1-11-11695/16

(11260102989)Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Paavo Randma, Aarne Sarjas Kriminaalasi Reimo Küti süüdistus KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)

1. märtsi 2012 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Reimo Küti kaitsja vandeadvokaat Peeter Järv Prokurör ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Reimo Kütt isikukood: 39403066812; kriminaalkorras karistamata. Kaitsja elukoht: XXX; varem vandeadvokaat Peeter Järv RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
2. märtsi 2012 kohtuotsus muutmata ning esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
3. mai
4. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
5. maist
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. maist
8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 05.03.2012 otsusega mõisteti R. Kütt süüdi KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel määrati, et R. Kütile mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui R. Kütt ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Lisakaristusena kohaldati R. Küti suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks arvates kohtuotsuse jõustumisest. R. Kütile esitati süüdistus KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 07.07.2011 kella 04.49 paiku juhtis Põlva linnas Kuuse tänaval sõiduautot Volkswagen Golf, registreerimismärgiga XXX, olles seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,02 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10, lugeda lõplikuks tulemiks 0,92 mg/l kohta. R. Kütt rikkus oma teoga liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Süüdistatav R. Kütt ei tunnista ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Kohus leidis, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et süüdistatav R. Kütt oli 07.07.2011 kella 5.25 ajal joobeseisundis – süüdistatav ei ole vaidlustanud alkoholijoobe mõõtmise tulemusi. R. Kütt on andnud ütlusi, mille kohaselt tema, olles küll joobeseisundis, ei juhtinud sellises seisundis mootorsõidukit. Samas on ta andnud ka teistsuguseid ütlusi – 14.07.2011 on ta mäletanud, et sõitis võssa ning politsei tuli kohale. Seega leidis kohus, et süüdistatava erineval ajal antud ütlused on omavahel vastuolus ning kohtu hinnangul ei ole usutav ka tema põhjendus kohtueelses menetluses ennast süüstavate ütluste andmisele – uurija väide „et oled süüdi“. Kuna tegemist oli alaealise kahtlustatavaga, on ülekuulamise juures viibinud kaitsja, kes oleks kohtu hinnangul sekkunud, kui kahtlustatavat oleks mõjutatud selliseid ütlusi andma. Kuna süüdistatav on andnud erinevates menetlusstaadiumites omavahel oluliselt vastuolus olevaid ütlusi, tuleb süüdistatavasse kui tõendi allikasse suhtuda kriitiliselt ja tema ütlused kui ebausaldusväärsed tõendite kogumist välja jätta. Süüdistatav on muuhulgas möönnud, et ta ei mäleta sündmusi väga hästi. Asjaolu, et R. Kütt siiski juhtis 07.07.2011 sõiduautot Volkswagen Golf, olles alkoholijoobe seisundis, luges kohus tõendatuks tunnistajate E.H. ja A.A. ütlustega, millised on omavahel kooskõlas ning haakuvad ka tunnistajate U.P. ja O.K. ütlustega. Kohus möönis, et tegemist on küll kaudsete tõenditega, kuna mitte ükski tunnistajatest ei ole vahetult näinud R. Kütti sõidukit juhtimas, kuid nimetatud tõendite hindamisel kogumis jõudis kohus veendumusele, et eluliselt ei ole usutav sõiduki juhtimine kellegi teise kui R. Küti poolt. Siinkohal viitas kohus Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-15-
