(§ 2172 lg 1) Helmo Hainsoo süüdistuses
mai 2010 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Erki Aavik ja tema kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi ning ringkonnaprokurör Marge Püss Prokurör ringkonnaprokurör Marge Püss Süüdistatav Erki Aavik isikukood: 36110150248; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi Süüdistatav Helmo Hainsoo isikukood: 34802256542; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Sirje Must Kohtuistungi aeg ja koht 28. veebruar 2012, Tartus elukoht: XXX; varem elukoht: XXX; varem RESOLUTSIOON 1. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2,4, § 340 lg 2 p 4,6, § 340 lg 4 p 2 tühistada Tartu Maakohtu 5. mai 2010 kohtuotsus järgnevas: 1.1 Erki Aavikule mõistetud liitkaristuse osas
lg 1,2,3 ja § 75 sätete kohaldamises; 1.2 Erki Aavikule ärakandmisele mõistetud karistuse osas; 1.3 Erki Aavikule mõistetud lõpliku reaalse vangistuse kandmise osas; 1.4 Erki Aavikule vangistuse kandmise aja alguse määramise osas; 1.5 Erki Aavikult ekspertiisikulude summas 29 980 krooni väljamõistmises riigi tuludesse; 1.6 Erki Aavikult tunnistajatasude summas 10 202,81 krooni väljamõistmises riigi tuludesse; 1.7 Helmo Hainsoo õigeksmõistmises
lg 1,2,3 sätteid ja pöörata talle mõistetud karistusest 4 aastat vangistust kohaselt kandmisele 2 kuud 14 päeva vangistust. 3 aastat 9 kuud 16 päeva vangistust jätta tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata, kui Erki Aavik ei pane katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3.2
lg 1 alusel arvata Erki Aaviku poolt eelvangistuses viibitud aeg 02.11.2006– 15.01.2007, s.o 2 kuud 14 päeva, karistusaja hulka ning lugeda Erki Aavikule koheselt ärakandmisele kuuluv karistus kantuks eelvangistuses viibitud ajaga. 3.3 Helmo Hainsoo tunnistada süüdi
3.4 Kohaldada Helmo Hainsoo suhtes
lg 1,3 sätteid ning jätta talle mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui ta 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 3.5 Mõista Helmo Hainsoolt välja sundraha summas 417,03 eurot riigi tuludesse. 3.6 KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Helmo Hainsoolt välja menetluskuluna kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu summas 977,52 eurot riigi tuludesse. 3.7 Jätta Helmo Hainsoo poolt esimese astme kohtus kantud õigusabikulud summas 26 105,54 eurot tema enda kanda. 3.8 KrMS § 185 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt välja Helmo Hainsoo kasuks valitud kaitsja poolt ringkonnakohtus (30.06.2010 arve alusel 920,33 eurot, 04.03.2011 arve alusel 480 eurot, 04.01.2012 arve alusel 600 eurot) osutatud õigusabi katteks 2000,33 eurot. 3.9 KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Helmo Hainsoolt välja menetluskulud (ekspertiisikulu 733,71 eurot, tunnistajatasu 300,54 eurot) summas 1034,25 eurot riigi tuludesse. 3.10 KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Erki Aavikult välja menetluskulud (ekspertiisikulu 1182,37 eurot, tunnistajatasu 351,54 eurot) summas 1533,91 eurot riigi tuludesse. 3.11 Helmo Hainsool ja Erki Aavikul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank nr 10220034796011, AS Swedbank 2 nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
(alates 15.03.2007
MS § 301 alusel. Sama maakohtu otsusega mõisteti E. Aavik süüdi järgnevas: 1.
(alates 15.03.2007
lg 1) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust, 2.
lg 2 p 1,2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, 3.
lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
Aavikule karistuseks 4 aastat vangistust.
Aavikul tuleb temale mõistetud vangistusest kohe ära kanda 6 kuud vangistust ning vangistust 3 aastat 6 kuud ei pöörata tingimuslikult täitmisele, kui E. Aavik ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale
Eelnimetatud maakohtu otsusega mõisteti õigeks H. Hainsoo
(alates 15.03.2007
2172 lg 1) järgi KrMS § 309 lg 2 alusel süüteokoosseisu puudumise tõttu. Lisaks mõisteti eelmärgitud maakohtu otsusega õigeks ka T. J., kellele esitatud süüdistuste osas käesoleval ajal apellatsioonimenetlust ei toimu. E. Aavikult mõisteti välja sundraha 10 875 krooni riigi tuludesse ning menetluskuludena kokku mõisteti välja 55 477,61 krooni. Kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 15 294,80 krooni H. Hainsoo kaitsjale ning H. Hainsoo menetluskulud jäeti riigi kanda. 3 Tartu Maakohtu 05.05.2010 otsusele esitasid apellatsioonid osas, milles käesoleval ajal toimub apellatsioonimenetlus, süüdistatav E. Aavik ja tema kaitsja vandeadvokaat M. Mägi ning ringkonnaprokurör M. Püss. Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2011 otsusega tühistati osaliselt Tartu Maakohtu 05.05.2010 otsus, muuhulgas järgnevas: 1. E. Aaviku karistamises
(alates 15.03.2007
E. Aaviku süüdimõistmises ja karistamises
E. Aavikule
E. Aaviku suhtes
E. Aavikule mõistetud lõpliku reaalse vangistuse kandmise osas,
(alates 15.03.2007
H. Hainsoo menetluskulude jätmises riigi kanda. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega mõisteti E. Aavikule
(alates 15.03.2007
Aavik süüdi
lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
Aavikule liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
Aavikul karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 02.11.2006 kuni 15.01.2007, s.o 2 kuud 14 päeva, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 16 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel määrati, et vangistust (2 aastat 9 kuud 16 päeva) ei pöörata täitmisele, kui E. Aavik 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale
Ringkonnakohtu otsusega mõisteti süüdi H. Hainsoo
(alates 15.03.2007
lg 1) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.
Hainsoo suhtes tingimisi kohaldamata, kui ta 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tegi ringkonnakohus menetluskulude osas uue otsustuse. Tartu Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonid osas, milles käesoleval ajal toimub apellatsioonimenetlus, süüdistatav E. Aaviku kaitsja, süüdistatav H. Hainsoo kaitsja ning ringkonnaprokurör. Riigikohtu 14.12.2011 otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-89-11 tühistati Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2011 otsus, millega muuhulgas: 1. tühistati H. Hainsoo õigeksmõistmine, 2. mõisteti H. Hainsoo
jäeti muutmata maakohtu otsus E. Aaviku süüditunnistamine
tühistati E. Aavikule
(§ 2172 lg 1) järgi karistuse mõistmine ja
lg 1 alusel liitkaristuse mõistmine ja selle
mõisteti E. Aavikule
289 (§ 2172 lg 1) järgi uus karistus ning
lg 1 alusel uus liitkaristus ning jäeti see
jäeti E. Aavikut puudutavas osas osaliselt muutmata maakohtu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus, samuti osas, millega ringkonnakohus tegi E. Aavikut ja H. Hainsood puudutavas osas ise uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse. Riigikohtu otsusega saadeti kriminaalasi eelnimetatud osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Esimese astme kohtu otsuse sisu E. Aavikule ja H. Hainsoole esitati süüdistus
(§ 2172 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – ametiisiku poolt oma ametiseisundi ärakasutamises, millega tekitati suur kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele – kokkuvõtlikult alljärgnevas: E. Aavik, olles alates 09.06.2003 kuni 20.12.2004, ja H. Hainsoo, olles alates 06.02.2003 kuni 31.05.2006, AS Werol Tehased juhatuse liikmed, ületasid juhatusele AS Werol Tehased nõukogu poolt antud volitusi rapsiseemne kokkuostuks 2004/2005 majandusaastal. Vastavalt 10.06.2004 AS Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud AS Werol Tehased 2004/2005 majandusaasta eelarvele nägi nõukogu ette rapsiseemne varumise tulenevalt tehase maksimaalsest pressimisvõimsusest, s.o kokku 72 500 tonni ulatuses, ning ka rapsiseemne varumise piirkonnad. Nimetatud AS Werol Tehased nõukogu seaduslikku korraldust eirates varusid
