkis kohus asjaolu, et kostja II saatis hagejale kirja nõudega vabastada garaažiboks nr
6. Samas saatis Y. Litvinov nimetatud kirja mitte hagejale, vaid Sergei Perlovile (kes hõivas boksi nr 114 alusetult ilmselt 2005). Maakohus moonutas kostja II kirja eesmärki ja tähendust, andes sellele olematu tahtluse, nagu oleks Y. Litvinov teadnud, kelle valduses ja omandis garaažiboks tegelikult on. Kohus väljus haginõuete raamest, järeldades, et liikmetuse loovutamise leping ei ole kehtiv, sest kostja I ei olnud lepingu sõlmimise ajal liikmesuse omanik. Hagiavaldused ei sisaldanud nõudeid tunnistada kehtetuks äriregistri 2010 kanded HÜ Jõekallas liikmesuse kohta garaažiboks nr 114 suhtes ega ka tunnistada kehtetuks 12.07.2011 notarileping. Tunnistades mainitud tehingu kehtetuks, rikkus maakohus TsMS § 439 normi.
7. Y. Sapunova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja Viru 5 Maakohtu
8. veebruari 2013 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei rikkunud maakohus menetlusnorme, menetledes asja lihtmenetluses. Hagiavalduse menetlusse võtmisel määras kohus 22.08.2011 määruses, et asja arutamine toimub lihtmenetluses; 2) on maakohus õigesti järeldanud, et GÜ Jõekallas vastas kõigile HÜS § 20 lg-s 1 ette nähtud tunnustele. Äriregistri registrikaardi andmete kohaselt kanti kostja I registrisse 1998 ning ajavahemikul 06.05.1998-18.05.2009 tegutses hooneühistu GÜ Jõekallas nime all. Äriregistri andmetel tehti äriregistrisse 18.05.2009 kanne, et ühistu põhikiri on viidud vastavusse hooneühistuseadusega 01.04.
9. HÜS § 20 lg 1 kohaselt alates seaduse jõustumisest võib liikmetega juriidilisi isikuid, kelle eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust, asutada ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. HÜS § 20 lg 7 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastavad juriidilised isikud on kohustatud viima oma põhikirjad käesoleva seadusega vastavusse hiljemalt
10. aasta
11. jaanuariks. HÜS § 20 lg 9 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tunnustele vastava juriidilise isiku põhikiri on vastuolus käesoleva seaduse või tulundusühistuseadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. HÜS § 20 lg 9 kohaselt kohaldatakse alates 01.01.2005 GÜ Jõekallas liikmesuse võõrandamisele HÜS-s ja TÜS-s sätestatut. Kostja I põhikiri oli viidud vastavusse HÜS-ga 01.04.2007 üldkoosoleku otsusega. Äriregistri andmetel on uue põhikirja vastuvõtmisest alates ühistu eesmärgiks toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse garaažibokside hoonete, aadressil Kalda 51 Narva-Jõesuu Ida-Virumaa 29022 Eesti Vabariik, omamisel ja valitsemisel, võimaldades ühistu liikmetele garaažibokside hoonete kindlaksmääratud osade ainukasutust; 3) ei ole kostja 1 ega kostja 2 ümber lükanud hageja väiteid selle kohta, et kostja I ei olnud õigustatud kostjale II-le liikmesust üle andma. Äriregistrile 21.04.2009 avalduse esitamise ajal kehtinud HÜS (22.12.2008 red) § 8 lg 1 ja 2 kohaselt liikmesuse omandiõiguse üleandmiseks pidi olema sõlmitud notariaalselt tõestatud liikmesuse võõrandamiseks kohustav tehing ja liikmesuse loovutamise tehing. Hageja ja kostja I vahel HÜS § 8 lg 1 ja 2 nõuetele vastavate tehingute sõlmimata jätmisel ei saanud kostja 1 hagejalt liikmesust omandada; 4) on maakohus õigesti leidnud, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tegemist samade poolte, sama eseme ega sama alusega hagiga, kuna tsiviilasjas 2-05-16746 oli hagi aluseks juhatuse otsuse mittevastavus põhikirjale ja vaidluse esemeks oli juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamine. Maakohus asus õigele seisukohale, et GÜ Jõekallas juhatuse otsus on vastuolus seadusega ja seega tühine. Isegi kui GÜ Jõekallas 08.05.2005 juhatuse otsus oleks kehtiv, ei pruukinud selle otsuse alusel hagejale kuuluva liikmesuse omandamine kostja I poolt toimuda. Alates 01.01.2005 kehtinud HÜS § 12 lg 1 kohaselt