9. Kohtu hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et keegi tundmatu isik, kes sõidutas R. Kütti Kuuse tänavale noorte seltskonna juurde ja siis läks ise koju, tuli mõne aja pärast tagasi, võttis auto, mis E. H ütluste kohaselt oli seltskonnast umbes 10 meetri kaugusel ja sõitis teelt välja. Karistuse mõistmisel arvestas kohus KarS §-s 56 sätestatut. Kohus leidis, et andes hinnangut R. Küti süüle, tuleb arvestada, et liiklusohutuse vastu toimepandud süütegudega võivad kaasneda rasked tagajärjed. Antud juhtumi puhul oli tagajärjeks varaline kahju süüdistatava 2 vanematele. Seega tuleb joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise puhul hinnata selle toimepannud isiku süüd suureks. R. Küti puhul ei esine karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. Süütegu on toime pandud tahtlikult. Hinnates võimalusi mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest arvestas kohus asjaoluga, et R. Kütt ei ole ise oma tegu hukka mõistnud või vähemalt ei ole ta seda avaldanud. Ta on püüdnud vastuolulisi ütlusi andes vastutusest vabaneda. R. Kütti ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid tal on neli väärteokaristust liiklusalaste väärtegude toimepanemise ja alkoholiseaduse rikkumise eest. Seega ei saa kohtu hinnangul pidada R. Kütti õiguskuulekaks isikuks. Põlva Maavalitsuse alaealiste komisjonis R. Kütt arvel ei ole. R. Küti kohta on koostatud Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse poolt kohtueelne ettekanne, milles on tehtud ettepanek kohaldada R. Küti suhtes alaealise mõjutusvahendina KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud käitumiskontrollile allutamist. Ettekandes on rõhutatud R. Küti perekonna koostöövalmidust ja kriminaalhooldusele määramise korral võimalust tema senist käitumist analüüsida ja seaduskuulekusele suunata. Kohus asus seisukohale, et R. Küti mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja silmas pidades õiguskorra kaitsmise huvisid, tuleb teda karistada lühiajalise vangistusega, mida on võimalik jätta tingimisi kohaldamata, allutades R. Küti katseajaks käitumiskontrollile. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel karistusest vabastamine koos käitumiskontrollile allutamisega ei ole käesoleval ajal enam rakendatav, kuna R. Kütt on saanud 06.03.2012 täisealiseks. Kergemaliigilise karistuse – rahalise karistuse mõistmist ei pidanud kohus karistuse eesmärke silmas pidades otstarbekaks, kuna R. Kütt õpib kutseõppeasutuses ning tal puudub iseseisev sissetulek, millest oleks võimalik tasuda rahalist karistust. Vanemate poolt rahalise karistuse tasumisel ei pruugi karistusel olla R. Küti suhtes vajalikku mõju. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu R. Küti kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista R. Kütt talle esitatud süüdistuses õigeks. Kaitsja hinnangul ei ole kohtu järeldus selle kohta, et R. Küti juhtimist tõendavad E. H, A. A., U. P. ja O. K. ütlused, kooskõlas uuritud tõenditega. Kaitsja märgib, et E.H. ei ole näinud, et süüdistatav oleks sõiduauto roolis istunud ja seda juhtinud. Seega ei saa kaitsja arvates E. H. ütlused tõendada, et R. Kütt oleks joobes autot juhtinud. Ka tunnistaja A. A. ei näinud, kes vahetult enne kraavisõitmist autot juhtis. Tunnistajad U. P. ja O. K. jõudsid sündmuskohale pärast väljakutse saamist ning ei ole kedagi sõiduki roolist kõrvaldanud. Seega ei teadnud anda ütlusi selle kohta, kes oli autot juhtinud. Kaitsja leiab, et seega on tegelikult tunnistajate ütluste kui tõenditega jäänud R. Küti süü tõendamata. Ka kohus on soostunud sellega, et tegemist on kaudsete tõenditega, kuid on leidnud, et ei ole usutav, et keegi teine peale R. Küti oleks sõidukit juhtinud. Samas ei ole välja toodud ühtegi tõendit või asjaolu, mis vastuvaidlematult oleks ümber lükanud süüdistatava väite, et ta ei olnud roolis. Seega on kaitsja hinnangul tegemist kahtlusega, mis tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendada R. Küti kasuks. Vastupidine tõlgendamine kohtu poolt on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Prokuröri vastuväited apellatsioonile 3 Ringkonnakohtule esitas kirjaliku seisukoha prokurör. Seisukoha kohaselt on kohus hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja ei ole teinud tõendamisvigu. Kohus on prokuröri arvates hinnanud kõiki tõendeid kogumis siseveendumuse alusel, tõendeid omavahel kaaludes, hinnates nende usaldusväärsust ning vastuolu korral otsustanud, millisele tõendile tugineda. Seega on prokuröri hinnangul kohus järginud KrMS § 61 lg-s 2 sätestatud korda, millele on juhitud tähelepanu Riigikohtu lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-4-