Esmalt asus maakohus seisukohale, et kui finantsdirektorilt, kelle ülesandeks oli rahavoogude prognoosimine, finantsvahendite leidmine, ei küsitud enne varumisperioodi prognoosi võimaliku realiseerimise rahalise tulemi kohta ja konkreetseid realiseerimisvõimalusi otsima ja majandusarvutusi tegema hakati alles pärast mittevajalike seemnevarude kuhjumist, on juhatus tegutsenud neile pandud kohustusi rikkudes. Maakohus viitas E. Aaviku ja H. Hainsoo juhatuse liikme lepingutele. Kui juhatuse liikmetele seemet ostes ei olnud täpselt teada selle ostmise eesmärk, siis ei olnud neile täpselt teada ka selle realiseerimisest (kasutamisest) saadav võimalik kasu või kahju. Uuritud tõenditest nähtub, et seda kasu või võimalikku kahju ei püütudki välja selgitada. Tehingu tegemisega, s.o lepingute sõlmimisega kohustusi võttes, loodi eeldus ehk risk kahju tekkimiseks. Teades, et tegemist on börsikaubaga, pidi juhatuse liige arvestama, et hind börsil võib ka langeda. See tähendab, et juhatuse liige ei oleks tohtinud võtta riske, mille realiseerumine sõltub börsiindeksi käitumisest. Hüpoteetilises olukorras, kus selliseid riske võetakse, peab riskide võtja tegema maksimaalse võimalike riskide maandamiseks ja minimeerimiseks. Uuritud tõenditest nähtub, et AS-is Werol tehased ei olnud olemas ühtki lõpuni läbi mõeldud või ettevalmistatud plaani tehase tootmisvõimsust ületava rapsiseemnega toimetulemiseks (puudus plaan B) ja sellele hakati mõtlema alles siis, kui seemnekogused olid saabunud. Eeltoodust leidis maakohus, et juhatuse esimees E. Aavik ja juhatuse liige H. Hainsoo selliselt käitudes võimendasid oma õiguste ebaseaduslikust ärakasutamisest tulenevat rikkumist ja jätsid täitmata hoolsuskohustuse – kohustuse käituda äris vajaliku hoolsusega, majanduslikult kõige otstarbekamalt käitumise kohustuse (E. Aaviku juhatuse liikme lepingu p 3.1, p 3.3, H. Hainsoo lepingu p 2.3). Maakohus asus seisukohale, et erinevad positsioonid juhatuse liikmena kujundasid ka E. Aaviku ja H. Hainsoo vahelist alluvussuhet ning leidis, et selline alluvussuhe tuleneb juba nõukogu otsusest, millega määrati äriühingu üldjuhtimine, sh juhatuse juhtimine E. Aaviku ülesandeks. Tegevusvaldkonnad, mis seonduvad ettevõtte praktilise igapäevatööga ehk H. Hainsoo vastutusvaldkonnad, on hõlmatavad ettevõtte arendamisega, perspektiivi loomisega ja juhtimisega ehk E. Aaviku vastutusvaldkondadega. Ehkki ettevõtte igapäevatöö korraldamine ja tehase käigushoidmine kuulus H. Hainsoo vastutusvaldkonda, määras selle valdkonna toimimise varumistegevus, mis kuulus E. Aaviku vastutusalasse. Nõukogu nägi juhatuse liikmete rolli erinevalt ja pani neile ka erinevad ülesanded ja ootused. Nii on H. Hainsooga sõlmitud juhatuse liikme lepingu järgi juhatuse liikme ülesanneteks äriühingu igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine, äriühingu majandustegevuse jätkuvuse tagamine. E. Aavikuga sõlmitud juhatuse liikme lepingu järgi on juhatuse liikme põhiülesanne Werol Tehased AS-i majandusliku olukorra parandamine ja peaeesmärk kasumisse jõudmine 9 (äritegevuse ja/või toetuste kaudu). Sellistest juhatuse liikme ülesannetest tuleneb, et H. Hainsoolt ootas äriühing ettevõtte igapäevase tegevuse jätkumist ja äriühingu jätkusuutlikkust, E. Aavikule olid pandud ülesanded ja antud volitused laiaulatuslikeks strateegilisteks muudatusteks ja uuele tasemele tõusmiseks. Sedavõrd erinev lähenemine nõukogu poolt juhatuse liikmete seisundile määras paratamatult ka juhatuse liikmete omavahelise subordinatsiooni ja alluvusvahekorra. Juhatuse liikme kohustused äriühingu ees, mis tulenevad seadusest (ÄS) ja juhatuse liikme lepingust, kujutavad endast olulises osas juhtimisülesandeid. Juhatuse liikme kohustuste täitmist ei saa taandada vaid konkreetsete lepingute sõlmimisele ja vastupidi: näha kohustuste rikkumist konkreetsete lepingute sõlmimises ja sellega äriühingule kohustuste võtmises. Maakohus asus seisukohale, et seetõttu ei saa juhatuse liikmelt tema kohustuste täitmist nõudes või kohustuste rikkumist kontrollides piirduda kindlakstegemisega, kes on mingile lepingule alla kirjutanud. Ettevõttele võetud kohustuste ja nende tagajärgede õiguspärasuse eest kannab vastutust juhatus. See tähendab, et ei oma õiguslikku tähendust, kes töötajatest pidas läbirääkimisi, kes kirjutas lepingule alla. Kohustuste võtmise eest vastutab juhatus ehk selle liikmed E. Aavik ja H. Hainsoo, vaatamata sellele, et läbirääkimisi pidas ja varumislepingutele kirjutas alla näiteks T. J.. Juhtimisotsuste õiguspärasuse kontrollimisel ei ole oluline mitte formaalne õiguspärasus, vaid see, kas see vastab äriühingu ja tema aktsionäride huvidele. Kui juhatus seab eesmärgiks, et varutav toorainekogus peab olema oluliselt suurem nõukogu poolt kinnitatust, siis on juhatuse liikme kohustusi rikutud juba sellise eesmärgi seadmisega ja iga konkreetse lepingu sõlmimine (allakirjutamine) selle eesmärgi raames ei oma eraldi tähendust rikkumise tuvastamise aspektist. Tegutsemise puhul kollektiivse juhtimisorganina tuleb eeldada, et kollektiivse organi liikmed tegutsevad omavahel kooskõlastatult ja ühtse tahtega. Sellisest eeldusest lähtudes on õige, et juhatuse esimees E. Aavik ja juhatuse liige H. Hainsoo tegutsevad ja saavutavad tulemuse äriühingu juhtimisel kaastäideviijatena, karistusõiguslikult
Maakohus asus seisukohale, et eesmärk varuda rapsiseemet oluliselt suuremas koguses kui on tehase töötlemisvõimsus (ehk nõukogu poolt kinnitatud 72 500 tonni) oli püstitatud E. Aaviku poolt. See ei olnud juhatuse liikmete poolt ühiselt kaalutud ja vastu võetud otsus. Eesmärgiks seatud varutav toorainekogus – rohkem kui töötlemisvõimsus – ei olnud juhatuse poolt ühiselt läbi arutatud ega fikseeritud, seda polnud kajastatud plaanides ja selleks polnud tehtud ettevalmistusi. Eesmärk varuda rapsiseemet võimalikult rohkem tulenes E. Aaviku poolt genereeritud arenguplaanidest, tema eesmärgist laiendada ettevõtet, kauplemistegevust ja tema visioonist, et AS Werol Tehased omab potentsiaali erinevate arenguprojektide näol. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et E. Aavik juhtis äriühingut vastavalt oma juhatuse liikme lepingule uuenduste ja laienemise vaimus, lähtudes eeldusest, et idee tasemel olevad äriplaanid realiseeruvad. Nende eelduste ja plaanide realiseerimise eesmärki teenis rapsiseemne varumine tehase tootmismahust oluliselt suuremas koguses. Juhatuse liige H. Hainsoo täitis oma juhatuse liikme lepingust tulenevaid kohustusi (äriühingu majandustegevuse jätkuvuse tagamine) selles olustikus, mis oli loodud ettevõtet arendama ja kahjumist välja tooma valitud juhatuse liikme (esimehe) poolt. H. Hainsoo oli ettevõtte jõulise arendustegevuse suhtes passiivne juhatuse liige, mis tähendab seda, et ilma teise juhatuse liikmeta, kelleks oli E. Aavik, ei oleks kavandatud AS-is Werol Tehased neid äriplaane, mida kavandati 2004. a ega oleks varutud toorainet tootmisvõimsust ületavas mahus nende äriplaanide realiseerumist silmas pidades. Maakohus asus seisukohale, et arvestades juhatuse liikmete vahelist tööjaotust, mille järgi üld- ja strateegiline juhtimine, arendustegevus, kommertstegevuse suunamine ja tooraine ostmine olid E. Aaviku vastutusvaldkonnad ja sellest tulenevalt oli kommertsdirektori T.J. töö suunamine E. Aaviku vastutusalas, ei saa juhatuse liikmele H. Hainsoole ette heita seda, et ta ei takistanud äriplaanide ettevalmistamist või õhkkonna kujundamist äriplaanide kindla realiseerumise vaimus. Juhatuse liige H. Hainsoo, pöördudes nõukogu esimehe poole rapsiseemne liigse varumise asjas, täitis sellega ÄS § 306 lg-st 3 tuleneva kohustuse teavitada nõukogu aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest ja majandusliku seisundi olulisest halvenemisest. 10 Pöördumisega nõukogu esimehe poole oli juhatuse liige andnud selge signaali vajadusest sekkuda, oli kirjeldanud konkreetset probleemi. Millegagi ei ole põhjendatud nõukogu soovitus juhatuse liikmele asuda vormistama kirjalikke ettekandeid, kuna juhatuse liikmed ei ole määratud teostama järelevalvet üksteise üle. Nimetatud asjaolude tõttu jõudis maakohus veendumusele, et H. Hainsoo käitumises puudus tahtlus kasutada oma ametiseisundit juhatuse liikmena ebaseaduslikult. Tal puudusid plaanid ja eesmärgid varuda seemet rohkem kui tehase tootmisvõimsus (kinnitatud eelarve) ette näeb. Juhatuse liikmete omavahelisest tööjaotusest tulenevalt puudus tal kohustus omada ülevaadet varutava rapsiseemne hulgast ja ta teavitas nõukogu esimeest tekkinud olukorrast sellest arusaamisel. Ehkki H. Hainsoo juhatuse liikmena sõlmis (allkirjastas) rapsiseemne varumise lepinguid, puudus tal alus arvata, et sõlmitavad lepingud kokkuvõttes ületavad nii ettevõtte tootmismahu kui ka lubatava +/- 10-15% kõikumise piiri. Kuna H. Hainsool puudus lepingute sõlmimise ajal ülevaade sõlmida kavandatavate lepingute mahust (seda ülevaadet ei olnud teatavasti kellelgi) ja tal oli lepingute sõlmimise ajal õigus arvata, et lepingute sõlmimine toimub kinnitatud eelarve ja aktsepteeritava kõikumise piires, ei saanud H. Hainsool olla ka teadmist kahju võimalikust tekkimisest, selle võimalikust suurusest, tal ei olnud võimalik seda ette näha või kahju tekkimist möönda. Tõendatud on, ettevõtte arendustegevus, erinevate äriprojektide vedamine oli nii formaalselt kui ka sisuliselt E. Aaviku tegevusvaldkond. Seejuures oli E. Aaviku töö erinevate äriprojektidega esitletud ka nõukogule sedavõrd veenvalt, et H. Hainsool oli küllaldane alus uskuda äriprojektide realiseerimist E. Aaviku poolt. Maakohus tuvastas, et kohtuliku uurimise käigus leidis tõendamist, et varumislepingute sõlmimist teatud kõikumisega (näiteks 10-15%) on peetud varem põhjendatuks ja ettevõtte tegevuse tulemused on varemgi erinevatel põhjustel olnud kahjumis. Iga konkreetne varumisleping, mis on sõlmitud ja käesolevas kriminaalasjas süüdistatavatele etteheidetav kui nõukogu poolt kinnitatud eelarvet ületav leping, üksikult võetuna ei pruugi moodustada
(§ 2172 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu, eriti arvestades koosseisulise tunnusena suure kahju tekkimise nõuet. See tähendab, et teo toimepanija tahtlus peab olema tuvastatav tahtlusena sõlmida palju lepinguid (üle eelarvega kinnitatud koguse) ja tekitada suur kahju. Ainult H. Hainsoo tegevus eraldivõetuna ei moodusta ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise või teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuste võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise koosseisu tema tegevuses nõutava tahtluse puudumise tõttu. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine ühist teootsust. H. Hainsool ja E. Aavikul seda polnud. ÄS § 315 lg 1 ja TsÜS § 37 lg 1 järgi vastutavad juhatuse liikmed seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt tekkinud kahju ehk võlaõigusliku tagajärje eest. Karistusõiguslik vastutus on individuaalne ja solidaarse vastutuse kohaldamine teisel isikul olnud tahtluse eest ei ole mõeldav. Seetõttu tuleb H. Hainsoo temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Juhatuse esimees E. Aavik tahtis ja pidas õigeks varuda rapsi rohkem kui tehase tootmisvajadus ja selle piires kinnitatud eelarveline kogus (72 500 tonni): varuda kuni 150 000 tonni või rohkem. Ehkki ühtki äriplaani ei olnud nõukogu poolt kinnitatud ega olnud E. Aaviku enda jaoks lõpuni välja töötatud, asus E. Aavik realiseerima suures koguses rapsiseemne varumisega oma eesmärki ettevõtet arendada (laiendada). E. Aavikul puudus igasugune alus eeldada, et tootmisvajadusteks mittevajaliku rapsiseemne varumine nii suures koguses lõpeb muu tulemusega kui kahjum ja lisanduvad kahjud. Varudes rapsiseemet ettevõtte jaoks oma kava kohaselt sedavõrd suures koguses, pidi juhatuse esimees arvestama nii suure kogusega kaasnevate lisakuludega ettevõttele, aga ka sellega, kuidas seda seemet kasutama hakatakse ja missugune võib olla selle majanduslik tulem. Kuna seemne kasutamiseks kindlaid lahendusi ei olnud, pidi E. Aavik endale teadvustama, et nii suures koguses seemne varumine lõpeb majandusliku krahhiga. Asjaolu, et E. Aavik ei pidanud suures mahus varumise juures vajalikuks arvestada I.U. poolt esitatud arvutustega tegeliku võimaliku tulemi kohta ehk seda, et kasumit ei tule, tähendab, et teades ette võimalikku tulemit ehk 11 võimalikku kahju, tegutses ta otsese tahtlusega nii toimepandavate tegude kui saabuva tagajärje suhtes. Seetõttu leidis maakohus, et E. Aavik oma käitumisega täitis
(§ 2172 lg 1) koosseisu ja pani toime ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise, millega tekitati suur varaline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. AS-ile Werol Tehased eelarvet ületavaid kohustusi võttes kasutas E. Aavik ebaseaduslikult ära oma õigust tegutseda teise isiku nimel ja võtta talle kohustusi. Liigsuurte kohustuste võtmisega tekkis AS-ile Werol tehased kahju 30 854 149.82 krooni, mis moodustab suure varalise kahju. Selliselt käitudes kuritarvitas E. Aavik tema hoolde antud äriühingu AS Werol Tehased usaldust
Maakohus leidis, et E. Aavik ja H. Hainsoo AS Werol Tehased juhatuse liikmetena varusid nõukogu poolt kinnitatud eelarvet ületades rapsiseemet sõlmides varumislepinguid ise ja volitades selleks T.J. kokku 40 611,562 tonni, kogumaksumusega 149 773 715,40 krooni, millest transpordikulud 3 341 149,5 krooni ja tasu kvaliteedi eest 1 506 196,35 krooni. Maakohus on tuvastanud, et eelarvevälise rapsiseemne varumiseks on AS Werol Tehased kasutanud AS-ilt Hansa Liising võetud laene ning sellelt tasunud intresse. Rapsiseemne ostuks AS-ilt Eesti Viljasalv nende lepingute alusel, mida kohus luges sõlmituks eelarvet ületades, kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenu. Kokku kulutati 2 446 436,50 krooni AS Hansa Liising poolt antud laenust, mis tekitas AS-ile Werol Tehased intressikulu summas 60 504,55 krooni. Rapsiseemne ostuks firmalt SIA Maize-M lepingute alusel, mida kohus luges sõlmituks eelarvet ületades, kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenust 3 617 655,56 krooni, mis tekitas AS-ile Werol Tehased intressikulu summas 94 651,25 krooni. Rapsiseemne ostuks firmalt OOO Avtotor-Agro lepingute alusel, mida kohus luges sõlmituks eelarvet ületades, kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenust 3 773 959,92 krooni, mis tekitas AS-ile Werol Tehased intressikulu summas 87 639,74 krooni. Rapsiseemne ostuks UAB Agrokontserno Grudailt lepingute alusel, mida kohus luges sõlmituks eelarvet ületades, kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenust 11 940 546,33 krooni, mis tekitas AS-ile Werol Tehased intressikulu summas 267 923,05 krooni. Rapsiseemne ostuks firmalt Rise-Agroservice lepingute alusel, mida kohus luges sõlmituks eelarvet ületades, kasutas AS Werol Tehased AS Hansa Liising poolt antud laenust 2 894 621 krooni, mis tekitas AS-ile Werol Tehased intressikulu summas 77 390,91 krooni. Maakohus tuvastas, et kasutamiseks saadud faktooringlaenust AS-ilt Hansa Liising kasutati eelarvet ületavateks varumistehinguteks 46 964 929,43 krooni, mis moodustab 36,49% laenulimiidist (128 700 000 krooni) ja millelt maksti intresse summas 1 095 032,16 krooni. Seega arvestas maakohus laenulepingu sõlmimise tasust kahju hulka 36,49% summas 145 960 krooni (36,49% 400 000-st). Maakohus vähendas eelarvet ületavas mahus varutud rapsiseemne hoiu- ja transpordikulusid proportsionaalselt süüdistuse mahu vähendamisega, s.o 17,21% ning tuvastas, et rapsiseemne varumisega kaasnevaid hoiukulusid oli summas 4 141 772,70 krooni ja transpordikulusid summas 5 295 354,1 krooni. Kohus ei pidanud õigeks lähtuda kahju arvutamisel müüdud seemnekogusest 53 126,593 tonni. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et süüdistatavatele saab ette heita seemne varumist koguses 40 611,592 tonni, millest tuleb lähtuda ka kahju arvutamisel. Ehkki ettevõte müüs kokkuvõttes rapsiseemet 53 126,593 tonni, on selle koguse hulgas ka Ühisliisingu AS-ile müügilepingu alusel müüdud 13 903,530 tonni seemet, milline tehing sisu poolest kujutab endast pangalt saadud laenu (laofinantseerimine) ja tegelikult realiseerimist ei toimunud. Seetõttu lähtus kohus kahju arvestamisel müükide üldkogusest (53 126,593 tonni), millest on maha arvutatud müük Ühisliisingu AS-ile 13 903,530 tonni, ehk müügist koguses 39 223,063 tonni. Selle koguse 12 müügihind oli 123 288 504,10 krooni ja selle seemnekoguse sisseostuhind oli 142 764 402,81 krooni. Võttes aluseks börsihinna, olnuks selle seemnekoguse müügihind 123 564 181,99 krooni. Süüdistus seisneb etteheites, et müüdi madamala hinnaga kui osteti (alla soetushinna). Maakohus leidis, et tekitatud kahjuna ei saa käsitleda sisseostuhinna ja tegeliku müügihinna vahet, vaid kahju leidmiseks tuleks võrrelda müügipäevaks kujunenud börsihinda (MATIF) nii sisseostuhinnaga kui ka tegeliku müügihinnaga. Kohus tuvastas, et ettevõttes AS Werol Tehased oli finantsprognooside tegemisel, hinnakujundusel kui ka lepingute sõlmimisel arvestatud rapsiseemne kui börsikauba hindadega, mis kujunevad Pariisi seemnebörsil (MATIF). MATIF-i loodetavat kujunemist pidasid silmas ka juhatuse liikmed otsustuste tegemisel, mistõttu on MATIF-ist lähtumine nii süüteo objektiivsete tunnuste kui ka subjektiivsete tunnuste juures õige. Sisseostuhinna ja (hilisemal) müügipäeval kehtinud börsihinna vahe kujutabki endast objektiivset äririski hinda väljendatuna rahas. See risk võib osutuda kasumlikuks (plussis) või kahjumlikuks (miinuses). Käesoleval juhtumil oli selle riski objektiivne hind 142 764 402,81-123 564 181,99 = 19 200 220,82 krooni ehk risk osutus kahjumlikuks 19 200 220,82 krooni. Selle summa luges kohus rapsiseemne realiseerimisest tekkinud kahjuks. E. Aavikule karistuse mõistmisel arvestas maakohus vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. E. Aaviku karistust kergendavaks asjaoluks luges maakohus
Aaviku poolt süüdistuses
lg 2 p 1,2 järgi tekitatud kahju hüvitamist, s.o 2 miljoni krooni tagastamist AS-ile Werol Tehased ja 13 000 euro maksmist OOO-le Tetra Invest. Ehkki kahju sai AS Werol Tehased, mitte OOO Tetra Invest, luges maakohus sellise tegutsemisviisi tunnistuseks sellest, et E. Aavik on mõistnud toimepandud teo tagajärgede heastamise vajadust. Maakohus arvestas ka seda, et kohtuotsuse tegemise ajaks on möödunud süütegude toimepanemisest rohkem kui 5 aastat. Uute kuritegude toimepanemisest selle aja kestel ei ole andmeid. Kohtueelse uurimise perioodil oli E. Aavik vahi all 02.11.2006 kuni 15.01.2007 ehk 2 kuud 14 päeva. E. Aaviku poolt on süüteod toime pandud suhteliselt lühikese ajavahemiku kestel. Maakohus luges karistuse valikul oluliseks ka seda, et kuigi esimene AS Werol Tehased vara vastu sooritatud rünne, 2 miljoni krooni väljaviimine ettevõttest oma huvides, sai avalikuks ja E. Aavik tagastas raha, ei hoidnud see teda uuest ründest äriühingu raha vastu. Uue ründe puhul lisandus skeem kuriteo varjamiseks rahapesu teel ehk enamohtlik tegevus. Maakohus asus seisukohale, et ehkki
lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja
(§ 2172 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb seadusandja ette ka rahalise karistuse kohaldamise võimaluse, ei ole selleliigiliste kuritegude puhul karistuse eesmärke võimalik saavutada rahalise karistusega. Ka asjaolu, et kuriteod on suunatud võõra vara vastu suures ulatuses, ei võimalda karistust mõista rahalise karistusena. Maakohtu hinnangul on
järgi kvalifitseeritava kuriteo motiiviks soov realiseerida oma isiklikku võimekust, saavutada tunnustus raskes olukorras olevale ettevõttele lahenduse leidmise eest. See tähendab, et esikohal ei ole olnud mitte ettevõtte jätkusuutlikkus, vaid isiklik edu. Ehkki AS Werol Tehased oli raskes majandusseisus kogu oma tegutsemisaja kestel, oli E. Aaviku initsiatiivil toimunud varumine ettevõttele hävitav. Võttes arvesse saabunud tagajärgi ja süüdlase tegutsemise intensiivsust, pidas maakohus põhjendatuks rakendada sanktsiooni keskmisest kõrgemat karistuse määra.
järgi kvalifitseeritavate kuritegude leidis maakohus, et mõlemas episoodis on tegu pandud toime suures ulatuses võõra raha suhtes, mistõttu tuleb kohaldada karistust sanktsiooni keskmises määras.
järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul pidas maakohus oluliseks, et tegemist oli kavandatud ja läbimõeldud plaaniga enda poolt toime pandud kuritegu varjata, mille taga oli soov jätta ühiskonnale mulje endast kui õiguskuulekast kodanikust, mitte kanda kadusid ja 13 kitsendusi teise isiku vara vastu sooritatud ründe pärast. Maakohus luges sellise käitumise ohtlikuks ning arvestades, et leidis aset üks kuriteoepisood, kohaldas maakohus karistusmäära, mis on sanktsiooni alamäära lähedal. Maakohus leidis, et arvestades E. Aaviku poolt mitme erineva kvalifikatsiooniga süüteo toimepanemist, st mitme erineva õigushüve ründamist lühikese ajavahemiku jooksul, ei ole rahalise karistuse valimine ka õiguskorra kaitsmise huvides õigustatud. Samas ei ole vangistuse ärakandmine E. Aaviku poolt kogu ulatuses vältimatult vajalik ja vangistus tuleb osaliselt jätta tema suhtes tingimisi kohaldamata
Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Ringkonnakohus toob alljärgnevalt kokkuvõtlikult esitatud apellatsioonidest välja need apellatsioonide väited, mis on käesoleval ajal kriminaalasja arutamise esemeks. Prokuröri apellatsioon Prokurör esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist H. Hainsoo õigeksmõistmises ning uue otsuse tegemist, millega mõista H. Hainsoo süüdi
(§ 2172 lg 1) järgi ja karistada 2 aasta vangistusega
Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on H. Hainsoole esitatud süüdistus tõendatud. Õige on maakohtu seisukoht, et kaastäideviimine eeldab ühist teootsust. Samas ei pea teo kooskõlastamine täideviijate vahel olema suuline ega eelnema süüteokatsele, vaid seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus. Kooskõlastatud tegevuseks piisas H. Hainsoo poolsest lepingute allkirjastamisest, mis ületas AS Werol Tehased tavapäraseks majandustegevuseks vajaminevat rapsikogust. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et H. Hainsool puudusid plaanid ja eesmärgid varuda seemet rohkem kui tehase tootmisvõimsus (kinnitatud eelarve) ette näeb. Asja materjalidest nähtub, et suure osa eelarvet ületavaid rapsiseemne varumise lepinguid on allkirjastanud H. Hainsoo ning igakordselt enne lepingu sõlmimist kooskõlastasid H. Hainsoo ja E. Aavik lepingu sõlmimise tingimusi. H. Hainsoo oli teadlik tehase tootmismahtudest ja varutava rapsiseemne kogustest ning sai aru, et kirjeldatud lepinguid sõlmides väljub ta igapäevase majandustegevuse raamidest ja rikub nõukogu otsuseid. Maakohtu viited juhatuse otsusele, millega jagati juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad, ei ole asjakohased, kuna kriminaalasja materjalidest nähtub, et nimetatud otsust juhatuse liikmed ise ei järginud. Hinnangu andmisel juhatuse liikme töökohustustele tuleb lähtuda tegelikult väljakujunenud töökorraldusest. Juhatuse otsusega, milles juhatuse liikmed leppisid omavahel kokku töövaldkondade jaotamise, ei saa õigustada juhatuse liikmete poolt ÄS §-dest 306 ja 315 tulenevate kohustuste täitmata jätmist ning välistada juhatuse liikmete vastutust neile pandud hoolsuskohustuse täitmata jätmise eest ning keelu, hoiduda tegemast igapäevase majandustegevuse raamidest väljuvaid tehinguid ilma nõukogu nõusolekuta, järgimata jätmise eest. ÄS käsitleb juhatuse liikmeid võrdsetena ja subordinatsiooni suhted juhatuse liikmete vahel on võimalikud ainult korralduslikes küsimustes (ÄS § 311). Tegutsemise puhul kollektiivse juhtimisorganina tuleb eeldada, et kollektiivse organi liikmed tegutsevad omavahel kooskõlastatult ja ühtse tahtega. Sellisest eeldusest lähtudes on õige, et juhatuse esimees E. Aavik ja juhatuse liige H. Hainsoo tegutsevad ja saavutavad tulemuse äriühingu juhtimisel kaastäideviijatena, karistusõiguslikult
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on leidnud tõendamist, et AS Werol Tehased juhatus sõlmis 2004/2005 majandusaastal rapsiseemne varumiseks lepinguid mahus, mis ületas tavapäraseks majandustegevuseks (tootmise üldvõimsus) vajaminevat osa. Olgugi, et juhatusel oli lepingust tulenev kohustus järgida nõukogu juhiseid suuremate tehingute sõlmimisel, jätsid juhatuse liikmed nimetatud kohustuse täitmata ning sõlmisid süüdistused konkreetselt välja toodud tehinguid, mis omakorda osutusid suurt kahju tekitavaks. 14 Kriminaalasjas kogutud materjalide põhjal on võimalik väita, et eelarvet ületava rapsiseemne varumise puudumise korral ei oleks AS-ile Werol Tehased tekkinud kulusid, mis kaasnevad rapsiseemne varumisega. Sellisteks kuludeks on rapsiseemne transpordikulu, lao rent, rapsiseemne soetamiseks kasutatud võõrvahenditelt (laenud) arvestatav intress. AS-il Werol Tehased puudusid enda rahalised vahendid (käibevahendid) ning kogu käibevara oli laenu kujul. Lisaks eeltoodule tulnuks arvestada asjaoluga, et rapsiseemne hind kujunes börsil ning oli seetõttu muutuva väärtusega. Sellisel juhul pidi varuja, sh ka H. Hainsoo aru saama, et varutud rapsiseemne hind võib temast mitteolenevatel põhjustel langeda ning et sellisel juhul nt müügi eesmärgil varutud rapsiseemne müügist võib AS Werol Tehased saada varalist kahju. Prokurör käsitleb otsese tahtluse mõistet ning leiab, et juhatuse liikmed olid teadlikud AS Werol Tehased majanduslikust olukorrast, tehase tootmisvõimalustest, sellest, et neil puudus nõukogu luba varuda rapsi rohkem kui oli tehase tootmisvajadus. Juhatuse liikmed olid teadlikud, et nõukogu ei olnud heaks kiitnud ühtegi nende poolt nõukogule esitatud äriplaani. Samuti olid nad teadlikud rapsiseemne varumisega kaasnevatest kuludest – transport, hoiukulud. Eeltoodut arvestades tegutsesid E. Aavik ja H. Hainsoo otsese tahtlusega. Seega rikkus prokuröri hinnangul H. Hainsoo oma tegevusega ÄS § 306 lg-s 2,3, § 307 lg-s 2 ja § 315 lg-s 1 sätestatut. Samuti rikkus H. Hainsoo temaga 17.02.2003 sõlmitud juhatuse liikme lepingu punktides 2.2.1., 2.2.4., 2.3. ja 2.5. sätestatud nõudeid ning 18.10.2003 juhatuse poolt kinnitatud eelarve projekti koostamise ja eelarve täitmise korra p-s 2.8. sätestatud nõudeid. E. Aaviku kaitsja apellatsioon E. Aaviku kaitsja taotleb E. Aavikule esitatud süüdistuse ning E. Aavikule mõistetud karistuse vähendamist. Kaitsja leiab, et süüdistusaktist on üheselt arusaadav, et E. Aavikule ja H. Hainsoole on esitatud süüdistus
Kuna H. Hainsoo mõisteti õigeks, tulnuks H. Hainsoo sõlmitud lepingute osas vähendada süüdistuse mahtu. Maakohus on aga omistanud H. Hainsoo tegevuse E. Aavikule, jättes sellise tegevuse põhjendamata. Seega on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kaitsja märgib, et kohtuotsuse pinnalt ei ole võimalik üheselt aru saada, kas maakohus on E. Aaviku tegevust käsitanud täideviimise või vahendliku täideviimisena. Kaitsja on seisukohal, et materiaalõiguse ebaõige kohaldamine seisneb peamiselt selles, et süüdistatav E. Aavik on
(§ 217² lg 1) järgi süüdi mõistetud teiste isikute tegevuses, mistõttu on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi
Kaitsja hinnangul on E. Aavikule mõistetud karistus põhjendamatult range, kuna H. Hainsoo on õigeks mõistetud objektiivselt samade tegude eest, mis on süüks arvatud E. Aavikule. Seega tuleb lugeda E. Aavikule mõistetud 4 aastat vangistust põhjendamatult rangeks. E. Aaviku apellatsioon E. Aavik taotleb talle mõistetud liitkaristuse – 4 aastat vangistust – ja süüdistuse mahu vähendamist. E. Aavikule on arusaamatu maakohtu järeldus, et samad tõendid ja asjaolud, mis kinnitavad ühe juhatuse liikme – H. Hainsoo – süütust, kinnitavad teise juhatuse liikme – E. Aaviku – süüd. H. Hainsoo oli AS Werol Tehased juhatuse liikmeks veebruarist 2003 kuni juunini 2006, seega pool aastat enne ja poolteist aastat pärast E. Aaviku juhatuse liikmeks oleku aega. Seadusest tulenevalt vastutavad juhatuse liikmed ettevõtte juhtimise ja selle tagajärgede eest koos ja solidaarselt. Kuna E. Aavik ei ole AS-i Werol Tehased juhatuse liikmena teinud midagi sellist, mis oleks olnud H. Hainsoo jaoks ja samuti teiste AS-i Werol Tehased juhtkonnas töötanud inimeste eest saladuses, ei ole selline vahetegemine õige ega õiglane ning ei ole kooskõlas ka kehtivate õigusaktidega. Maakohus on pidanud juhatuse liikmete H. Hainsoo ja E. Aaviku poolt omavahel kirjalikult vormistatud tööülesannete jaotust aluseks, et mõista E. Aavik süüdi nn ülevarumises, kuna selle 15 dokumendi järgi oli tooraine varumine tema ülesandeks. Kui aga võrrelda H. Hainsoo, E. Aaviku ja T.J. poolt allkirjastatud rapsiostulepinguid
(
Aaviku ja H. Hainsoo süüdistuse mahtu puutuvat ning seejärel H. Hainsoo ja E. Aaviku karistusega seonduvat. 2. H. Hainsoo õigeksmõistmine
(§ 2172 lg 1) järgi 16 2.1 Käesolevat kriminaalasja on varasemalt arutanud nii maakohus, ringkonnakohus kui ka Riigikohus. Riigikohtu lahendiga kriminaalasjas nr 3-1-1-89-11 tühistati ringkonnakohtu otsus osaliselt, s.o H. Hainsoo süüdimõistmises ja karistamises
(§ 2172 lg 1) järgi põhjusel, et ringkonnakohus, rahuldades prokuröri apellatsiooni, jättis prokuröri olulisemad tõenduslikud väited täielikult käsitlemata. Seega on Riigikohus märkinud, et H. Hainsoo süüküsimuse lahendamisel tuleb eeskätt hinnata, kas kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad väidet, et H. Hainsool oli süüdistuses viidatud lepinguid sõlmides tahtlus nii rapsiseemne ülevarumise kui ka sellega põhjustatud kahju osas. Riigikohtu senise praktika kohaselt lähtub kohus, kellele on kriminaalasi kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise järgselt saadetud uueks arutamiseks, kriminaalasja uuel arutamisel konkreetsest tühistamise alusest (lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-132-03 ja 3-1-1-97-06). Sellest tulenevalt käsitleb ringkonnakohus järgnevalt H. Hainsoole esitatud süüdistuse
(§ 2172 lg 1) järgi subjektiivset külge, arvestades samas kriminaalasjas tehtud Riigikohtu lahendis esitatud juhiseid, selle kohta maakohtu poolt leitut, prokuröri apellatsioonis sisalduvaid motiive ning kohtumenetluse poolte ringkonnakohtu istungil esitatut. Sellest tulenevalt ei käsitle ringkonnakohus käesoleva kriminaalasja varasemal arutamisel tuvastatud asjaolusid, mille puhul Riigikohus ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi. Seega puudub ringkonnakohtul vajadus ning õiguslik alus veelkord käsitleda maakohtu poolt tuvastatud H. Hainsoo süüdistuse
Hainsoo tahtlus. Samas on käesoleval juhul oluline välja tuua mõningad H. Hainsoo poolt toimepandud teo objektiivse külje asjaolud, mille pinnalt on võimalik tuvastada tahtluse olemasolu. 2.2 H. Hainsoole esitati süüdistus
(§ 2172 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kokkuvõtlikult selles, et tema, olles alates 06.02.2003 kuni 31.05.2006 AS Werol Tehased juhatuse liige, koos E. Aavikuga ületasid juhatusele AS Werol Tehased nõukogu poolt antud volitusi rapsiseemne kokkuostuks 2004/2005 majandusaastal. Vastavalt 10.06.2004 AS Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud AS Werol Tehased 2004/2005 majandusaasta eelarvele nägi nõukogu ette rapsiseemne varumise, tulenevalt tehase maksimaalsest pressimisvõimsusest, s.o kokku 72 500 tonni, ning ka rapsiseemne varumise piirkonnad. Nimetatud AS Werol Tehased nõukogu seaduslikku korraldust eirates varusid juunist 2004 kuni veebruarini 2005 AS Werol Tehased juhatuse liikmed E. Aavik, H. Hainsoo ja töölepingu alusel tööle võetud T. J. AS Werol Tehased nõukogu poolt kinnitatud eelarvet ületades rapsiseemet – E. Aavik sõlmides 2 lepingut, H. Hainsoo sõlmides 10 lepingut ja T. J. sõlmides 5 lepingut. 2.3 Esmalt märgib ringkonnakohus, et vaidlust ei ole asjaolus, et H. Hainsoo oli alates 06.02.2003 AS Werol Tehased juhatuse liige (50 kd, tl 1) ning 17.02.2003 oli sõlmitud juhatuse liikme leping (50 kd, tl 5–10). Küll tuleb käesoleval juhul lahendada küsimus H. Hainsoo rollist ja tegevusest juhatuse liikmena. Maakohus tuvastas, et E. Aavik oli juhatuse esimees, mis tuleneb AS Werol Tehased nõukogu 09.06.2003 otsusest (50 kd, tl 11–13). Samuti on maakohus leidnud, et AS Werol Tehased juhatus oli kaheliikmeline. Juhatuse 12.02.2004 otsusega (5 kd, tl 324) otsustati ettevõtte paremaks organiseerimiseks jagada omavahel vastutusvaldkonnad, millest nähtub, et kõik äriühingu üld- ja strateegilise juhtimise ja arendustegevusega seonduv, samuti muuhulgas tooraine ostmine ja toodangu müük, oli E. Aaviku vastutusala. H. Hainsoo vastutusvaldkonnaks jäid muuhulgas tehase administratiivse töö korraldamine, transpordi ja logistika korraldamine ning toomise koordineerimine. Nimetatud otsuse allkirjastasid E. Aavik juhatuse esimehena ning H. Hainsoo juhatuse liikmena. Maakohus on käsitlenud ka tunnistajate ütlusi juhatuse liikmete juhtimisülesannetest. 17 Edasiselt on maakohus teinud kokkuvõtliku järelduse, et juhatuse otsusega tegevusvaldkondade määratlemine juhatuse liikmete vahel määras paratamatult ka juhatuse liikmete omavahelise alluvusvahekorra. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et eelnimetatud maakohtu seisukohtades ja viidatud juhatuse otsusest tulenevas vaidlust ei ole, kuid leiab, et maakohus on ülemääraselt palju tähtsust omistanud juhatuse 12.02.2004 otsusele ning otsuses toodud vastutusvaldkondade jagunemisele. Ringkonnakohus nõustub prokuröri arvamusega ning leiab, et objektiivselt on tõendamist leidnud asjaolu, et juhatuse liikmed ise nimetatud otsust ei järginud ning hinnangu andmisel juhatuse liikme töökohustustele tuleb lähtuda tegelikult väljakujunenud töökorraldusest. Tegelikult väljakujunenud töökorraldusest nähtub, et kuigi E. Aaviku vastutusvaldkonnaks oli juhatuse 12.02.2004 otsuse kohaselt tooraine ostmine ja toodangu müük, sõlmis enamus rapsi varumise lepinguid (nii eelarvelisi kui ka eelarveväliseid) just H. Hainsoo, olles lepingud allkirjastamiseelselt kooskõlastanud E. Aavikuga (H. Hainsoo ütlused maakohtus, 64 kd, tl 119 p–120). Seega olid nii E. Aavik kui ka H. Hainsoo jooksva töö käigus eelnimetatud otsusega määratletud töövaldkondade jagunemise muutnud vastavalt vajadusele. Materjalidest nähtub, et H. Hainsoo tegeles sisuliselt ka E. Aaviku vastutusvaldkonda kuuluvate töödega ning E. Aavik nõustus sellega. Nii on andnud E. Aavik ütlusi, mille kohaselt oli H. Hainsoo väljakujunenud töökorralduse järgi Painkülas (st kohapeal), tema ise Tallinnas. E. Aavik palus H. Hainsool osadele lepingutele alla kirjutada, sest teda polnud kohal. Samuti on muuhulgas nõukogu liige tunnistaja R. R. andnud ütlusi selle kohta, et „töö käigus tuli välja, kuidas olid E. Aaviku ja H. Hainsoo ülesanded jagatud, saime aru, et E. Aavik planeerib seemneostu väljastpoolt ja H. Hainsoo tegeles sellega kohapeal. H. Hainsoo tegeles tehases igapäevaste probleemidega“ (61 kd, tl 220). Lähtudes H. Hainsoo eelkirjeldatud tegevusest Painkülas kohapeal, on õige juhatuse liikmete töökohutustele hinnangu andmisel juhinduda tegelikult väljakujunenud töökorraldusest. 2.4 Prokurör nõustub maakohtu seisukohaga, et kaastäideviimine eeldab ühist teootsust. Samas ei pea teo kooskõlastamine täideviijate vahel olema suuline ega eelnema süüteokatsele, vaid seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega süüteo toimepanemise käigus. Kooskõlastatud tegevuseks piisas H. Hainsoo poolt allkirjastatud lepingutest, mis ületas AS Werol Tehased tavapäraseks majandustegevuseks vajaminevat rapsikogust. Ringkonnakohus märgib, et prokuröri käsitlus kaastäideviimisest on üldjoontes õige ja õigusteoorias aktsepteeritud. Samas ei saa nõustuda väitega, nagu piisaks kooskõlastatud tegevuse tuvastamiseks üksnes asjaolust, et H. Hainsoo allkirjastas lepinguid. Nimetatud lähenemine on lihtsustatud ning formaalne. Kooskõlastatud tegevuse ja ühise tahtluse tuvastamiseks E. Aavikuga tuleb hinnata, kas H. Hainsool oli süüdistuses viidatud lepinguid sõlmides tahtlus nii rapsiseemne ülevarumise kui ka sellega põhjustatud kahju osas. Seega tuleb ringkonnakohtu arvates hinnata, kas H. Hainsoo teadmine lepinguid allkirjastades ulatus tagajärgedeni, st millised saabuvad või võivad saabuda. 2.5 Prokurör leiab, et kollektiivse juhtimisorganina tegutsemise puhul tuleb eeldada, et kollektiivse organi liikmed tegutsevad omavahel kooskõlastatult ja ühtse tahtega. Sellisest eeldusest lähtudes on õige, et juhatuse esimees E. Aavik ja juhatuse liige H. Hainsoo tegutsevad ja saavutavad tulemuse äriühingu juhtimisel kaastäideviijatena, karistusõiguslikult
Samasugust seisukohta kollektiivse juhtorgani tegutsemisest eelduslikult kooskõlastatud ja ühtse tahtlusega on väljendanud ka maakohus (otsuse lk 126). Ringkonnakohus leiab, et selline lähenemine on liialt üldistav. Kollektiivse juhtimisorgani liikmed võivad tegutseda nii kooskõlastatult kui ka oma pädevuse piires iseseisvalt (ÄS § 307 lg 1). Lisaks ei saa jätta kõrvale olukordi, kus juhatuse liikmed on nt passiivsed. Ringkonnakohus peab õigeks maakohtu hinnanguid E. Aaviku kui juhatuse esimehe 18 tegutsemisele AS Werol Tehased üld- ja strateegilise juhtimise vallas ja arendustegevuses. Samas ei saa ringkonnakohus nõustuda maakohtu järeldusega, et H. Hainsoo puhul oli tegemist passiivse juhatuse liikmega. H. Hainsoo oli nn passiivne juhatuse liige AS Werol Tehased arendustegevuse ja tulevikuvisioonide osas, kuid see ei olnud ka H. Hainsoo tööülesandeks. H. Hainsoo tegelikult väljakujunenud tööülesandeks oli muuhulgas lepingute allkirjastamine eelarvevälise rapsiseemne varumiseks ning seda tegevust ei ole kuidagi võimalik pidada passiivseks. Maakohus asus seisukohale, et H. Hainsoo, pöördudes nõukogu esimehe poole rapsiseemne liigse varumise küsimuses, täitis sellega ÄS § 306 lg-st 3 tuleneva kohustuse teavitada nõukogu aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest ja majandusliku seisundi olulisest halvenemisest. Pöördudes nõukogu esimehe poole oli maakohtu hinnangul juhatuse liige andnud selge signaali vajadusest sekkuda (otsuse lk 127). Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei ole vaidlust asjaolus, et H. Hainsoo pöördus nõukogu esimehe poole rapsiseemne liigse varumise küsimuses. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu hinnanguga, et H. Hainsoo poolt nõukogu esimehe teavitamine näitaks temal tahtluse puudumist ametiseisundi ebaseaduslikus kasutamises. H. Hainsoo on maakohtus antud ütlustes rääkinud sellest, et „sai n-ö pildi ette kas detsembris või jaanuaris 2005, kui esitasime nõukogule andmed“ (kd 64, tl 123). Eeltoodust järeldub, et nõukogu informeerimine kujunenud olukorrast oli tunduvalt hiljem, st ajal, kui suurem osa rapsiseemne ülevarumise lepingutest olid juba sõlmitud. Ringkonnakohus ei saa jätta viitamata H. Hainsoo maakohtus antud ütlustele, mis ilmestab üldiselt H. Hainsoo teadlikkust ülevarumisega seotud lepingute sõlmimisega kaasnevatest tagajärgedest. Nii on H. Hainsoo märkinud, et „iga leping ei ole veel raps, kõiki ei hakatud täitma, oli ka igaks juhuks sõlmitud lepinguid“ (kd 64, tl 123). Ringkonnakohus peab vajalikuks osundada nõukogu esimehe tunnistaja R. R. ütlustele, millest nähtuvalt olid nõukogu koosolekud igakuiselt, vahel ka mitu korda kuus. Nõukogule esitati aruanded, nendega tutvuti, küsitleti juhatust. R. R. ütlustest selgub nõukogu teadmine tehase võimsusest. Samas nähtub R. R. ütlustest, et „eelmine majandusaasta (2004/2005) lõppes suht hea tulemiga, kõigil oli mulje, et AS-il Werol Tehased läheb väga hästi, tehasel oli positiivne imago“ (61 kd, tl 214 p–221). Kuivõrd H. Hainsoo osales koos E. Aavikuga nõukogu koosolekutel, kus käsitleti AS Werol Tehased tegevusega seonduvat, oli H. Hainsoo vaieldamatult kursis toimuvaga ja sealhulgas tuleviku väljavaadetega. Eelviidatud tunnistaja R. R. ütlustest ei ole võimalik järeldada, et H. Hainsoo oleks nõukogu teavitanud AS Werol tehased olevatest raskustest selliselt, et nõukogul oleks olnud ülevaade tegelikust olukorrast, mistõttu rääkida mingisugusest H. Hainsoo poolsest AS Werol Tehased nõukogule antud signaalist viivitamatu sekkumise kohta, nagu on seda maakohus teinud, ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik. Igapäevase majandustegevusega AS Werol Tehased juhtimises, sealjuures omamata täpset ülevaadet ülevarutud rapsiseemne osas, jätkas H. Hainsoo teadlikult rapsiseemne varumisega seotud lepingute sõlmimist. Maakohus asus seisukohale, et kuna H. Hainsool endal puudusid plaanid ja eesmärgid varuda seemet rohkem kui tehase tootmisvõimsus ette nägi, ei ole tema tegevuses tahtlus tuvastatav. Ringkonnakohus sellesisulise arvamusega ei nõustu ning leiab, et antud juhul on E. Aavik ja H. Hainsoo tegutsenud kaastäideviijatena
lg 2 mõttes, seega ei oma ka tähtsust temal endal tehase arengut puudutavate vastavate plaanide ja eesmärkide olemasolu laiemas tähenduses. Ringkonnkohus peab vajalikuks osundada, et H. Hainsool oli E. Aaviku erinevatest visioonidest ja eesmärkidest AS Werol Tehased arendustegevuses ülevaade (osales koos E. Aavikuga nõukogu koosolekutel) ning ta ühines E. Aaviku plaanidega, sõlmides lepinguid eelarvevälise rapsiseemne varumiseks. Maakohtu väide, et ehkki H. Hainsoo juhatuse liikmena sõlmis (allkirjastas) rapsiseemne varumise lepinguid, puudus tal alus arvata, et sõlmitavad lepingud kokkuvõttes ületavad nii ettevõtte tootmismahu kui ka lubatava +/- 10-15% kõikumise piiri, ei ole eluliselt usutav ning on ümber lükatud eeltoodud ringkonnakohtu järeldustega, mis tuginevad asjakohastel tõenditel. 19 Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks viidata AS Werol Tehased nõukogu 30.06.2004 protokollile nr 6/2004 (4 kd, tl 111–133), millega kinnitati 2004/2005 majandusaasta eelarve. Nimetatud koosolekul osales teiste hulgas ka juhatuse liige H. Hainsoo, mistõttu oli ta täielikult informeeritud planeeritud tootmismahtudest. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et H. Hainsool ei olnud võimalik ette näha või kahju tekkimist möönda. H. Hainsoo, sõlmides rapsiseemne ülevarumiseks lepinguid, samas mööndes isegi oma ütlustes, et kõiki lepinguid ei hakatud täitma ning sõlmiti lepinguid n-ö igaks juhuks, pidi aru saama ja võimalikuks pidama, et kui sõlmitud lepingud ka täidetakse, võivad sellega kaasneda suured majandusraskused, sh kahju tekkimine. Äriühingu aktiivne juhatuse liikmeks olek eeldab liikmelt informeeritust ja teadlikkust toimuvast. Seega on ebausutav H. Hainsoo püüd näidata ennast passiivse juhatuse liikmena, kes ei omanud informatsiooni ega ülevaadet toimuvast, kuigi just H. Hainsoo oli juhatuse liikmeks, kes igapäevaselt Painkülas kohal viibis. 2.6 Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata maakohtu järeldusi AS Werol Tehased juhatuse esimehe E. Aavikul otsese tahtluse tuvastatusest (otsus lk 129), kuna selles osas käesoleval ajal vaidlust ei ole. Ringkonnakohus leiab, et H. Hainsoo koos E. Aavikuga tegutsesid otsese tahtlusega ühiselt vaikival kokkuleppel. H. Hainsoo aktiivne osalus nõukogu otsusega kinnitatud tootmismahtudest suuremas ulatuses rapsiseemne varumises ja sellega seonduvalt saabunud tagajärjes annab aluse asuda seisukohale, et H. Hainsoo teopanus süüteokoosseisu realiseerimisse oli oluline. Eeltoodust tulenevalt teadis H. Hainsoo, et nii suures koguses rapsiseemne ülevarumine lõpeb AS Werol Tehased jaoks majandusliku krahhiga ning tahtis või vähemalt möönis eelarvevälise rapsi varumisega tekkivat kahju. 2.7 Eeltoodust tulenevalt tuleb H. Hainsoo süüdi mõista
Kuni 15.03.2007 kehtinud
sätestas, et ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eest eesmärgiga tekitada või kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Alates 15.03.2007 kehtiv
lg 1 sätestab, et seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub
§-s 201 sätestatud süüteokoosseis, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Karistuse mõistmisel juhindub ringkonnakohus
lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4.2 Ringkonnakohus ei pea võimalikuks H. Hainsoole karistuseks mõista rahalist karistust. Lähtudes H. Hainsoo süü suurusest (tegutsemine koos E. Aavikuga oli AS-ile Werol Tehased majanduslikult hävitav ning tõi kaasa suure varalise kahju tekkimise) ei taga rahalise karistuse mõistmine õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb H. Hainsood karistada vangistusega. 4.3 H. Hainsood ei ole varasemalt süütegude eest karistatud. Ringkonnakohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Ringkonnakohus rõhutab, et H. Hainsoo süü teo toimepanemisel oli suur. H. Hainsoo, olles AS-is Werol Tehased pikaajaline töötaja, sõlmis järjepidevalt ja vastutustundetult äriühingule kahjulikke lepinguid, põhjustades oma tegevusega ulatusliku varalise kahju. Arvestades eeltoodud asjaolusid, peab ringkonnakohus otstarbekaks H. Hainsoole mõista sanktsiooni keskmise määra lähedase vangistuse, s.o 2 aastat vangistust. Samas arvestades teo toimepanemisest möödunud aega ning asjaolu, et H. Hainsoo käitumine on olnud käesoleva ajani õiguskorda järgiv, peab ringkonnakohus otstarbekaks mõistetud karistust mitte täitmisele pöörata ning
23 5. E. Aaviku karistus 5.1 Maakohus on E. Aavikule
(§ 2172 lg 1) järgi mõistnud karistuseks 4 aastat vangistust,
lg 2 p 1,2 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust ja
lg 2 p 3 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning kuritegude kogumi eest mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
lg 1,2,3 alusel määrati koheselt kandmisele 6 kuud vangistust, ülejäänud karistus 3 aastat 6 kuud vangistust ei pööratud täitmisele, kui E. Aavik ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale
alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud 14 päeva, s.o 02.11.2006– 15.01.2007 karistusaja hulka ning kandmisele jäi 3 kuud 16 päeva vangistust. 5.2 Kuigi ringkonnakohus vähendas osaliselt E. Aavikule
poolt sõlmitud 5 üleliigse rapsiseemne ostulepingut), ei pea ringkonnakohus põhjendatuks E. Aavikule maakohtu poolt antud süüteokoosseisu eest ja liitkaristusena mõistetud vangistuse määra muuta. Ringkonnakohus leiab, et E. Aaviku süüdistuse mahu vähenemine ei ole niivõrd märkimisväärne, kuna sellegipoolest on E. Aaviku tegevus tekitanud AS-ile Werol Tehased ulatusliku kahju. 5.3 Samuti ei pea ringkonnakohus otstarbekaks muuta maakohtu poolt mõistetud liitkaristuse määra (4 aastat vangistust) ning ei pea põhjendatuks apellatsioonides toodud vastavasisulisi väiteid. Siinkohal ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt toodud asjakohaste põhjendustega E. Aavikule karistuse mõistmisel (otsuse lk 178–183). Ringkonnakohus peab vajalikuks üksnes osundada, et E. Aavik on süüdi mõistetud kolmes kuriteos – omandivastastes süütegudes ja majandusalases kuriteos – ning arvestades tema poolt toimepandud tegude ulatust, tagajärgi ja seeläbi ohtlikkust, ei ole alust pidada mõistetud vangistuse pikkust põhjendamatult rangeks. Ringkonnakohus nõustub, et E. Aaviku puhul on tuvastatud nn šokivangistuse kohaldamise materiaalsed eeldused. E. Aavik viibis eelvangistuses 02.11.2006–15.01.2007, s.o 2 kuud 14 päeva. Maakohtu otsusega määrati E. Aavikule reaalselt ärakandmisele 3 kuud 16 päeva vangistust. Ringkonnakohus, arvestades asjaolu, et E. Aavik kohtueelses menetluses viibis vahi all üle 2 kuu aastatel 2006–2007, leiab, et käesoleval ajal ei ole otstarbekas E. Aavikul jätkata nn šokivangistuse kandmist, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärki ja ei oleks efektiivne. Ringkonnakohus peab põhjendatuks lugeda E. Aavikule nn šokivangistuse pikkuseks 2 kuud 14 päeva, s.o tema poolt eelvangistuses viibitud aeg. Ülejäänud kandmata karistuse osa, s.o 3 aastat 9 kuud 16 päeva vangistust tuleb jätta tingimisi kohaldamata. 5.4 Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks käsitleda E. Aaviku karistusest tingimusliku vabastamise viise. Maakohus vabastas E. Aaviku karistusest tingimisi allutamisega käitumiskontrollile
lg 1,2,3 ja § 75 alusel.
§-s 74 sätestatud karistusest tingimisi vabastamise näol on tegemist sisuliselt kriminaalhooldusega, mis hõlmab endas katseajal süüdlase käitumise üle kontrolli teostamist ja mille sisuks on süüdimõistetuga tehtav sotsiaaltöö, eesmärgiga tuvastada ja kõrvaldada faktorid, mille mõjul asus ta kuritegusid toime panema ning seeläbi suunata süüdlane õiguskuulekale käitumisele. Ringkonnakohus leiab, et E. Aaviku puhul puudub sisuline vajadus teostada kriminaalhoolduse läbi kontrolli ja teha sotsiaaltööd saavutamaks tema õiguskuulekust. Ühtlasi on teo toimepanemisest möödunud liialt pikk aeg, mistõttu oleks kriminaalhoolduse teostamine tema üle käesoleval ajal sisutühi. Ringkonnakohtu hinnangul täidab E. Aaviku puhul karistuseesmärki tema karistusest tingimuslik vabastamine
Kuna maakohus määras E. Aavikule 3-aastase katseaja, 24 mida ringkonnakohus vastavalt Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-89-11 p-le 24.3 muuta ei saa, tuleb jätta E. Aavikule määratud katseaja pikkus samaks. 6. Kriminaalmenetluse kulud 6.1 Kuna ringkonnakohus mõistis H. Hainsoo süüdi
MS § 179 lg 2 kohaselt sundraha 1,5 kuupalga alammäära suuruses summas, s.o 417,03 eurot, riigituludesse. 6.2 Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu (15 294,80 krooni, s.o 977,52 eurot) riigi kanda jätmises. Nimetatud kulu tuleb hüvitada KrMS § 180 lg 1 alusel H. Hainsool. 6.3 Tartu Maakohtu 05.05.2010 määrusega (67 kd, tl 191-194) hüvitati H. Hainsoole tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu 408 463 krooni, s.o 26 105,54 eurot, seoses H. Hainsoo suhtes tehtud õigeksmõistva kohtuotsusega. Maakohtu otsusega jäeti H. Hainsoo õigusabikulud riigi kanda. Nimetatud osas tuleb maakohtu otsus ja 05.05.2010 määrus tühistada ning jätta nimetatud kulu KrMS § 180 lg 1 alusel H. Hainsoo enda kanda. 6.4 Käesoleva kriminaalasja esmakordsel arutamisel ringkonnakohtus esitas H. Heinsoo kaitsja teatised õigusabikulude tasumise kohta, mille kohaselt on H. Hainsoo 14 400 krooni, s.o 920,33 eurot (68 kd, tl 82–84), ja täiendava kulu kohta, mille kohaselt on H. Hainsoo tasunud 480 eurot (68 kd, tl 85–87). Seega kokku 1400,33 eurot. Nimetatud kulu tuleb H. Hainsoole KrMS § 185 lg 1 alusel hüvitada. 6.5 Ringkonnakohtu istungil esitas H. Hainsoo kaitsja teatise õigusabi kulude tasumise kohta, mille kohaselt on H. Hainsoo tasunud 600 eurot. Nimetatud kulu kinnituseks on esitatud vastav arve ja maksekviitung. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kulu on põhjendatud ning tuleb H. Hainsoole KrMS § 185 lg 1 alusel hüvitada. 6.6 Kuivõrd ringkonnakohus mõistis H. Hainsoo süüdi
MS § 180 lg 1 alusel korrigeerida menetluskulude jaotust. 6.6.1 Maakohus mõistis E. Aavikult välja menetluskuludena kokku kuue ekspertiisi teostamise eest 29 980 krooni. Kuna ringkonnakohus mõistis H. Hainsoo süüdi koos E. Aavikuga kuriteo toimepanemises
(§ 2172 lg 1) järgi, tuleb nimetatud episoodi puudutavad ekspertiisikulud – ekspertiisiaktid nr IA-0072/6621 (2760 krooni), nr DK-0388-06/6620 (1800 krooni), nr IA-0076-05/9955 (18 400 krooni) – osaliselt kanda H. Hainsool. Ekspertiisi teostamisega kaasnenud kulud on kokku 22 960 krooni. Nimetatud summast 11 480 krooni, s.o 733,71 eurot, tuleb kanda E. Aavikul ja 11 480 krooni, s.o 733,71 eurot, H. Hainsool. Kuivõrd ülejäänud kolm ekspertiisi on seotud üksnes E. Aaviku süüdistustega, tuleb ekspertiisikulu 7020 krooni, s.o 448,66 eurot, kanda E. Aavikul. Seega kokku tuleb E. Aavikult välja mõista 1182,37 eurot. 6.6.2 Maakohus on E. Aavikult menetluskuludena välja mõistnud tunnistajatasu 10 202,81 krooni. Kuna tunnistajad E.P. – 1992,70 krooni (62 kd, tl 121), 5896,72 krooni (63 kd, tl 41) – E.J. – 1165,40 krooni (61 kd, tl 248) – ja Õnne Kurvet – 350 krooni (61 kd, tl 251) – andsid ütlusi H. Hainsoole ja E. Aavikule esitatud süüdistuse kohta, tuleb nendele väljamakstud 9404,82 krooni hüvitada E. Aaviku ja H. Hainsoo poolt. Seega tuleb H. Hainsoolt välja mõista 4702,41 krooni, s.o 300,54 eurot, ning ühisesse episoodi puutuvalt E. Aavikult samuti 4702,41 krooni, s.o 300,54 eurot. 25 Ülejäänud maakohtu poolt hüvitatud tunnistajatasud summas 797,99 krooni, s.o 51 eurot, tuleb jätta E. Aaviku kanda. Seega kokku tuleb E. Aavikult välja mõista 351,54 eurot. 6.6.3 Eeltoodust tulenevalt tuleb E. Aavikult menetluskuludena välja mõista 1533,91 eurot ja H. Hainsoolt 1034,25 eurot. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 26 Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.