kui hooneühistu liige on korduvalt rikkunud ühistu või ühistu teise liikme suhtes oma kohustusi ja kui ühistu liikmed ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma liikmesuse võõrandab. HÜS § 12 lg 5 järgi kui kohustust rikkunud ühistu liige oma liikmesust ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus ühistu või vähemalt ühe ühistu liikme hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus muu hulgas võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Käesolevas vaidluses ei ole HÜ Jõekallas liikmed hagejale võõrandamisnõuet esitanud vastavalt HÜS § 12 lg-le 1; 5) on maakohus õigesti järeldanud, et kostja II ei olnud garaažiboksi nr 114 otsese valduse saamisel heauskne, kuna oli teadlik, et kostja I ei olnud õigustatud omandit üle andma. Käesolevas vaidluses ei saanud kostja II vaidlusalust hooneühistu liikmesust kostjalt I omandada, kuna pole täidetud heauskse omandamise eeldused vastavalt AÕS § 95 lg 1-
12. 6 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu
14. veebruari 2013 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab Y. Sapunova hagi HÜ Jõekallas ja Y. Litvinovi vastu omandiõiguse tunnustamiseks liikmesusele ja registrikande muutmiseks rahuldamata.
15. Maakohus on kohaldanud asja lahendamisel ebaõigesti materiaalõigust ja menetlusõigust ning hinnanud ebaõigesti tõendeid. Nähtuvalt asja materjalidest on hageja lõplikuks nõudeks kostja vastu olnud tunnistada hageja omandiõigust liikmesusele HÜ-s Jõekallas, millele vastab liikme ainukasutuses olev ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldavat hooneosa nr 114; kustutada mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist HÜ Jõekallas liige Y. Litvinov ning kanda Y. Sapunova HÜ Jõekallas liikmena registrisse tagasiulatuvalt alates liikmeks vastuvõtmisest, s.o 06.05.1998, liikmesuse nr 114, ainukasutuses oleva hooneosa pindala 21,5 m2, liikmemaksu määr hariliku murruna 512/26541(I kd tl 52, 168). Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et omandiõigust liikmesusele kui õigusele ei ole võimalik tunnistada. Vastavalt AÕS § 68 lg 1 on omand isiku täielik õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistele isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Maakohus on vaidlustatud otsuses õigustatult viidates

§-dele 48 ja 49 asunud seisukohale, et liikmesus hooneühistus ei ole asi, vaid õigus (s.o tegemist on esemega). Kuna liikmesus hooneühistus ei ole asi vaid õigus, siis ei ole tegemist ka omandiga ning võimalik ei ole hageja nõuet tunnistada tema omandiõigust liikmesusele rahuldada.

1. Vaidluse lahendamiseks on oluline teha kindlaks, kas hagejal on säilinud liikmesus HÜ-s Jõekallas või on ta selle kaotanud. Tsiviilasjas esitatud tõenditest ja poolte väidetest nähtuvad järgmised asjaolud. Asjas puudub sisuliselt vaidlus selle üle, et hageja on olnud garaažiühistu Jõekallas liige. Selle asjaolu on kostja I võtnud omaks 23.09.2011 vastuses hagiavaldusele (I kd tl 71) ja seda tunnistas ka kostjate lepinguline esindaja 19.11.2012 kohtuistungil (I kd tl 165). GÜ Jõekallas juhatus arvas 08.05.2005 otsusega (I kd tl 184) hageja garaažiühistu liikmete seast välja. Y. Sapunova vaidlustas GÜ Jõekallas juhatuse 08.05.2005 otsuse maakohtus ning Viru Maakohtu 26.03.2008 otsusega jäeti rahuldamata Y. Sapunova vastuhagi GÜ Jõekallas vastu juhatuse eelnimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks (I kd tl 20–22). Tartu Ringkonnakohus jättis 08.05.2009 otsusega Y. Sapunova apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata (I kd tl 191–193). Nimetatud kohtuotsused on jõustunud ning kuna kohus jättis rahuldamata Y. Sapunova hagi GÜ Jõekallas juhatuse 08.05.2005 otsuse kehtetuks tunnistamiseks, siis on GÜ Jõekallas juhatuse 08.05.2005 otsus hageja garaažiühistu liikmete seast väljaarvamise kohta kehtiv ning hageja on kaotanud selle otsuse alusel oma staatuse garaažiühistu liikmena.
2. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et käesoleva tsiviilasja menetlusse võtmist ei välista tsiviilasi nr 2-05-16746, millega kohus jättis rahuldamata Y. Sapunova (hageja) hagi GÜ Jõekallas (kostja I) vastu juhatuse 08.05.2005 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus asja menetlusse, kui on olemas jõustunud kohtuotsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tegemist samade pooltega ning sama eseme ja alusega, mis olid tsiviilasjas nr 2-05-
3. Samas aga tuleneb TsMS § 457 lg-st 1, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 on hagejale kohustuslik muuhulgas Viru Maakohtu 26.03.2008 otsus osas, milles jäeti rahuldamata Y. Sapunova vastuhagi GÜ Jõekallas vastu juhatuse 08.05.2005 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 7 Antud juhul on hageja tuginenud oma liikmeõiguste taastamise nõudes muuhulgas sellele, et tsiviilasjas nr 2-05-16746 tehtud otsusega jäeti rahuldamata GÜ Jõekallas hagi Y. Sapunova vastu garaažiboksist väljatõstmiseks. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolu ei mõjuta GÜ Jõekallas juhatuse 08.05.2005 otsuse kehtivust (s.o ei muuda seda kehtetuks). Iseenesest väljaarvatud liikme poolt hagi esitamisel oma liikmeõiguste taastamiseks peab kohus hindama väljaarvamist puudutava otsuse õiguspärasust, kuid antud juhul välistab GÜ Jõekallas juhatuse 08.05.2005 otsuse õiguspärasuse hindamise asjaolu, et Viru Maakohtu 26.03.2008 otsus, millega jäeti rahuldamata Y. Sapunova vastuhagi GÜ Jõekallas vastu juhatuse 08.05.2005 otsuse kehtetuks tunnistamiseks, on jõustunud ning seega on juba eelnevas kohtumenetluses tuvastatud väljaarvamist puudutava otsuse õiguspärasus. Kohus ei saa järgnevates menetlustes revideerida jõustunud otsuse õiguspärasust. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja ise ei ole hagi alusena märkinud GÜ Jõekallas juhatuse 08.05.2005 otsuse tühisust, siis on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 3, tuvastades juhatuse otsuse tühisuse. Ringkonnakohtu arvates oleks ka hageja tuginemine juhatuse 08.05.2005 otsuse tühisusele antud juhul vastuolus hea usu põhimõttega (

§ 138lg 1) ja seetõttu on nimetatud õigus lõppenud.

Hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-05-16746 hagi GÜ Jõekallas vastu juhatuse 08.05.2005 otsuse kehtetuks tunnistamiseks, tühisuse tuvastamise nõuet kohtule ei esitatud. Kuna Viru Maakohtu 26.03.2008 otsusega jäeti hagi rahuldamata, siis tekkis GÜ-l Jõekallas veendumus, et juhatuse 08.05.2005 otsus on seaduslik ning hageja ei ole enam garaažiühistu liige. Teades, et juhatuse 08.05.2005 otsus liikmest väljaarvamise kohta on kehtiv ning esitades hagi liikmeõiguste taastamiseks alles ligikaudu kolme aasta möödumisel pärast kohtuotsuse tegemist, on hageja käitunud vastuoluliselt, sest GÜ Jõekallas ei pidanud eeldama, et hageja võib kunagi esitada nõude liikmeõiguse taastamiseks ja tugineda seekord otsuse tühisusele.

1. Asja materjalidest nähtuvalt kanti 29.11.2006 GÜ Jõekallas kinnistusraamatusse Ida-Virumaal Narva-Jõesuus Kalda tn 51 asuva 8476 m2 suuruse kinnistu nr 3946408 omanikuna (I kd tl 18). GÜ Jõekallas on vastavalt 01.01.2005 jõustunud hooneühistuseaduse sätetele ümber kujundatud tulundusühistuks – hooneühistuks Jõekallas. Vastav kanne tehti registriosakonnas 18.05.