10. Prokurör ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega, et kuna ükski tunnistajatest ei ole näinud, et süüdistatav oli sõiduki roolis kraavi sõitmise hetkel, ei saa tunnistajate ütlustega arvestada. Tunnistajate E.H. , A.A. , U.P. ja O.K. ütlused on lubatavad tõendid, kohus on neid kogumis hinnanud ja ei ole põhjendatult arvestanud R. Küti poolt kohtus n-ö väljamõeldud uue versiooniga, milline on vastuolus teiste tõenditega ning on eluliselt mitte usutav ja ebaloogiline. Kaudsete tõendite osas viitab prokurör Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-68-
11. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, leiab, et R. Küti kaitsja apellatsioon on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le
12. Apellatsioonis taotleb kaitsja tõenditele maakohtust erineva hinnangu andmist ning sellest tulenevalt R. Küti õigeksmõistmist. Kaitsja arvamuse kohaselt ükski tunnistaja, kelle ütlustele on maakohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel tuginenud, ei ole vahetult näinud, et just süüdistatav R. Kütt oli 07.07.2011 autoroolis. Seega on kaitsja hinnangul tegemist kõrvaldamata kahtlusega, mida tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendada süüdistatava kasuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnangutega ning jätab kaitsja apellatsiooni R. Küti õigeksmõistmises rahuldamata. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 07.07.2011 varahommikul enne kella viit toimus liiklusõnnetus, kuhu väljakutse alusel saabusid politseiametnikud U.P. ja O.K. . Sündmuskohal tuvastati, et Põlva linnas Kuuse tänaval oli teelt välja võssa sõitnud sõiduauto VW Golf ning kohal viibisid kaks isikut, süüdistatav R. Kütt ja tunnistaja A.A. . Kohapeal väitis R. Kütt, et auto oli ärandatud. Kuna sündmuskohal viibinud isikutel olid välised alkoholi tarvitamise tunnused, toimetati nad asjaolude selgitamiseks Põlva politseijaoskonda, kus R. Kütil ja A.A. l tuvastati alkoholijoove. Asjaolus, et R. Kütil tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 1,02 mg/l kohta, vaidlust ei ole. Süüdistatav end maakohtus süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et ta läks koos teiste isikutega avariikohale alles pärast selle toimumist. R. Kütt selgitas ka, et enne avarii toimumist sõitis autoga tema tuttav, kelle nime ta ei tea. See isik tuli Rosmale ja seal tekkis mõte minna autoga sõitma. See tuttav oli ka nn. „plokkide“ juures, kus viibis kogu seltskond. Sealt läks see isik jalgsi koju, auto jäi sinna. Umbes tund aega hiljem toimus avarii. Kuidas auto sinna sai, R. Kütt ei teadnud selgitada. Maakohtu istungil avaldati süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. R. Küti ütlustest eeluurimisel nähtub, et ta mäletas, et mingil hetkel sõitis ta võssa ning kohale tuli politsei. Maakohtus süüdistatav selgitas, et võttis süü omaks, kuna teda üle kuulanud isik ütles, et ta on süüdi. 4 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ebatõenäoliseks tuleb pidada süüdistatava versiooni selle kohta, et keegi tundmatu isik sõidutas R. Küti Kuuse tänavale noorteseltskonda ja läks ise koju. Siis aga tuli mõne aja möödudes tagasi, võttis R. Küti teadmata auto ning sõitis teelt välja. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud versiooni ei ole võimalik lugeda eluliselt usutavaks. Lisaks tuleb märkida, et juhul kui süüdistatav väidab, et tema ei ole kuritegu toime pannud, vaid seda tegi talle teada olev isik, peab ta sellisel juhul looma menetlejale reaalse võimaluse seda väidet kontrollida. R. Kütt ei ole talle teada oleva isiku nime avaldanud, mistõttu tema versiooni kontrollida ei olnud menetlejal võimalik. Seega ei kummuta R. Küti maakohtus antud ütlused süüdistuse versiooni sõiduauto juhtimisest joobeseisundis R. Küti poolt. Maakohus, tuvastades süüdistatava poolt erinevates menetlusstaadiumites antud ütlustes vastuolud, hindas R. Küti kui tõendiallika ebausaldusväärseks ja jättis tõendikogumist põhjendatult välja ning ringkonnakohus nõustub sellega. Lisaks tuleb märkida sedagi, et süüdistatava versiooni toimunu asjaolude kohta ei toeta ükski kogutud tõend. Asjaolu, et R. Kütt juhtis 07.07.2011 sõiduautot VW Golf alkoholijoobes, luges maakohus tõendatuks tunnistajate E.H. ja A.A. ütlustega, mis on omavahel kooskõlas ning haakuvad ka tunnistajate politseiametnike U.P. ja O.K. ütlustega. Apellatsioonis kaitsja leiab, et kuna ükski tunnistaja ei ole vahetult näinud R. Kütti sõiduautot juhtimas, on R. Küti süü tõendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuigi ükski tunnistaja ei ole R. Kütti vahetult näinud sõiduautot juhtimas, on eeltoodud kaudsete tõendite kogumi pinnalt võimalik asuda seisukohale, sõiduauto VW Golf roolis avarii toimumise hetkel sai olla vaid süüdistatav R. Kütt. Ringkonnakohus märgib, et kohtupraktikas ei ole välistatud isiku süüdimõistmist ka kaudsetele tõenditele tuginevalt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-8-10, 3-11-15-12). Ringkonnakohtu hinnangul moodustavad käesolevas kriminaalasjas kogutud kaudsed tõendid sellise kogumi, millest tulenevalt on võimalik tõsikindlalt järeldada R. Küti süüd talle esitatud süüdistuses. Tunnistaja E.H. ütluste kohaselt viibisid tema, A.A. , E. R. T ja veel üks poiss 2011 suvel öisel ajal Põlva endise linavabriku territooriumil. Nende juurde sõitis autoga R. Kütt ning jättis auto umbes 10 meetri kaugusele. Kaasas oli tal liköör Vana Tallinn, mida joodi. R. Kütt viibis nende seltskonnas umbes 15-20 minutit. Seejärel sõitis R. Kütt minema. Kes autot juhtis, tunnistaja ei tea, kuid mõne aja pärast oli kuulda pauku. Tunnistaja koos kaaslastega läksid sündmuskohale, kus nägid kraavis autot ning auto juures seisis R. Kütt. Mööda läinud kaks meest kutsusid politsei. Seejärel tunnistaja koos E. R. T lahkus, sündmuskohale koos R. Kütiga jäi A.A. . Tunnistaja A.A. maakohtus antud ütlustes kinnitas enda viibimist samal ajal ja samas kohas koos E.H. , E. R. T ja K. Kütiga, kus tarvitati alkoholi. Nende juurde tuli R. Kütt, kes tõi likööri, mida koos joodi. Tunnistajale teadaolevalt kedagi teist peale R. Küti autos ei olnud. R. Kütt läks autoga sõitma ning mõne aja pärast kuuldus ragin. Koos E.H. ga läksid sündmuskohale, mis oli umbes 200-300 m eemal nende istumiskohast. Auto oli kraavis ja kaks puud oli maha sõidetud. Auto juures oli R. Kütt. Tunnistaja A.A. jäi koos R. Kütiga politsei tulekuni sündmuskohale. Tunnistaja selgitas, et politseile rääkis R. Kütt esmalt, et auto varastati ning tema pidi seda juttu toetama. Politseis aga A.A. kinnitas, et autot juhtis R. Kütt. 5 Ringkonnakohtu hinnangul haakuvad eeltoodud tunnistajate ütlustega politseiametnike U.P. ja O.K. ütlused sündmuskohal viibinud isikute ning neilt kuuldu kohta ning need kogumis kinnitavad ringkonnakohtu veendumust selles, et R. Küti süü on tõendatud. Ringkonnakohtul ei tõusetunud kogutud tõenditest tuleneva pinnalt selliseid kahtlusi, mida tuleks KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendada süüdistatava kasuks, mistõttu maakohtu otsus R. Küti süüdimõistmises ja karistamises KarS § 424 järgi jääb muutmata. Maarika Kuusk Paavo Randma 6 Aarne Sarjas