lg 2 kohaselt loetaks eemalviibijale tehtud tahteavaldus kätteantuks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ning tal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja saatis teatise lepingu üleütlemise kohta kostja I registrijärgsele aadressile, mis oli samaaegselt käendaja ja juhatuse liikme kostja II elukoht. Kostjad ei ole teinud ühtegi lepinguliste kohustuste täitmise katset ka pärast seda, kui käesoleva kohtuasja materjalid on kostjatele kätte toimetatud. Kostja III ei ole passiivne käendaja, tal on kostja I suhtes hoolsuskohustus, mis tähendab muuhulgas jälgimist, et kostja I täidaks oma kohustused kreeditoride ees ning kui kostjal I pole selleks vahendeid, tuleb esitada pankrotiavaldus. Hagejad on ilmutanud täielikku hoolimatust oma kohustuste täitmise vastu, võimalik, et kostjate puhul on ka tegemist tahtliku kõrvalehoidumisega teadete vastuvõtmisest. Hageja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane, kui hagejale hakataks lepingu ülesütlemisõiguse teostamiseks seadma kõrgendatud tingimusi. Sellisel juhul saaks oma kohustusi eirav võlgnik täielikult passiivselt käitudes jätta tegemata nii lepingu järgi nõutava soorituse kui ka jätta võlausaldaja ilma õiguskaitsevahenditest. Kostjate käitumisest nähtuvalt loevad nemadki lepingut mittekehtivaks ehk ülesöelduks, kuna 16.01.2013 seisuga ei ole kostjad teinud ühtegi katset lepingu täitmiseks.
Kui tahteavaldus ei ole jõustunud, on see jäänud õiguslikus mõttes tegemata.
lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ning see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus oli suunatud kostjale I. Lepinguga seotud eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamist reguleerib
lg 3, mitte lg 2 nagu leidis hageja.
lg 3 on sama sätte lg-le 2 erinormiks.
lg 3 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus on tuvastanud, et kostjale I saadetud ülesütlemisavaldus oli hagejale tagastatud. Kohus nõustub kostja III esindaja seisukohtadega, et tõendamiskoormis ülesütlemisteate kättesaamise kohta lasub hagejal. Hageja väide, et ta saatis teatise ka lihtkirjana on tõendamata ning kohus ei võta seda otsuse tegemisel arvesse. Ülesütlemise teatisega kiri tagastati hagejale Eesti Posti poolt hoiutähtaja möödumisel, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et teatis jäi kostja I poolt postkontorist välja võtmata ja seega ei ole kostja I teatist kätte saanud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei sisalda tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis teavet kirja sisu kohta, mistõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks (RK lahendid 3-2-1-8-09, 3-2-1-151-11, Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas 2-09-19850, Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas 2-11-53200 jt). Käesolevas asjas tuleb lugeda, et kostja I ei olnud laenulepingu ülesütlemise teatist kätte saanud, mistõttu ei ole laenuleping üles öeldud ning kostjate vastutus ei ole saabunud. Käendaja vastutus saabub pärast laenulepingu ülesütlemist, mistõttu ei analüüsinud kohus põhjalikumalt käenduslepingu ülesütlemist hageja poolt. Kohus ei nõustunud hagejaga, et selline lähenemine seab hagejale kõrgendatud tingimusi ülesütlemisõiguse teostamiseks ja oma kohustusi eirav võlgnik saaks passiivselt käitudes jätta tegemata lepingu järgi nõutava soorituse. Tõendamiskoormist ja tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta jõudmise riski kannab tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi. Kui tahteavalduse tegija soovib kindel olla oma tahteavalduse kohalejõudmises, peab ta valima saatmise viisi, mis võimaldab tal kohalejõudmist tõendada. Peale tähitud kirjaga saatmise võib tahteavalduse tegija panna avalduse saaja postkasti tunnistajate juuresolekul või taotleda kohtutäiturilt kohtutäituri seaduse § 8 alusel tahteavalduse kättetoimetamist (RK lahend 3-2-1-50-12). Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4 5. Hageja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal esitas 16.05.2013 apellatsioonkaebuse, milles palub Viru Maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ning saata asi uueks arutamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus jätnud tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud, mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Kohus ei ole hinnanud kõiki hageja väiteid ning on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguslikku normi; 2) ei võimalda kohtu hinnang selle kohta, et lepingu ülesütlemise avaldust ei saanud lugeda kättetoimetatuks hageja poolt põhivõlgnikule tähitud kirja saatmisega, teha järeldust, et ülesütlemise avaldust pole üldse kätte toimetatud ning see pole seetõttu tahteavaldusena kehtiv. Juhul, kui kohus leidis, et tähitud kirja saatmine ei olnud piisav lugemaks lepingu ülesütlemise teade kättetoimetatuks, tulnuks kohtul välja selgitada, kas lepingu ülesütlemise avalduse kehtivaks muutumine ei toimunud mõnel muul hetkel; 3) antud tsiviilasja raames on kostjale III kätte toimetatud asja materjalid, sealjuures ka hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu ülesütlemise teatis. Kostja III on kostja I juhatuse liige, mistõttu on antud teatis üle antud ka kostjale I; 4) on küsimus ülesütlemise kehtivaks muutumise hetkes. Kui see hetk ei olnud tähitud kirja toimetamine kostja III elukohta, siis oleks kohus pidanud lahendama küsimuse, millisel muul ajahetkel antud tahteavaldus kehtivaks muutus. Kohus oleks igal juhul pidanud lähtuma
lg-st 1 ja mitte lg-st 3; 5) kohus ei võtnud seisukohta hageja väite osas, et kostja III vastuväited, mille kohaselt laenuleping siiani kehtib, ei ole kooskõlas hea usu printsiibiga.
Laenuleping kehtib tähtajaga 21.04.2014 ning kostjate vastutus ei ole saabunud. 5 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.