2. 25.01.2011 tehtud väljatrükist HÜ Jõekallas registrikaardist nähtuvalt oli liikmesuse nr 114 omanikuna märgitud HÜ Jõekallas alates 06.05.1998 (I kd tl 23–29). 12.07.2011 sõlmis HÜ Jõekallas Y. Litvinoviga hooneühistu liikmesuse loovutamise lepingu, millega liikmesus nr 114, mis võimaldab garaažiboksi nr 114 ainukasutust, anti lepingu notariaalse tõestamise hetkest üle Y. Litvinovile (I kd tl 73-78).
3. Õige on maakohtu seisukoht, et GÜ Jõekallas suhtes kohaldus hooneühistuseadus alates 01.01.2005 automaatselt, ilma et garaažiühistu oleks pidanud selleks mingeid toiminguid tegema (sh kujundama end ümber hooneühistuks). Eeltoodu tuleneb otseselt alates 01.01.2005 jõustunud HÜS § 20 lg-st
4. Seega pidi GÜ Jõekallas alates hooneühistuseaduse jõustumisest võtma oma tegevuses aluseks hooneühistuseaduses (ja ka tulundusühistuseaduses) sätestatu. Samas aga ei too see asjaolu kaasa hagi rahuldamist ja seda käesoleva otsuse punktis 10 toodud põhjustel.
5. Kohtule on esitatud 12.07.2011 HÜ Jõekallas ja Y. Litvinovi vahel sõlmitud hooneühistu liikmesuse loovutamise leping, millega liikmesus nr 114, mis võimaldab garaažiboksi nr 114 ainukasutust, anti üle Y. Litvinovile. Õige on maakohtu seisukoht, et hooneühistu liikmesusena tuleb käsitleda hooneühistu liikmeks olekuga kaasnevaid õigusi ja kohustusi ning hooneühistu liikmesus on õigus, aga mitte asi. Samas ei saa nõustuda maakohtu järeldusega, et kostja I poolt liikmesuse võõrandamine kostjale II ei ole seaduslik ega kehtiv, mistõttu liikmesus ei ole kostjale II üle läinud. 8 Tulenevalt asjaõigusseaduses sätestatust (§ 7; § 561; § 95) on hea- ja pahauskne omandamine võimalik ainult asjadega (nii vallas- kui kinnisasjadega) seoses, õiguste puhul ei saa rääkida nende heausksest või pahausksest omandamisest. Kuna hooneühistu liikmesus on õigus, ei ole selle omandamisel tähtsust omandaja hea- või pahausksusel. Seetõttu ei põhine seadusel maakohtu järeldus, et Y. Litvinov ei omandanud hooneühistu liikmesust heauskselt. Kuna kostja II sai liikmesuse nr 114, mis võimaldab garaažiboksi nr 114 ainukasutust, hooneühistu liikmesuse loovutamise lepingu alusel, mis on kehtiv, siis puudub alus rahuldada hageja nõuet kustutada mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist HÜ Jõekallas liige Y. Litvinov ning kanda Y. Sapunova HÜ Jõekallas liikmena registrisse tagasiulatuvalt.
6. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt kohtule esitatud väidete alusel (hageja on ehitanud valmis garaažiboksi, tasunud rahasummasid hooneühistule maa erastamise eest jms) võib Y. Sapunoval olla kostja I vastu kahju hüvitamise nõue.
7. Õige on apellantide väide, et seadusest tulenevalt ei võinud maakohus asja lahendada lihtmenetluses. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Antud juhul ei ole kohtule esitatud varalise nõudega hagi, vaid hagi oli liikmesuse tunnistamiseks ja kande parandamiseks. Seega menetles maakohus ebaõigesti asja lihtmenetluses. Samas kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu vaidlustatud otsuse, siis puudub vajadus võtta seisukohta selles, kas maakohtu poolt ainuüksi nimetatud menetlusnormi rikkumine tooks kaasa otsuse tühistamise.
8. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellantide poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud garaažikooperatiivi XXX üldkoosoleku protokolli väljavõtte ja koopia liikmete kooperatiivi vastuvõtmise kohta. Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta TsMS § 652 lg 4 alusel vastustaja poolt 09.09.2013 ringkonnakohtule esitatud 01.05.2013 võlakirja.
9. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 alusel ka menetluskulude jaotust. Kuna maakohtule esitatud hagi jääb rahuldamata ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis jäävad menetluskulud nii maakohtus kui ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson